Dziaržynsk

Dziaržynsk
valgevene	Дзяржынск * / Dziaržynsk *transkriptsioon: Dzjaržõnsk
vene	Дзержинск (Dzeržinsk)
	Dziaržynski lipp Dziaržynski vapp
Pindala	13,3 km²
Elanikke	29 796 (1.01.2024)
Koordinaadid	53° 41′ N, 27° 8′ E

Dziaržynsk (vana nimega Kojdanaŭ (Койданаў) ehk Kojdanav, transkribeerituna Dziaržõnsk, Poola keeles Dzierżyńsk või Kojdanów) on linn Valgevenes Minski oblastis, Dziaržynski rajooni ja Dziaržynski külanõukogu halduskeskus. Dziaržynsk asub Niaciečka jõekese kaldal. Linna läbib Minski–Baranavičy raudtee.

Haridust annavad neli keskkooli, spordikool ja muusikakool. Linnas on ka kultuurimaja ja kino.

Dziaržynskis on toiduainetetööstus ja kergetööstus, seal asuvad ka mehaanikatehased. Linnas töödeldakse lina ja valmistatakse leiba, seal asub piimakombinaat.

Linnas on koduloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on veel XVIII sajandil ehitatud katoliku kirik ja aastal 1851 valminud õigeusu kirik. Linnas on XI–XIII sajandil kasutusel olnud linnamägi, samuti hilisema kindluse ase.

Ajalugu muuda

Dziaržynskit on esmamainitud 1146. aastal, mil sinna ehitati õigeusu kirik. Toona kandis asula nime Krutahorje (Крутагор’е).

XII–XIII ehitati küla juurde Kojdanaŭ loss, selle järgi sai asula ka uue nime. Esimest korda kasutati nime Kojdanaŭ aastal 1442. Algul kuulus asula Polotski vürstiriiki, hiljem aga Minski vürstiriiki. XIV sajandil läks see Leedu koosseisu. Algul oli see Gediminaste valduses, aga aastast 1483 kuulus asula Vereiskitele.

XVI sajandi algul rüüstasid asulat korduvalt tatarlased (1501 ja 1502). Aastal 1522 läks Kojdanaŭ Goštautaste valdusse. Aastal 1550 läks asula üle Radziwillidele, kes tõid asulasse kalvinismi. Selle suguvõsa valduses oli Kojdanaŭ aastani 1831. Aastal 1564 ehitati sinna esimene kalvinistlik kirik. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas Kojdanaŭ kuuluma Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda. Aastal 1588 sai Kojdanaŭst alev, ühtlasi sai see õiguse kaks korda aastas laata pidada (hiljem lisandus veel kaks laata).

Aastal 1613 ehitati puidust kiriku asemele uus kivikirik. Alevis tegutses hospidal, kiriku juures oli aga kool. Aastast 1620 on teada, et alevis asus turuplatsi ääres kõrts. Aastal 1655 rüüstasid alevit Moskva väed, suur osa sealsetest elanikest tapeti.

XVII sajandi teisel poolel ehitati alevisse puidust katoliku kirik. Poola jagamisel läks Kojdanaŭ aastal 1793 Venemaa koosseisu. Alev hakkas kuuluma Vilno kubermangu. Aastal 1796 sai alev vapi.

Dziaržynski katoliku kirik

Aastal 1812 toimus alevis lahing Prantsuse ja Vene vägede vahel. Radziwillid toetasid kalvinistlikku kogudust aastani 1831, pärast seda muutus alevi omandiküsimus lahtiseks. Kogudus tegutses siiski edasi kuni XX sajandi alguseni. Alles aastal 1878 sai alev uued omanikud, jagunedes Kossakowskite ja Sokolovide vahel. Aastal 1871 rajati alevisse raudteejaam. XIX sajandi lõpus oli alevis ka sünagoog, tegutses kaks juutide kooli. Tol ajal peeti seal laata juba kuus korda aastas.

Aastal 1920 sai alevist Kojdanaŭ vabariigi pealinn. Aastal 1921 liideti see Valgevene NSVga. Aastal 1924 sai alevist rajoonikeskus, aga aastal 1932 linn. Aastal 1934 nimetati linn Feliks Dzeržinski auks ümber Dziaržynskiks, raudteejaam säilitas aga vana nime ning kannab seda tänapäevalgi. Aastail 1932–1938 oli linn Feliks Dzeržinski nimelise Poola rahvusringkonna pealinnaks.

Teise maailmasõja ajal korraldati seal kahed juutide tapatalgud. Hävitati mitu tuhat juuti, tapetute täpne arv pole teada.