August Nigol (1. august (vkj)/ 13. august 1877 Vana-Prangli vald, Kambja kihelkond, Tartumaa16. august 1918 Perm, Permi kubermang, Nõukogude Venemaa) oli eesti asundustetegelane, kooliõpetaja, kirjanik ja Helsingi eesti koguduse õpetaja.

Elukäik muuda

August Nigol lõpetas Tartus gümnaasiumi. Oli Peterburis apteekriõpilane ja töötas algkooliõpetajana. Õppis 19001905 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta usuõpetajana Pärnus.

20. novembril 1906 toimus Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna asutamiskoosolek. Koosolekut juhatas seltsi asutaja August Nigol, kes andis ülevaate seltsi ülesannetest ja tutvustas seltsi põhikirja. Koosolekul võeti vastu ligi 100 liiget, seltsi põhiline ülesanne oli eestikeelse algkooli avamine Tapale ja selle ülalpidamine.

Tegevus Venemaal muuda

Kindralkuberneri korraldusel oli ta sunnitud aastal 1906 Pärnust lahkuma Venemaale. Seejärel töötas ta saksa keele õpetajana Rostovis Doni ääres ja Saraatovis. Juulis 1908 ordineeriti ta pastoriks. 19081909 töötas ta Konstantinovka (Pjatigorsk) abipastorina.

1909. aastal lõpetas ta kõrgema astme saksa keele kursused ning sai õiguse töötada gümnaasiumi saksa keele õpetajana. 1909 töötas ta gümnaasiumiõpetajana Rostovis, aastal 1910 Jamburgi kommertskoolis.

Tegevus Soome suurvürstiriigis muuda

Kuna tal ei õnnestunud aastal 1910 saada Viljandi Pauluse koguduse õpetajaks, asus ta aastal 1911 Helsingisse. Ta töötas algul vene Aleksandri gümnaasiumis saksa keele õpetajana. Ta tegutses ka eestlaste pastorina[1], oli Helsingi eesti Püha Pauluse koguduse asutamise eestvedaja.[2]

Tegevus Venemaa eesti asundustes muuda

Nigol tundis sügavat huvi Venemaa eesti asunduste vastu. 1913. aastal lootis ta külastada Oudovat. 1915. aastal reisis ta mööda Krimmi eesti asundusi. 1916. aastal reisis August Nigol mööda Vologda, Ufaa, Volga ja Arhangelski eesti asundusi. 1917. aastal Vjatka, Kostroma, Jaroslavli, Samara kubermangu ja Peterburi kubermangu eesti asundusi[3].

Ameerikas elavate eesti seltside ja ühenduste asjus küsitles ta Eduard Vildet, kes elas alates 1911. aastast USA-s ja pöördus 1917. aastal kodumaale. Oma reisidelt kogus Nigol suures hulgas andmeid 313 Venemaa eesti asunduse kohta, millest jutustava 96-leheküljelise käsikirja ta novembris 1917 Tartusse trükki saatis. Tartu langes aga novembris 1917 punaste kätte ja siis hävis ka Nigoli käsikiri. Ta koostas uue käsikirja, mis trükiti Tartus aastal 1918.

August Nigol kavatses Eestisse tulla tagasi, kuid kuna tal ei õnnestunud Eestis saada pastorikohta, üritas ta Eestisse naasta poliitikute kaudu. Ta kirjutas 1917. aasta lõpus Venemaa eesti asunduste tegelasele Samuel Sommerile oma soovist, et talle enesele ja Samuel Sommerile loodaks Jüri Vilmsi ja Otto Strandmani abil töökohad tulevases Asunduste ministeeriumis. Nigol saanuks ministeeriumi juhi ja Sommer ministeeriumi sekretäri koha. Lähedasi suhteid poliitikutega näitab ka see, et ta nekroloogi ei kirjutanud mitte vaimulik, vaid tegevpoliitik Karl Einbund. Kuna Soomes ei teatud Eesti iseseisvumisega seotud asjaolusid, siis Nigol, Gustav Suits ja Ferdinand Kull andsid välja 50-lehelise dokumentide kogumiku "Sini-musta-valkoinen".

Soome kodusõda lõppes mais 1918, samuti oli Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud 3. märtsil 1918 allkirjastatud Brest-Litovski rahuleping. Selle tõttu arvati, et reisimine Nõukogude Venemaale on muutunud palju turvalisemaks. 10. juunil 1918 anti kirikunõukogu poolt Nigolile luba Siberisse sõiduks. Augustis 1918 sõitis ta Tartu kaudu Moskvasse, kus kohtus ka Moskva kindralsuperintendendi Paul Willigerodega.

Aga enne Siberi eesti asundustesse jõudmist arreteerisid punased ta Permis ja lasid 16. augustil maha, andmata talle ühe pealtnägija sõnul ka võimalust telegrammi saatmiseks Moskva kindralsuperintendendile, kelle abiga ta lootis punaste käest vabaneda.[4]

Teoseid muuda

  • "200 palvet Nooresoo jaoks koolis ja kodus". Kokku seadnud August Nigol. Tallinn 1908
  • "Koolilaste waimulik Lauluraamat". Uue lauluraamatu järele kokku seadnud ja wäljaannud August Nigol. Tallinn 1908
  • "Rahvakoolide isad ja põhjendajad Komenius ja Pestalozzi, nende elu ja õpetus". Mitmesuguste hallikate järele kokku seadnud August Nigol. Tallinn 1909
  • "Nooresoo kaswatusest : (Pedagogika) : Äratuseks, juhatuseks ja järelemõtlemiseks lastewanematele, kooliõpetajatele ja teistele hariduse sõpradele. 1. jagu, Nooresoo kaswatuse ajalugu" Kirjutanud August Nigol. Pärnu 1910
  • "Ewangeliumi Lauluraamat". Helsingi 1916
  • "Kodumaa kirikukorra uuendusest". Helsingi 1917
  • "Komenius ja Pestalozzi". Kokku seadnud August Nigol. Helsingi 1917
  • "Martin Lutheri elu ja õpetus : 400 aasta usupuhastuse-püha mälestuseks peetud kõne eestlastele Soomes". Kokku seadnud August Nigol. Postimees. Tartu 1918
  • "Soome teejuht 1914". Helsingi Eesti Haridusseltsi väljaanne (toimetajaks on August Nigol, aga seda pole kuskil mainitud)[5]
  • Sini-musta-valkoinen = Blau-schwarz-weiss : Viron tasavallan julistamista ja Viron itsenäisyyskamppailua koskevia asiakirjoja. Helsinki: Juusela & Levänen, 1918
  • "Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal". Kokku seadnud August Nigol. Tartu: Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, 1918

Mälestuse jäädvustamine muuda

6. jaanuaril 1937 paigutati Tapal Nigoli puiestee 5 maja seinale marmortahvel A. Nigoli mälestuseks, enne Teist maailmasõda kandis praegune 1. Mai puiestee Nigoli puistee nime.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Erik Amburger. "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937". Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk. Martin Luther Verlag. 1998
  2. Riho Saard. "Helsingi eesti Püha Pauluse kogudus ja selle pastor August Nigol". Usuteduslik Ajakiri 5/ 2005. Lk 75–102
  3. "Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal[alaline kõdulink]". Kokku seadnud August Nigol. Tartu: Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, 1918
  4. Eest Entsüklopeedia VI. Toimetaja Richard Kleis. Loodus. Tartu 1936. Lk 198
  5. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2007. Vaadatud 30. aprillil 2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus muuda