Kormoran

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kormoran (perekond); varem nimetati karpaks galápagose kormorani, kes arvati perekonda karbas (perekond).

---

Kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo) on kormoranlaste sugukonda kormorani perekonda kuuluv lind.

Kormoran
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Pelikanilised Pelecaniformes
Sugukond	Kormoranlased Phalacrocoracidae
Perekond	Kormoran Phalacrocorax
Liik	Kormoran
Binaarne nimetus
Phalacrocorax carbo Linné, 1758

Kormoran raamatus Nederlandsche Vogelen (eesti keeles Hollandi linnud), Vol. 1 (1770)

Munad

Kormoranid on väga head ujujad ja sukeldujad, kuid nende sulestik vettib. Sellepärast kuivatavad nad oma laiali laotatud tiibade sulestikku tuule käes merekividel ja karedel. Kormoranid suudavad ka hästi lennata, kuid purilendu ei kasuta. Kõndimine on neil vaevarikas.

Välimus

Kormoran on hanesuurune, kuid saledam. Tema pikkus küündib meetrini, kaal 2–3 kilogrammini.

Elupaigad ja pesitsemine

Kormoranid Mähuotsas Pärispea poolsaarel.

Eesti haudelinnustikus on kormoran suhteliselt uus. Ta elab ja pesitseb laidudel (näiteks Tondirahul, Langekarel), puhkab ranniku lähedal kividel. Kormoranid pesitsevad kolooniatena nii maapinnal kui ka puudel ja tehisrajatistel, tegutsedes enamasti hulgakesti.

Kormoranide pesitsusaegset arvukust hinnatakse 9000–14 000 paarile, talvist arvukust 100–300 isendile.

Kõrge pesa teevad kormoranid oksarisust või kõikvõimalikust sodist (adru, kilekotid ja muud). Emaslind muneb 5-6 muna.

Toitumine

Kormoranid toituvad kaladest ja konkureerivad inimestest kaluritega. Kormorani keskmine päevane toidunorm on 300–400 g kala. Vahel on kormoranide maost leitud üksikuid limuseid, kahepaikseid, putukaid ja isegi taimi, mis on sinna arvatavasti juhuslikult sattunud. Doonau deltas on täheldatud ebatavalist vaatepilti, kus kormoranid haarasid otse lennult ja kugistasid alla madalal lendavaid pääsukesi. Looduses elavad kormoranid püüavad kala sageli rühmas, mis võimaldab kalaparve tõhusalt ette ajada.

Arvukuse piiramine

Kormoranid ei kuulu looduskaitse alla. Neid kütitakse arvukuse piiramiseks.

Kormorani arvukuse piiramisel on abi hallvarestest. Vares laskub hauduvale kormoranile lähedale, tema nokaulatusest siiski väljapoole, ja hakkab teda õrritama. Kormoran on varesest tugevam, niisiis tõuseb ta varsti püsti, et vares minema ajada. Vares põgeneb tema eest, aga sel ajal varastab tema kaaslane kormorani pesast muna ära.

Toiduks kasutamine

Kormorani liha on söödav, aga tuim. Kõigepealt tuleb linnul nahk maha võtta ja siis tükk aega keeta. Noorlinnud on õrnema lihaga.

Alamliigid

• Atlandi kormoran (Phalacrocorax carbo carbo) ehk põhialamliik pesitseb Euroopas ja Põhja-Ameerikas Atlandi ookeani rannikul; talvitub Kirde-Aafrikas ja Mehhiko lahe ääres. Eestis võib teda kohata vaid läbirändel.
• Phalacrocorax carbo novaehollandiae – on levinud Austraalias, Tasmaanial, Uus-Meremaal ja Chathami saartel.
• Phalacrocorax carbo sinensis – ehk sisemaa harilik kormoran on levinud Lääne-Euroopast kuni Ida-Aasiani (k.a Eestis).
• Valgerind-kormoran (Phalacrocorax lucidus või Phalacrocorax carbo lucidus) – on käsitletud nii iseseisva liigina kui ka kormorani alamliigina. Elutseb Aafrikas.

Kirjandus

• Redik Eschbaum. "Kormoran sööb kalamehe vaeseks". Eesti Loodus, jaanuar 2004, lk. 14–17
• Vilju Lilleleht. "Tondi tagasitulek". Eesti Loodus, jaanuar 2004, lk. 6–13

Välislingid

• Kormoran andmebaasis eElurikkus

• Jaak Põder: Kormoran e. karbas Loodusõpe
• Redik Eschbaum: Kormoran sööb kalamehe vaeseks Eesti Loodus, 01/2004
• Kormoran bio.edu.ee
• Pildid, lühike kirjeldus
• Saksakeelne lehekülg
• "Kalateadlased: Eestist on saanud piirkonna parim kormoranikasvataja" ERR Novaator, 3. aprill 2024