Bruneck

Bruneck (itaalia: Brunico; ladiini: Bornech või Burnech; ladina: Branecium või Brunopolis) on suurim linn Pusteri orus Itaalia Lõuna-Tirooli provintsis.

Geograafia muuda

Vaade Brunecki lossile ja vanalinnale

Bruneck asub Ahri jõe suubumiskohas Rienzi jõkke, mis ise voolab Eisacki jõkke. Seal ühinevad põhjapoolne Tauferer Ahrntali org ja lõunapoolne Gran Ega oja Badia org (Gadertal) laiaks Pustertaliks. Vald ulatub Zillertali Alpide nõlvadest läänes Kõrg-Tauerni aheliku Rieserferneri Grupini idas. Lõunas kerkib Dolomiitide osana Kronplatzi massiiv, Brunecki Hausberg koos Zaha Hadidi disainitud Messner Mountain Museumi Corones hoonega mäe tipus 2275 m kõrgusel ja populaarse suusapiirkonnaga.

Brunecki linnakeskus paikneb umbes 35 km Brixenist läänes ja 70 km ringkonnakeskusest Bolzanost piki maanteed Brenneri mäekuruni. Linnast 60 km idas on Austria Ida-Tirooli piiril Winnebach (Innicheni osa).

Frazioni muuda

Vallas on frazioni (alljaotused, peamiselt külad ja asundused) Aufhofen (Villa Santa Caterina), Dietenheim (Teodone), Luns (Lunes), Reischach (Riscone), Stegen (Stegona) ja St. Georgen (San Giorgio)

Keeleline jaotus muuda

2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneleb 82,47% rahvastikust esimese keelena saksa keelt, 15,24% itaalia keelt ja 2,29% ladiini keelt.

Ajalugu muuda

Brunecki loss

Maarja Uinumise kirik

Linn on saanud nime arvatavasti oma asutaja, Brixeni vürstliku piiskopi Bruno von Kirchbergi järgi ja ilmus kirjalikesse dokumentidesse esimest korda kui Bruneke 23. veebruaril 1256. Sel ajal koosnes linn kahest majadereast, mis moodustasid kitsa raja. Interregnumi tormistel aegadel pärast Hohenstaufenist keisri Friedrich II surma aastal 1250 püstitas vürstlik piiskop linna kohale kindluse, mida on esmamainitud 1276. aastal. Vürstlik piiskop Albert von Enn laiendas lossi märgatavalt ja lõpetas ka aastaks 1336 linnamüürid ja vallikraavid.

Varsti pärast seda ehitati uued majaderead väljapoole idaväravat. Need viisid väikese Jumalaema kirikuni (praegu Maarja Uinumise kirik). Esimene kirik linnamüüride vahel (alguses vaid väike kabel) ehitati lossi alla Brunecki pürjeli Niklas von Stucki poolt. See kirik on praegu Rainkirche. Aastal 1358 asutas Niklase vend Heinrich von Stuck, kes oli munk, haigla/seegi, mis ehitati valmis järgnenud aastatel. Varsti sai linn õiguse pidada iganädalast turgu ja kehtestada kõrgemat õigust. Lossiülem hõivas piiskopi esindajana kindluse.

14. ja 15. sajandil toimus Augsburgi ja Veneetsia vahel elav kauplemine. Mõned kaubad toodi Pusteri oru kaudu ja sageli hoiti neid pikka aega Bruneckis Ballplatzil. See tõi peatselt linnale jõukust ja kuulsust. Sel ajal asutati kunstnik Hans von Brunecki ja teiste poolt Pusteri oru maalikunstikool. Suured meistrid Michael ja Friedrich Pacher õppisid selles koolis. Aastal 1500 taasühendati Pusteri org Habsburgide ja Görz-Tirooli krahvide vahelise testamendilepingu tõttu Tirooliga. Brunecki linn jäi piiskopi valdusse.

Aastal 1610 sai Bruneck, mis oli varem St. Lorenzeni kihelkonda kuulunud, omaette kihelkonnaks. Esimene dokumenteeritud kihelkonnapreester oli aastal 1613 Johann Herlin. Aastal 1626 tulid Bruneckisse kaputsiinid. Need ehitasid endale "Spitalangerle" kloostri, mis on praegugi alles. Aastal 1741 ehitasid ursuliinid konvendi. 11. aprillil 1723 toimus linna ajaloos halvim tulekahju. Oberragenis, mitte kaugel kirikust, puhkes tulekahju, mis levis varsti tugeva idatuulega suuremas osas linnast, hävitades enamuse sellest. Kaua kestnud Napoleoni sõdade ajal ei saanud linn materiaalset kahju, kuid marsijaamana sattus suurtesse võlgadesse, kuna pidi mitu aastat sõdureid majutama ja toitma.

Pärast Esimest maailmasõda sai Lõuna-Tirool, ja nii ka Bruneck, Itaalia riigi osaks, võttes itaaliakeelse nime. Linn pääses Esimeses maailmasõjas purustustest, kuid Teises maailmasõjas linna pommitati, mis tõi nii elude kui ka vara kaotust.

Majandus muuda

Pärast sõda ehitati tööstuspargid, töötoad ja kaubamajade filiaalid, mis võimaldasid linnale märkimisväärset majanduslikku ja geograafilist kasvu. 1960. aastatel oli turism linnale eriti tähtis, mille tulemusena ehitati arvukalt uusi hotelle ja külalismaju.

Bruneckit iseloomustavad töötlev ja teenindav tööstus. Tähtsad turismikeskused on asutatud kõikjale ümber Brunecki. Eriti tähelepanuväärne on suusakuurort Kronplatzi mäel. 22. oktoobril 2001, Itaalia rahvastiku ja tööhõive loenduse päeval oli Bruneckis 10 692 töötajat 1678 töökohal, tehes sellest suuruselt teise tööandja provintsis. See jäi alla vaid Brixenile (Bressanonele), kus loenduspäeval töötas 239 inimest vähem. Viis firmat linnas annavad igaüks tööd rohkem kui 250 inimesele ja veel viis firmat annavad igaüks tööd rohkem kui 100 inimesele.