Samuel Sommer

Samuel Sommer (4. august (vkj 23. juuli) 1872, Torma vald, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik – 29. juuni 1940, Tallinn, Eesti Vabariik) oli eesti ja setu rahvaluule koguja ning Venemaa eestlaste välisasunduste uurija.

Samuel Sommer
Sünniaeg	4. august 1872 Torma kihelkond, Tartumaa, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik
Surmaaeg	29. juuni 1940 (67-aastaselt) Tallinn, Eesti
Rahvus	eestlane
Kodakondsus	Eesti

Olles suure osa oma elust tegelenud setode ja Petserimaaga ning üheks juhtivaks läbiviijaks perekonnanimede panemisele Setumaal, on Sommer tuntud ka kui "setode ristiisa."

Elukäik

Samuel Sommer sündis 4. augustil 1872. aastal Kolli talus Torma kihelkonnas talurentniku pojana. Õppis Torma kihelkonnakoolis, seejärel Eesti Aleksandrikoolis (lõpetas 1893. aastal), ja Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Aastatel 1894–1901 pidas õpetaja ametit Lohusuus ja Saadjärvel.

1903. aastal läbis ta Peterburis keskhariduse küpsuseksami eksternina ning õppis aastatel 1903–1911 Peterburi ülikoolis õigusteadust, seda lõpetamata. Sommer oli üliõpilasselts Põhjala vilistlane. Sommer algatas 1905. aastal Peterburi ülikoolis eesti keele õpetamise küsimuse, pidades läbirääkimisi suure ülikooli eestlaste kuulajaskonna nimel tolleaegse rektori Ivan Borgmaniga. Viimane olnud nõus ka õppejõuks esitatud kandidaadi Jakob Hurdaga. Ka Hurt olnud asjaga nõus, kuid peale tulnud 1905. aasta revolutsioon ühes ülikooli ajutise sulgemisega põhjustas teema päevakorralt kadumise.

Eesti asundustes

Üliõpilasena hakkas tegutsema omaaegse Peterburi Eesti Haridusseltsi esindajana eesti asundustes Venemaal, millest saigi ta elutöö kandvam osa. Aastatel 1905–1909 rändas ta Peterburi ja Pihkva kubermangu eesti asundustes, kogus nende ajaloo kohta materjali ja aitas kohapeal seltse ja koole asutada. Üheks Sommeri saavutuseks oli eestlaste ja vabameelsete venelaste valimisbloki võidule organiseerimine Oudovamaa semstvovalimistel, mille tagajärjel kõik eesti asunduste koolid võeti Oudovamaal semstvo ülalpidamisele, samas koolides säilitades eesti keele õppeainena. Lisaks korraldas ta Peterburis esimese eesti asunike kongressi 1910. aastal ja Narvas 1912. aastal esimese asunduste laulupeo.

Ülikooliõpingute katkestamise järel tegeles Sommer aastatel 1911–1921 laialdaselt eesti asundustega Venemaal, muu hulgas Volga-äärsetes, Jaroslavi, Orjoli ja Novgorodi kubermangu eesti asundustes. Rändas lektorina suuremates eesti asundustes, tegi märkmeid asunduste ajaloo ja korraldas kohalikele kursusi, aidates neil organiseeruda.

1914. aastast tegeles peamiselt Krimmi ja Kaukaasia eesti asundustega. Ta pidas tuhandeid kõnesid ja loenguid, korraldas laulupidusid, osales asunduste juubelitel, asutas hulga seltse ja koole. Aastatel 1914–1917 töötas Livoonia asunduses Põhja-Kaukaasias. Oli Krimmi, Samara ja Kaukaasia eesti asunduste kongresside kokkukutsuja.

Piirimaadel

Kodumaale pöördus Samuel Sommer 1921. aastal, asudes Petserisse. Ühes Jaan Kangeri ja Villem Ernitsaga viis ta läbi perekonnanimede panemise Setumaal (kokku 60 000 isikut) ja Ingeris, mistõttu teda kutsuti setude "ristiisaks" ja "apostliks." Kokku määrati 15 000 uut perekonnanime. Eestisse naasmise järel töötas ta aastatel 1921–1924 Eesti siseministeeriumi nõunikuna ning tema soovitusel moodustati uued Petserimaa vallad rahvuse tunnust järgides.

Aastatel 1924–1937 oli ta Piirimaade Seltsi teenistuses. Ta tegutsedes hariduse edendajana Petseri‑ ja Ingerimaal ja korraldas kohalikku kultuuri organiseerimistööd Setumaal, Ingeris, Eesti saartel ja Läti eestlaste juures. Ta oli üks I Seto laulupeo eestvõtjatest ja I Seto kongressi korraldajatest. 1926. aastani tegeles ta Petserimaal ja Virumaal ka kirjaoskamatuse likvideerimisega, asutades pühapäevakoole.

Lisaks võttis aastail 1926–1936 Sommer endale Paulopriit Voolaine õhutusel lisaülesandeks setu rahvaluule kogumise, rakendades selleks noori setu haritlasi. Sommer uskus, et kogumisel peaks eelistama “vana rahvalaulu” kaasaegsele ja improviseeritud lauludele. Sommeri kogumisaktsioon on eesti folkloristika ajaloos erakordne, sest Sommer suutis rahvaluule kogujatele ja esitajatele nende töö eest maksta. 1939. aastal hinnati Samuel Sommeri rahvaluulekogu umbes 124 000 lehekülje suuruseks, millega lehekülgede arv ületas isegi Hurda kogud. Eeldatavasti tüli tõttu Oskar Looritsaga lõpetas Sommer 1930. aastate keskel koostöö Eesti Rahvaluule Arhiiviga ega deponeerinud oma kogutud materjali enam sinna. Viimased 300 vihikut jõudsid Eesti Rahvaluule Arhiivi valdustesse alles pärast Sommeri surma.

Aastatel 1937–1939 töötas ta siseministeeriumis piirimaade seltsi sekretärina. Pärast Looritsa kriitikat Piirimaade Seltsi tegevuse aadressil korraldati seltsi rahaasjad ümber, Sommerile enam palka ei makstud. Esialgu proovis ta jätkata rahvaluule kogumist seda ajutiselt isiklikult toetades, kuid kui olukord ei lahenenud, siis pidi lõpetama niihästi tegevuse Piirimaade Seltsis ka rahvaluule kogumisel.

1940. aastal veetis Sommer mitu kuud haigena, kannatades astma all. Ta suri 29. juunil 1940 Tallinnas ja maeti 2. juulil 1940 Tallinna Metsakalmistule.