Ava peamenüü

Näppepillid

(Ümber suunatud leheküljelt Näppekeelpill)

Näppepillid (saksa keeles Zupfinstrumente) ehk näppekeelpillid (inglise keeles plucked string instruments), ka näpitspillid[1] on keelpillid, mida mängitakse sõrmedega või elastse plaadikese (plektroniga) näppides.

JaotusRedigeeri

Näppepille võib jagada kolmeks rühmaks või "perekonnaks" pilli kuju järgi.

Esimesse rühma kuuluvad kõlakasti ja kaelaga näppekeelpillid (nt kitarr, basskitarr, mandoliin, bandžo, lauto, balalaika, sitar jt). Sellistel pillidel on üldiselt suhteliselt vähe keeli ning need asetsevad kaela kohal, mille vastu keelt vajutades saab helikõrgust määrata ehk igal keelel mängida suurt ulatust erinevaid helikõrgusi.

Teise rühma moodustavad näppepillid, millel kaela ei ole ja keeled asetsevad täies pikkuses kõlakasti kohal. Sellesse rühma kuuluvad kannel ja selle sugulased erinevates maades (kantele, kokle, kankles, gusli) jt. Nendel pillidel on tavaliselt iga vajaliku helikõrguse jaoks vastav keel, iga keel häälestatakse kindlale helikõrgusele. Keelte pikkust ei ole üldiselt võimalik mängimise käigus muuta (ja sellega muuta helikõrgust). Seega sõltub pilli heliulatus keelte arvust. Olenevalt kõlakasti suurusest on keeli vähem või rohkem.

Kolmanda rühma pillidel ei ole samuti kaela, aga keeled ei asu täies pikkuses kõlakasti kohal. Sellised pillid on näiteks harf ja lüüra.

Ka klavessiini loetakse näppekeelpilliks, kuigi see ei kuulu ühessegi mainitud rühma ning seda mängitakse klahvide abil.

AjaluguRedigeeri

Juba väga vanal ajal oli mitmel rahval olemas harfi- ja kandlelaadseid instrumente. Vana-Kreekast tuntud pill oli lüüra, mille saatel esinesid poeedid. Algselt oli lüüra valmistatud kilpkonna kilbist ja kõveratest antiloobisarvedest ning tal oli 7 keelt.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Mätlik, Heiki 1991: "Klassikaline kitarrimäng", Tallinn Eesti Raamat. 4