Arabella, mereröövli tütar

See artikkel räägib Aino Perviku jutustusest; filmi kohta vaata artiklit Arabella, mereröövli tütar (film)

---

"Arabella, mereröövli tütar" on Aino Perviku jutustus.

Arabella, mereröövli tütar
Autor	Aino Pervik
Illustreerija	Edgar Valter
Päritolumaa	Eesti
Keel	eesti
Žanr	lastekirjandus
Kirjastaja	Eesti Raamat
Ilmumisaeg	1982
Lehekülgi	199
ISBN	9985550935 (2000. a trükk)

Süžee

Põnev ja ootamatusi täis sündmustik saab alguse mereröövlilaeval Skorpion, mille kapten on kurikuulus ja halastamatu Taaniel Tina, kellega sõidab merd kaasa tema tütar Arabella. Taanieli kunagine armastatu, Arabella ema Dora, on pärast tütre sündi sooritanud enesetapu, hüpates röövlilaevalt merre.

Laeval elatakse tavapärast verist röövlielu, kuni Arabella käsul tõmmatakse pardale merehätta jäänud rändaja Hassan. Rändaja toob oma tegevuse ja sõnadega röövlite teadvusse mõtte headuse, halastuse ja armastuse võimalikkusest. Selle ees on relvitu isegi kalgimast kalgim Taaniel Tina.

Arabella langeb reetmise tõttu teise samavõrd võimsa mereröövli Raudpatsi vangi. Taaniel mõistab, et on elanud valesti, valides kurjuse tee. Tina saab aru, et üle kõige on talle maailmas oluline Arabella hea käekäik ning ta otsustab, et peab omaenda tekitatud kurjuse ise hävitama. Röövlipealik teeb Hassaniga plaani, kuidas Arabellat päästa. Kõik õnnestubki ning Taaniel nabib Raudpatsi laeva merel kinni, haagib selle Skorpioni külge ning sooritab laeva püssirohukambris suitsiidiplahvatuse, võttes enesega kaasa mõlema röövlilaeva meeskonna. Kummaltki laevalt ei pääse ainsatki röövlit. Arabella ja Hassan jõuavad rannale ning liituvad sõbraliku mustlasperega.

Tegelased ja elemendid

Aino Pervik ei tutvusta iga Skorpioni röövlit kuigi detailselt, kuid väheste vihjete kaudu avaldub üht-teist kesksematena kujutatud röövlite kohta. Taaniel Tina lähimad käsilased on Puujalg ja Meremõrtsukas. Puujalg kannab jalaproteesi, kuid sellest hoolimata on ta merelahingutes kiire ja tõhus võitleja. Teda vaevab sageli hambavalu, millest ta vabaneb tänu Hassani nõelravile. Iseloomu poolest on Puujalg halastamatu ja vihaässitav. Ta suudab vanduda nii ropusti, et Arabellal silmad üllatusest suureks lähevad. Meremõrtsukas seevastu on rahuliku jutu ja sügava hääletämbriga turske mereröövel. Temast saab röövlilaeva pootsman, kui endine pootsman on brigantiini Loredia kaaperdamise käigus hukkunud.

Arabellal on lähim suhe Halleluujaga, kes on tüdrukut toitnud ja kasvatanud pärast ema hukkumist. Halleluujal on kirju minevik: enne mereröövlilaevale sattumist on ta olnud näiteks kullakaevaja, karjatanud Ameerikas metsikuid hobuseid ning veetnud aega ka mungakloostris, et end kuriteo eest varjata. Halleluuja on hoolimata oma verisest röövlistaatusest usklik. Tema nõrkus on pärlid. Halleluuja ülesanne on laeval ka hädapärane arstimine, kuigi liigne kaastunne ligimese suhtes on mereröövlite laeval taunitud. Südames ei olegi Halleluuja läbinisti halb, vaid pigem kibestunud; valede valikute või juhuste tõttu pöördumatule kurjuse teele sattunud mees. Halleluuja neab ka laste sündimist, millest võib oletada, et kusagil on ka tal olnud lapsed ja ebaõnnestunud pereelu. Halleluuja kinnitab täie veendumusega, armastust ega häid inimesi ei ole maailmas olemas, vaid see kõik on võltsvagatsemine.

Omapärase saatusega on Martsipan, kes on tõhus mõõgavõitleja ja uljas röövel, kuni ta külastab röövlilaevale ilmuvat viirastuslaeva Lendav Hollandlane. Mees muutub üleöö halliks. Pärast seda muutub Martsipan sõnaahtraks ning keeldub oma läbielamisi viirastuslaeval röövlitega jagamast (ilmselt võis vastavalt legendile toimuda kohtumine teise ilma saadetud hingedega vmt). Martsipan teatab kõigi röövlite juuresolekul ootamatult Taaniel Tinale, et on ses elus kõike kogenud ning hüppab üle parda merre ja upub.

Vähemalt üks röövel, Lühike Aadam, proovib jullaga mereröövlilaevalt põgenemist, kui mereröövlid külastavad oma aardekambrit. Aadam tabatakse ning karistuseks peab ta igavesti jääma mereröövlilaevale ilma maalepääsuloata. Lühike Aadam leiab oma huku hiljem Taanieli käsul vajuva vee piiri otsides.

Laevakoka ametit peab Adalbert. Ta on erakordselt paks, kuid sellest hoolimata väle ja vajalik röövel merelahinguis. Adalberti vaevab merehaigus alati, kui laev veidikenegi õõtsuma hakkab. Arabella käsul ravib Hassan oma nõeltega Adalberti terveks. Adalbert ei ole kuigi hea toiduvalmistaja: ta oskab teha vaid putru, ühepajatoitu ning suppi (lisades ühepajatoidule rohkem vett). Adalbert sureb röövlite orgial, kus ta sööb end lõhki.

Haak on röövlitest kõige jõhkram. Tema viib vabatahtlikult täide karistusotsuseid, tappes neid, keda tarvis. Lähim suhe on tal Puujalaga, kuid Taaniel ei lase Haaki võimule lähemale, öeldes, et Haak õhutab meeskonna mässule. Ka Arabella kardab röövleist enim Haaki, sest ta on ettearvamatult julm ning seejuures väga piiratud vaimuga.

Veel mainitakse Tina mereröövlitest näiteks Köiepunujat, Lahjat Aadamat, Ühe Silmaga Rašidi, Kreeklast, Vile-Villemit, Tummahammast.

Sündmustiku ajalisi piire ei ole kirjanik paika pannud, kuid võib oletada, et tegevustik kulgeb uusaja (vahemik 16. sajandist kuni 20. sajandi algusaastateni) teisel poolel. Kaudselt viitavad sellele teoses käsitletud kaubandussuhted, kaubaartiklid, aga ka sellele ajaperioodile omased laevatüübid (brigantiin).

Teosele lisavad põnevust mõningad fantastikaelemendid nagu mainitud "Lendav hollandlane", kandjale surma toov maosõrmus, röövlite aardekambri saladus, ravinõelad, tuuletu ilmaga meeleheite jõul edasi kihutav purjelaev ning vajuv vesi, mille Tina rakendab samuti enda teenistusse.

Tõlked ja adaptsioonid

Raamat on tõlgitud inglise, saksa, soome, tšehhi, läti ja vene keelde.

1982. aastal valmis teose põhjal samanimeline mängufilm, kus Taaniel Tina mängis Lembit Peterson ja Arabellat Inga-Kai Puskar (kelle teksti on sisse lugenud Siiri Sisask).

Jutustuste põhjal kirjutas muusikali "Arabella ja Taaniel" Ardo Ran Varres. Muusikal oli laval Rakvere teatris (esietendus 2002). Peaosi mängisid Hannes Kaljujärv, Liisa Aibel, Marika Vaarik jpt.

2013. aastal esietendus Birgitta festivalil Olav Ehala ja Leelo Tungla muusikal "Arabella", mille nimiosas astus üles Maria Soomets.