Samuel Sommer
Samuel Sommer (4. august 1872 – 29. juuni 1940) oli eesti ja setu rahvaluule koguja ning Venemaa eestlaste välisasunduste uurija. Olles suure osa oma elust tegelenud setode ja Petserimaaga ning üheks juhtivaks läbiviijaks perekonnanimede panemisele Setumaal, oli Sommer tuntud ka kui "setode ristiisa."
Elukäik muuda
Samuel Sommer sündis 4. augustil 1872. aastal Kolli talus Torma kihelkonnas talurentniku pojana. Õppis Torma kihelkonnakoolis, Eesti Aleksandrikoolis, Treffneri koolis ja Peterburi ülikoolis õigusteadust. Pidas vaheajal õpetaja ametit Lohusuus ja Saadjärvel. Üliõpilasena hakkas tegutsema omaaegse Peterburi Eesti Haridusseltsi esindajana eesti asundustes Venemaal, millest saigi ta elutöö kandvam osa. Sommer oli üliõpilasselts Põhjala vilistlane. Sommer algatas 1905. a. Peterburi ülikoolis eesti keele õpetamise küsimuse, pidades läbirääkimisi suure ülikooli eestlaste kuulajaskonna nimel tolleaegse rektori Boymanniga. Viimane olnud nõus ka õppejõuks esitatud kandidaadi Jakob Hurdaga. Ka Hurt olnud asjaga nõus, kuid peale tulnud 1905. a. revolutsioon ühes ülikooli ajutise sulgemisega põhjustas teema päevakorralt kadumise.[1] Asundustegelasena rändas Sommer läbi valdava enamuse eesti asundustest Vene Keisririigis, korraldas eesti asunike kongresse, laulupidusid, võttis osa nende juubeleist, asutas hulga seltse, koole, pidas ise tuhandeid kõnesid ja loenguid ja õhutas selleks teisi. Üheks Sommeri saavutuseks oli eestlaste ja vabameelsete venelaste valimisbloki võidule organiseerimine Oudovamaa semstvovalimistel, mille tagajärjel kõik eesti asunduste koolid võeti Oudovamaal semstvo ülalpidamisele, kusjuures jäi püsima eesti keele õpetus neis koolides õppeainena.[1]
Kodumaale pöördus Samuel Sommer 1921. aastal.[2] Ühes Jaan Kangeriga viis ta läbi perekonnanimede panemise Setumaal (kokku 60 000 isikut) ja Ingeris, mistõttu teda kutsuti setude "ristiisaks" ja "apostliks." Vabariigis oli ta tegev siseministeeriumi ametnikuna, hiljem Piirimaade Seltsi sekretärina. Peale selle korraldas ta Setumaal rahvuslikkude valdade ja hiljemini rahvuslikkude koguduste reformi, laiaulatuslikku kultuuri organiseerimistööd Setus, Ingeris, Eesti saartel ja isegi Läti eestlaste juures.[1]
Kõrvalhuvina algatas veel Setu vanavarakogumise, mille lehekülgede arv ületas isegi Hurda kogud. Sommer uskus, et kogumisel peaks eelistama “vana rahvalaulu” kaasaegsele ja improviseeritud lauludele. Sommeri kogumisaktsioon ongi eesti folkloristika ajaloos selle poolest erakordne, et Sommer suutis korraldada rahvaluulekogujatele ja esitajatele nende töö eest maksmist. Tüli tõttu jõudsid Sommeri rahvaluulekogu viimased 300 vihikut Eesti Rahvaluule Arhiivi valdustesse alles pärast Samuel Sommeri surma. Tüli põhjuseks näib olevat Oskar Looritsa kriitika Piirimaade Seltsi tegevuse aadressil, mis võis olla üheks Sommeri vallandamise ja seltsi rahaasjade ümberkorraldamise põhjuseks. Seetõttu lõpetas Sommer 1930. aastate keskel koostöö Eesti Rahvaluule Arhiiviga ega deponeerinud oma kogutud materjali enam sinna.[2] Kui Piirimaade Selts jäeti ilma toetuseta, töötas Samuel Sommer seal mõnda aega palka saamata ja pani Setu rahvalaulude kogumisse isiklikke summasid, kuid kui olukord ei lahenenud, siis pidi lõpetama niihästi tegevuse Piirimaade Seltsis ka rahvaluule kogumisel.[1]