Ava peamenüü
Vapp
Bergeni paiknemine Celle kreisis

Bergen on linn Celle kreisi põhjaosas Lüneburgi nõmmel Alam-Saksimaal Saksamaal.

Halduslikult toimib see omavalitsusliku linnana, mis jagatud 12 linnaosaks, mis põhinevad linnal ja ümberkaudsetel küladel: Becklingen, Belsen, Bergen, Bleckmar, Diesten, Dohnsen, Eversen, Hagen, Hassel, Offen, Sülze ja Wardböhmen. Bergen-Belseni koonduslaager asus Belseni piirkonnas.

Linna pindala on 163,77 km². 31. detsembril 2015 elas seal 13 027 inimest. Sieben Steinhäuser, rühm dolmeneid kiviajast, asub treeningalal.

Sisukord

GeograafiaRedigeeri

Bergen paikneb Celle kreisi põhjaosas Lüneburgi nõmmel, Alam-Saksimaal, Saksamaal. Bundesstraße 3 (B3) läbib linna territooriumi põhjast lõunasse.

AjaluguRedigeeri

 
St. Lamberti kirik

Bergenit on esmakordselt mainitud 1197. aastal ja see oli seadusandliku ja halduspiirkonna keskus, piirkonna šerifi (Amtsvogtei) asukoht ja hiljem Kuninglik Hannoveri ametkond. Pärast Hannoveri kuningriigi anneksiooni Preisimaa poolt 1866. aastal moodustati 1852. aastal Amt Bergen, liidendati Fallingbosteli kreisi, mis loodi 1867. aastal. Piirkonna ümberkorraldamisel 1885. aastal muudeti Amt uueks Celle kreisiks.

Kui Bergeni areng oli keskajal ja uusaja alguses üpris aeglane, peamiselt tulekahjude tõttu 1354., 1585. ja 1796. aastal, tõi põllumajandusreform 19. sajandil ja linna ühendamine Celle–Soltau raudteega kaugeleulatuvad muudatused. Eriti sõjalise harjutusala loomine 1935. aastal, mis täna on Bergen-Hohne treeningala, ergutas linnastumise perioodi algust, mis viis Bergeni muutumisele põllumajanduslikust külast tänapäevaseks väikelinnaks, mida iseloomustab kaubanduse ja äri, kus põllumajandus on suuresti oma tähtsuse kaotanud.

Bergen-Belseni koonduslaager asus Bergeni lähedal.

 
1836. "sisenemiskeelu" teemärk "Kuningliku Suurbritannia ja Hannoveri Ringkonna Büroo" käsuga

Täna toimib Bergen vallana Celle kreisi põhjaosas ja on peale Celle ainus poliitiline üksus kreisis, millele on antud linna staatus (antud juhul 1957. aastal). Valdade reorganiseerimisega (Gebietsreform) 1971. aastal anti Bergenile vastutus linnaosade (Stadtteile) üle: Becklingen, Belsen, Bleckmar, Diesten, Dohnsen, Eversen, Hagen, Hassel, Nindorf, Offen, Sülze ja Wardböhmen. See suurendas märgatavalt rahvaarvu ja pindala. Algse Bergeni linna pindala oli 11 km²; pärast haldusreformi oli see 163 km².

Kunst ja kultuurRedigeeri

Võõrvägede kohalolu tõttu piirkonnas, sealhulgas Hollandi ja Briti, tulid Bergenisse nii sõjaväelased kui ka nende perekonnad. See mõjutas tugevalt linna kultuurikeskkonda; näiteks peeti igal aastal tüüpilist Hollandi karnevali, mis on piirkonnale väga ebaiseloomulik. Bergen-Hohne Briti baas pidas 5. novembril lõkkeõhtut, kus osavõtt kõigile kohalikele elanikele oli vaba, vormides tugevad sidemed kogukonnaga.

VaatamisväärsusedRedigeeri

Römstedthaus kohalik ajaloomuuseumRedigeeri

 
Römstedthaus kohalik ajaloomuuseum

Römstedthaus on kohalikule ja piirkondlikule ajaloole pühendatud talumuseum. Selle keskmes on talunike elu ja töö kuni sajandivahetuseni 1900. aastal. See paikneb endises, umbes 350 aastat vanas suitsukojas (Rauchhaus), mis on ikka veel paigas, kuhu ta ehitati. Vana talumaja ja kiriku suvemaja (Pfarrkote) on esmakordselt mainitud 1438. aastal. "Wobbeke Scroders" oli sel ajal talunik. 1831. aastal renditi suvemaja ja maa välja, ja maja kasutamine suitsukojana jätkus 1912. aastani. Bergeni kohaliku ajaloo ühing ostis maja 1912. aastal. Koolitaja Friedrich Römstedt (1849–1930) sisustas maja eelajalooliste ja kohaliku ajaloo esemete koguga. 1913. aastal avati muuseum.

Sõjalise treeninguala keskel Bergenist läänes on hästituntud Sieben Steinhäuser, rühm viiest megaliitilisest hauast hilisest lehterpeekrite kultuurist (3500-2800 eKr), mis täna on kultuurimälestis.

MälestusmärgidRedigeeri

Linna keskel, Friedensplatzil ("Vabaduse väljakul"), kohe St. Lamberti kiriku kõrval on kolm mälestusmärki:

  • Sõjamälestusmärk – langenutele Esimeses (1914–1918) ja Teises maailmasõjas (1939–1945). See avati 30. aprillil 1922. Ees on kirje: "Das Kirchspiel Bergen 1914–1918 seinen Helden" ("Bergeni kihelkonnalt 1914–1918 oma kangelaste [auks]") ja taga on kirje: "Die Liebe höret nimmer auf" ("Armastus ei lõppe kunagi").
  • Liivakivimälestusmärk – valgest marmorist tahvliga Prantsuse-Preisi sõjas (1870–1871) langenute mälestuseks. Avati 22. juunil 1878. Marmortahvlil on kirje: "In Erinnerung an die in den Jahren 1870 u. 71 gefallenen Krieger aus dem Kirchspiel Bergen" ("Nende sõdurite mälestuseks Bergeni kihelkonnast, kes langesid aastatel 1870 ja 1871").
  • Rahumälestusmärk – sellel on elav ajalugu. See püstitati algselt rahupidustusteks seoses Prantsuse võimu lõppemisega. Leipzigi lahingus (oktoobris 1813) said keiser Napoleon I väed lüüa ja sõlmiti Esimene Pariisi rahu (30. mail 1814). Prints-regendi (Suurbritannia George IV) käsul tähistasid kõik maa kirikud 24. juulil 1814 rahupidustusi. Väljakule, mida seni kutsuti Buernbrink ja kasutati iga-aastasteks laatadeks, anti nimi Friedensplatz ("Rahu väljak"). Püstitati puitpost, mis kandis kirjet: "Zur Friedensfeier! Bergen, den 24. Juli 1814" – "Dem Vaterlande Heil" – "Friede dem Jahrhunderte" ("Rahupidustusele! Bergen, 24. juuli 1814" – "Lunastus Isamaale" – "Rahu sajanditeks"). 19. sajandi keskpaigas kukkus post, mis oli vahepeal mädanenud, ümber ja asendati 1865. aastal veel ühe puidust mälestusmärgiga Waterloo lahingu 50. aastapäevaks. Ka see mälestusmärk mädanes ja asendati praeguse liivakivist mälestusmärgiga. Sellel on järgmised kirjutised: Zur Friedensfeier – Bergen, den 24. Juli – 1814. Erneuert zur – 50 jährigen Jubelfeier – der Schlacht bei – Waterloo – am 18. Juni 1865 – und errichtet in Stein – 1898 ("Rahupidustusteks Bergenis 24. juulil 1814. Taastatud Waterloo lahingu pidustuste 50. aastapäevaks 18. juunil 1865 ja püstitatud kivist 1898. aastal")

Mälestusmärgi tagaküljel on Hannoveri kuninga Georg V kroonitud kursiivis monogramm "GR" (Georgius Rex). Külgedel on sõnad: Dem Vaterlande Heil ("Lunastus Isamaale") ja Friede dem Jahrhunderte ("Rahu sajanditeks").

ValitsemineRedigeeri

 
Bergeni raekoda

Alam-Saksi haldusreformist (Gebietsreform) saati 1973. aastal koosneb Bergeni omavalitsus järgmistest osadest: Becklingen, Belsen, Bergen, Bleckmar, Diesten, Dohnsen, Eversen, Hagen, Hassel, Nindorf, Offen, Sülze ja Wardböhmen.

VolikoguRedigeeri

Linnavolikogus (Stadtrat) on 30 valitud liiget, samuti otse valitud linnapea (hauptamtlicher Bürgermeister). Kohalikel valimistel 10. septembril 2006 said volikogusse järgmised parteid ja valimisliidud:

  • (CDU): 17 kohta
  • (SPD): 7 kohta
  • Bergeni valijate partei (Wählergemeinschaft Bergen): 3 kohta
  • (FDP): 2 kohta
  • Rohelised: 1 koht.

LinnapeadRedigeeri

Bergenis on aastast 1945 olnud järgmised linnapead (Bürgermeister):

  • 9. mai 1945 – 1. november 1945, Albert Repke (CDU) (tegutsev linnapea)
  • 4. detsember 1945 – 23. september 1946, Hermann Hornbostel (CDU) (tegutsev linnapea)
  • 1. november 1946 – 1948, Friedrich Kruse sen. (Alam-Saksimaa partei)(NLP) (esimene vabalt valitud linnapea pärast 1945. aastat)
  • 14. detsember 1948 – 1952, Walter Müller (Saksa partei)(DP)
  • 1952–1956, Wilhelm Brockmann (Sõltumatute valijate partei)(UW)
  • 1956–1960, Wilhelm Brockmann (DP)
  • 1960–1973, Wilhelm Brockmann (CDU) (1960. aasta oktoobri valimised lükati põhiseadusliku kaebuse tõttu edasi 1961. märtsile)
  • 1973–1976, Heinrich Schneider (CDU)
  • 1976–1981, Dr. Walther Kothe (CDU)
  • 1981–1983, Franz Christian von Harling (CDU)
  • 1983 – 31. detsember 1997, Dr. Helmut Wegner (CDU)
  • 1. jaanuar 1997 – 26. aprill 1998, Adolf Krause (CDU)
  • 27. aprillist 1998, Rainer Prokop (CDU)

Lisaks linnavolikogule on üksikutel küladel oma kohalik volikogu (Ortsrat) ja kohalik esimees (Ortsbürgermeister).

SõpruslinnadRedigeeri

Tuntud inimesedRedigeeri

VälislingidRedigeeri