Daniil Granin (vene Даниил Гранин; õieti Daniil Aleksandrovitš German (Даниил Александрович Герман); 1. jaanuar 1919 Volõni küla, Kurski kubermang4. juuli 2017 Peterburi) oli vene kirjanik. Esindas nõukogude ajal liberaalset suunda.

Daniil Granin
Sünniaeg 1. jaanuar 1919
Surmaaeg 4. juuli 2017 (98-aastaselt)
Amet kirjanik, autor
Autogramm
Daniil Granin (1981)

Teoseid muuda

Teoseid eesti keeles muuda

  • Granin, Daniil 1957. Otsijad. (Tõlkinud Hans Luik.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
  • Granin, Daniil 1962. Pärast pulmi. (Tõlkinud Elisabeth Lukats.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
  • Granin, Daniil 1964. Ründan äikest. (Tõlkinud Hans Luik.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
  • Granin, Daniil 1972. Kaks lugu. (Tõlkinud Henn-Kaarel Hellat ja Andres Jaaksoo.) Loomingu Raamatukogu 15.
  • Granin, Daniil 1974. Vihm võõras linnas. (Tõlkinud Hans Luik.) Loomingu Raamatukogu 3.
  • Granin, Daniil 1974. Kommuuni kindral. Jarosław Dąbrowski. (Tõlkinud Aleksander Ristkok.) Tallinn: Eesti Raamat.
  • Granin, Daniil 1976. See veider elu. (Tõlkinud Hans Luik.) Tallinn: Eesti Raamat. (Nimijutustus kirjeldab bioloog Aleksandr Ljubištševi elu.)
  • Granin, Daniil 1978. Nimekaim. (Tõlkinud Hans Luik.) Loomingu Raamatukogu 12/13.
  • Granin, Daniil 1979. Kolm juttu. (Tõlkinud Hans Luik.) Tallinn: Eesti Raamat.
  • Granin, Daniil 1982. Pilt. (Tõlkinud Hans Luik.) Tallinn: Eesti Raamat.
  • Granin, Daniil 1984. Veel nähtav on me jälg. (Tõlkinud Hans Luik.) Loomingu Raamatukogu 20/21.
  • Granin, Daniil 1990. Pürg. (Tõlkinud Mare Lott.) Tallinn: Eesti Raamat. (Romaan bioloog Nikolai Timofejev-Ressovskist)

Tunnustus muuda

Lingid muuda