Arukask

Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.

Arukask
Arukased Soomes
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Pöögilaadsed Fagales
Sugukond	Kaselised Betulaceae
Perekond	Kask Betula
Liik	Arukask
Binaarne nimetus
Betula pendula Roth
Sünonüümid
Betula verrucosa Roth.

Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik.

Arukase üks tuntum looduslik vorm on maarjakask ehk karjala kask.

Kirjeldus

Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed, rombjad või munajad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 4–7 ja laius 2,5–4,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad.

Eestis kasvavad arukased tavaliselt 15–25 m, soodsates tingimustes isegi kuni 30–35 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat.

Paljunemine

Arukase emas- ja isasõied on koondunud silinderjateks urbadeks. Emasurvad on püstised, 2–3 cm pikkused, moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist. Noored emasurvad on rohelised, suve lõpus muutuvad nad kollakaspruuniks. Isasurvad on rippuvad, 5–8 cm pikad ja tekivad juba sügisel. Arukask õitseb mais. Ta on tuultolmleja.

Isasurb

Arukase vili on väike veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli lõpus või augustis. Nad on kollakaspruunid, veidi läikivad. Sügisel võivad need tuule abil lennata päris kaugele.

Levik ja kasvukohad

Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks.

Eesti kõrgeim arukask (36,0 m, diameeter 64 cm) kasvab Järvseljal .

Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasia edelaosas. Idas ulatub leviala Siberi lääneosani.

Tavaliselt kasvab arukask puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiesmikel ja põlendikes kasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega.

Kasutamine

Kased sügisel Eestis

Puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse seda spooni-, vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit ja intarsiat saab teha maarjakasest, mis on üks arukase vorm, mille puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes peenemustrilistes toonides. Puidust toodetakse ka tselluloosi, sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.

Koort kasutatakse nahaparkimisel.

Tohust, mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid valmistada ka määrdeõlisid.

Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas.

Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme.

Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi. Suvistepühade ajal ja suvel peetud pulmade ajal tavatseti ruume ehtida suvistekaskedega.

Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud.

Kask ravimtaimena

Kasekoor

Arukask on ravimtaim. Pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada.

Lehti kasutatakse uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks.

Konsortsium

Arukase lehti söövad kasekedriku ja metsa-külmavaksiku röövikud, samuti kitsed. Mitmed linnud toituvad kase seemneist. Juurtel tekib mükoriisa, näiteks kaseriisikaga.

Eesti pärisnimed

Arukask on Eestis kasutusel ka perekonnanimena. Tuntud on näiteks Madis Arukask.

Vaata ka

• Mäletjärve Annemäe ohvrikask
• Eesti pärismaised puud

Välislingid

• Arukask andmebaasis eElurikkus