Daniil Granin

Daniil Granin (vene Даниил Гранин; õieti Daniil Aleksandrovitš German (Даниил Александрович Герман); 1. jaanuar 1919 Volõni küla, Kurski kubermang4. juuli 2017 Peterburi) oli vene kirjanik. Esindas nõukogude ajal liberaalset suunda.

Daniil Granin
Daniil Alexandrovich Granin.jpg
Sündinud 1. jaanuar 1919, 1. juuli 1919
Volynka
Surnud 4. juuli 2017 (vanus 98)
Amet kirjanik
Daniil Granin (1981)

TeoseidRedigeeri

Teoseid eesti keelesRedigeeri

  • Granin, Daniil 1957. Otsijad. (Tõlkinud Hans Luik.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
  • Granin, Daniil 1962. Pärast pulmi. (Tõlkinud Elisabeth Lukats.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
  • Granin, Daniil 1964. Ründan äikest. (Tõlkinud Hans Luik.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
  • Granin, Daniil 1972. Kaks lugu. (Tõlkinud Henn-Kaarel Hellat ja Andres Jaaksoo.) Loomingu Raamatukogu 15.
  • Granin, Daniil 1974. Vihm võõras linnas. (Tõlkinud Hans Luik.) Loomingu Raamatukogu 3.
  • Granin, Daniil 1974. Kommuuni kindral. Jarosław Dąbrowski. (Tõlkinud Aleksander Ristkok.) Tallinn: Eesti Raamat.
  • Granin, Daniil 1976. See veider elu. (Tõlkinud Hans Luik.) Tallinn: Eesti Raamat. (Nimijutustus kirjeldab bioloog Aleksandr Ljubištševi elu.)
  • Granin, Daniil 1978. Nimekaim. (Tõlkinud Hans Luik.) Loomingu Raamatukogu 12/13.
  • Granin, Daniil 1979. Kolm juttu. (Tõlkinud Hans Luik.) Tallinn: Eesti Raamat.
  • Granin, Daniil 1982. Pilt. (Tõlkinud Hans Luik.) Tallinn: Eesti Raamat.
  • Granin, Daniil 1984. Veel nähtav on me jälg. (Tõlkinud Hans Luik.) Loomingu Raamatukogu 20/21.
  • Granin, Daniil 1990. Pürg. (Tõlkinud Mare Lott.) Tallinn: Eesti Raamat. (Romaan bioloog Nikolai Timofejev-Ressovskist)

TunnustusiRedigeeri

LingidRedigeeri