Kromaatiline kannel
Kromaatiline kannel (täpsemalt kromaatiline kontsertkannel) on keelpill.
 | |
| Muud nimetused | kontsertkannel |
|---|---|
| Liigitus | Keelpillid (näppekeelpill)/ Kordofonid |
| Diapasoon | |
| Gis – a³ | |
| Sugulaspillid | |
See on klassikaliste muusikainstrumentide kõrval uustulnukas. Praeguse kuju sai eesti kromaatiline kannel 1952. aastal kandlemeister Väino Maala käe all.
Kromaatilisus võimaldab mängida piiranguteta kõigis helistikes ja annab rikkalikke võimalusi eri ajastute muusika ettekandmiseks. Kromaatilise kandle keeled on lõikuvad, see tähendab, et diatoonilised keeled suunduvad kõlalaua kohal paremalt ülalt vasakule alla ja altereeritud keeled vasakult ülalt paremale alla. Seda võib võrrelda klahvide paigutusega klaveri klaviatuuril (mustad ja valged klahvid).
Kromaatilisi kandleid valmistas Tallinna Klaverivabrik 1950.–1990. aastatel. Need kandled on 46 keelega. Praegu on võimalik tellida kromaatilisi kandleid Eesti kandlemeistrilt Rait Pihlapilt, kes valmistab 46–58 keelega kandleid.
Kromaatilisele kandlele on kirjutanud muusikat Anti Marguste, Ants Sõber, Gennadi Taniel, Lembit Veevo, Aarne Männik, Mirjam Tally, Lauri Jõeleht, Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver jt.
Eestis on kromaatilist kannelt võimalik erialana õppida mitmes lastemuusikakoolis, Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Heino Elleri Muusikakoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Interpreete muuda
Vaata ka muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kromaatiline kannel |