Eesti Ingeri oli Eesti Vabariigi Virumaa koosseisu kuuluva Narva-taguse osa – ajaloolise Ingerimaa äärmine lääneosa.

Eesti-Ingeri põhjaosa 1934. aastal
Narva-taguse osa – Narva vald (Eesti-Ingeri)

Eesti-Ingeri ala vastas täpselt Narva valla alale, välja arvatud Narva linna ala, sest nii ajaloolise Ingerimaa edelapiir kui ka Narva valla lõunapiir oli Piimanina kohal piki Pljussa ja Peda jõge.

Eesti-Ingeri oli mitteametlik nimetus, mida on tihti kasutatud kogu Narva-taguse kohta. Viimane hõlmas kolm valda Narva jõe paremal kaldal (Narva, Piiri ja Raja vald ehk kokku Narva-tagused vallad), Eesti-Ingeri aga sellest ainult ühe ehk Narva valla.

Ajalugu muuda

Jaanuari lõpus 1919 läks hilisem Eesti-Ingeri Eesti Vabadussõja käigus Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920).

Asustus muuda

Mitteametlikel andmetel elas Eesti-Ingeris 1935. aastal isureid 920 (49%), soomlasi 594 (31,6%), venelasi 216 (11,5%), eestlasi 137 (7,2%) ja vadjalasi 14 (0,07%). Kogu rahvaarv oli 1881 inimest.[1]

Nii isurid kui ka vadjalased kuulusid Ingeri põliselanike hulka, soomlased aga asusid sellesse piirkonda vabatahtlikult või sunniviisiliselt elama 17–18. sajandil Soome-Karjalast. Vene külad asustati piirkonnas pärast 15. sajandit.[1] Eestlased tulid piirkonda üldiselt pärast 19. sajandi keskpaika.

Haridus muuda

 
Kallivere algkool 1933. aastal

Eesti Ingeris oli algharidust võimalik omandada neljas algkoolis:[1]

  • Kallivere 6-klassiline algkool, kus õppetöö toimus nii soome kui ka eesti keeles;
  • Väiküla 6-klassiline algkool (isurite küla), kus õppetöö toimus nii vene kui ka eesti keeles;
  • Kullaküla 4-klassiline algkool, kus õppetöö toimus nii soome kui ka eesti keeles;
  • Dolgaja Niva algkool, kus õppetöö toimus nii vene kui ka eesti keeles.

Kultuur muuda

Eesti Ingeri kultuurielu mõjutas kõige rohkem Ingeri Selts (Inkerin Seura). Seltsil oli oma soomekeelne raamatukogu, aastatel 1927–1938 anti välja oma häälekandjat Sanaseppä. Väiksemat mõju omasid veel soomekeelsed organisatsioonid, nagu karskusselts Nouseva Inkeri ('tõusev Ingeri'), noortering Kullervo ja Eesti-Ingeri Naisteselts. 1927. aastal asutati Ingeri Eesti Haridusselts, kelle edasivedajad olid Kallivere algkooli eesti õpetajad. Väiküla isurite külas tegutses Vene Haridusselts Zarja. Veel tegutsesid Eesti Ingeris kohalik Kaitseliit, tuletõrje, jahiselts jm.[1]

Eesti Ingeri Teises maailmasõjas muuda

1940. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti.

1941. aasta suvel okupeeris Saksamaa Eesti, sealhulgas Eesti-Ingeri. Erinevalt muudest Eesti aladest, mis liideti Eesti kindralkomissariaadina Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu, jäi Eesti-Ingeri väegrupi Nord sõjalisse haldusse.

1943. aastal evakueeriti sõjategevuse eest kõik Eesti Ingeri elanikud.[1]

Pärast Eesti kolmandat okupeerimist Punaarmee poolt 1944. aastal eraldasid Nõukogude võimud 1945. aasta jaanuaris Eesti-Ingeri Eesti NSV-st ja viisid selle üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu (juba 15. augustil 1944 oli 75% Eesti NSV Petseri maakonnast eraldatud ja liidetud Vene NFSV-ga).

Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal ei ole Venemaa Föderatsioon pidanud Tartu rahulepingut endale siduvaks, mistõttu Eesti-Ingeri kuulub praegu de facto Venemaa Leningradi oblasti koosseisu.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda