Rahvaste Sõpruse orden
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2009) |
Rahvaste Sõpruse orden
|
|---|
 Orden |
 Lint |
Rahvaste Sõpruse orden (vene keeles oрден Дружбы народов) oli Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa Föderatsiooni autasu.
Neljast osast koosnev orden on väga ülepakutud ja keeruka kujundusega ja sellest tulenevalt oli ka tema valmistusprotsess keerukas.
Vastavalt statuudile sai ordenit anda eraisikutele, kollektiividele, asutustele, ühiskondlikele organisatsioonidele, ühendustele, liidu- ja autonoomsetele vabariikidele, kraidele, oblastitele ja autonoomsetele oblastitele, autonoomsetele ringkondadele, rajoonidele, linnadele ja teistele asustatud punktidele. Ordenit võis anda ka välismaalastele.
Eraisikutele anti ordenit välja eriti väljapaistvate teenete eest rahvusvahelise sotsialistlike maade sõpruse, koostöö ja rahu edendamise eest, väljapaistva panuse eest nõukogude rahvamajanduse arendamisel, ennastsalgava töö eest ja teiste, eriti silmapaistvate teenete eest riigile.
Esimesed autasustamised Rahvaste Sõpruse ordeniga toimusid 29. detsembril 1972. Sellel päeval autasustati ordeniga kõiki 15 liiduvabariiki, kõiki autonoomseid vabariike ja oblasteid. Kokku anti sel päeval välja 53 Rahvaste Sõpruse ordenit.
Esimeste kodanikena pälvisid 9. veebruari 1973 käskkirja järgi kõrge autasu rühm tsiviillennunduse töötajaid. Ühiskondlikest organisatsioonidest pälvis autasu esimesena Nõukogude naiste komitee, aastal 1973.
Rahvaste Sõpruse ordeniga autasustati ka paljusid ettevõtteid. Esimesena, 1976 – Leningradis asuv Kirovi tehas. Kollektiividest on autasu saanud ka näiteks Leningradi tsirkus, aastal 1978.
Paljude linnade hulgas on ordeniga autasustatud ka Tartu linna.
Nõukogude kosmoselendurid pälvisid peale edukat kosmoselendu Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse. Nendega ühistel kosmoselendudel kaasas olnud lääneriikide esindajaid autasustati aga Rahvaste sõpruse ordeniga.
Kokku anti aastani 1995 välja 72 760 Rahvaste Sõpruse ordenit.
Eesti NSV-s oli 1. jaanuari 1990 seisuga Rahvaste Sõpruse ordeni saanud 506 isikut ja 8 kollektiivi. Massiline autasustamine ordeniga toimus aastal 1986, kui ordeni sai 203 isikut. Viimane autasustamine Rahvaste Sõpruse ordeniga Eesti NSV-s toimus aastal 1989.
1992–1994 anti Rahvaste Sõpruse ordenit välja ka Venemaa Föderatsioonis. Nõukogude autasust erines see mõningate detailide teistsuguse kujunduse poolest. 1994 asendati autasu Sõpruse ordeniga.