Dobasna mõis

Dobasna mõis (маёнтак Добасна) on mõis Valgevenes Mahiloŭ oblastis Kiraŭski rajoonis Dobasna külanõukogus. Mõisa peahoone asub Žyličy asulas. Mõisakompleks on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.

Dobasna mõisa peahoone

Ajalugu

Mõisa varasemad omanikud olid Trabskid. XVI sajandil läks mõis Chodkiewiczite valdusse. See vahetas korduvalt omanikke, kuni aastal 1716 hakkas see kuuluma Sapiehadele. Sapiehade valdusse jäi Dobasna mõis kuni XIX sajandini. XIX sajandi alguses said mõisa omanikuks Bułhakid, kelle valdusse see jäi kuni Oktoobrirevolutsioonini. Nemad ehitasid Žyličy karjamõisa juurde (Фальварак Жылічы) ka uue mõisasüdame (vana mõisa keskus asus Dobasnas). Mõis kuulus algul Minski vojevoodkonda ja Rečyca maakonda, pärast Poola jagamist aga Mogiljovi kubermangu Rogatšovi maakonda.

Praeguse mõisakompleksi rajasid XIX sajandi alguses Bułhakid. Ignat Bułhak lõpetas Tartu Ülikooli ja osales seejärel Napoleoni sõdades. Pärast 1812. aasta isamaasõda jõudis ta Vene vägede koosseisus Pariisi, kus kogus endale hulgaliselt kunstiväärtusi.

Dobasna mõis Napoleon Orda maalil

Pariisist naasnult lasi ta Dobasna jõe kaldale rajada uue mõisasüdame. Vanas mõisasüdames hakkas aga tegutsema suhkruvabrik. Ignat muutis mõisa majanduslikult äratasuvaks valduseks ja lõpuks õnnestus tal suurendada selle pindala 30 000 hektarini.

Järgmine omanik oli tema poeg Edgar, kes jätkas mõisakompleksi väljaehitamist. Tema valdusse läks mõis aastal 1848. Aastal 1914 müüs ta mõisa Emanuel Bułhakile, kes oli selle viimane omanik.

Mõisakompleks

Dobasna mõisa sisehoov

Peahoone ehitati Žyličysse aastal 1825. Mõisakompleksi kuulusid park, puuviljaaiad, juurviljaaiad ja veekogud, mida kasutati ka kalakasvatuseks. Mõisas tegutses tärklisevabrik, seal toodeti suhkrut. Mõisal oli oma viinavabrik, jõel asus vesiveski. Tänapäeval on lisaks peahoonele säilinud ka tiibhoone, ait, jääkelder, kaks talli, kolm põllumajanduslikku tootmishoonet, veetorn, mõisavalitseja maja ja mitu mõisatööliste elamut. Heas korras on need hooned, mis on leidnud omaniku ja on kasutusel, ülejäänud osa mõisakompleksist on varemetes.

Peahoone

Π-kujulise peahoone lasi ehitada Ignat Bułhak arhitekt Karol Podczaszyński projekti järgi. Aastail 1864–1876 lisati sellele veel kahekorruseline tiibhoone, kus asusid teenijate eluruumid; lisaks oli tiibhoones ka katoliku kirik. Lossi peafassaadi ehib sammastega portikus, pargipoolsel küljel asuvad täisnurksed risaliidid. Portikusel on kuus korintose sammast, seda ehib ka dekoratiivne vapp. Korpuse juurde kuulub ka vaatetorn. Külgmisi tiibu ehib karniisiga friis, neid kaunistavad festoonid ja rosetid. kolonnaadid kaunistavad ka külghooneid. Hoone koridorid on kujundatud anfilaadidena.

Pärast võõrandamist asus hoones lastekodu, seejärel zootehnikum. Teise maailmasõja ajal hävis üks hoone tiib, kes asus kasvuhoone. Lossi rajati sõjaväehaigla, aga parki kasutati sõdurite matmispaigana. Pärast sõda asus lossis põllumajanduskool. Hiljem ehitati sellele uus hoone ja loss jäi praktiliselt tühjana seisma. Lossi jäi vaid raamatupidamine.

1973. aastal valmis arhitekt J. Kurtol hoone restaureerimise projekt, mis ka hiljem ellu viidi. Hoonet restaureeriti ka aastatel 2009–2015. 1996. aastast asuvad hoones muusikakool ja koduloomuuseum.

Interjöör

Kuldsed kapiteelid paraadsaalis

Lossi ruumide kujundamisel on kasutatud ampiirstiili elemente. Ruume ehivad reljeefid, friisid ja pisiplastika, ruume on kaunistatud kullatud elementide ja peeglitega. Seinapaneelidel on antiikmütoloogiast pärit stseene kujutavad bareljeefid. Üks laemaale teinud kunstnikest oli Tadeusz Rostworowski.

Lossi lõunatiiva teisel korrusel asub kolonnaadidega kolmeks osaks jagatud paraadsaal. Saali sammaste ja pilastrite kapiteelid on kullatud. Saali põrandat katab parkett, ruumis asuvad kahhelahjud. Ruumi ehib mitmete reljeefidega lagi.

Park

Dobasna mõisa park

Lossi ümber asub täisnurkselt ristuvate alleedega väiksemaks jagatud territoorium, kus asusid veekogud, aiad ja park. Pargi pindala on 18 hektarit, kujundatud ala kogupindala aga 100 hektarit. Parki poolitab Dobasna jõgi, millesse olid kujundatud saared. Säilinud on paviljonide, lehtlate ja sildade varemed. Peahoone ees asuv pargi osa oli regulaarsema planeeringuga, seal asub ka ümmargune parter, milleni viivad kaks vahtraalleed.

Park kujundati 1830. aastatel. Võõrliikidest on esindatud valge mänd, hõbevaher, hall pähklipuu ja läänepärn.

Pilte

• 
  Trepp Dobasna mõisas
• 
  Paraadsaal
• 
  Keerdtrepp Dobasna mõisas
• 
  Skulptuur mõisa pargis
• 
  Paraadsaali lagi
• 
  Karniis ja vaatetorn

Välislingid

• Fotod mõisa peahoonest enne restaureerimist
• Fotod mõisa restaureerimise ajast