Araabia Ühendemiraatide majandus
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2020) |
Araabia Ühendemiraatide majandus (või AÜE majandus) on Lähis-Idas (pärast Saudi Araabiat) suuruselt teine majandus, sisemajanduse koguprodukt (SKT) oli 2018. aastal 414 miljardit USA dollarit (1,52 triljonit AED).
| Valuuta | Araabia Ühendemiraatide dirhem |
|---|---|
| Majandusaasta | kalendriaasta |
| Kaubandusorganisatsioonid | OPEC ja WTO |
| Statistika | |
| SKT | 424,635 miljardit dollarit (nominaalne, 2018. aasta hinnang) |
| SKT maailma edetabelis | 29. (nominaalne, 2018) |
| SKT kasv | 1,7% (2018) |
| SKT elaniku kohta | 40 711 dollarit (nominaalne, 2018) |
| SKT elaniku kohta maailma edetabelis | 23. (nominaalne, 2018) |
| SKT jaotus sektorite järgi |
Põllumajandus: 0,9% Tööstus: 49,8% Teenused: 49,2% |
| Inflatsioon | 3,080% (2018) |
| Inimarengu indeks | 0,863 (2017) |
| Tööjõud | 6 885 110 (2018) |
| Tööjõu jaotus sektorite järgi |
Põllumajandus: 7% Tööstus: 15% Teenused: 78% (ligikaudne, 2000) |
| Tööpuudus | 2,5% (2017) |
| Peamised tööstusharud | Nafta, naftakeemia, kalandus, alumiinium, tsement, väetis, laevaremont, ehitus, materjalid, käsitöö, tekstiil |
| Välismajandus | |
| Eksport | 308,5 miljardit dollarit (2017. aasta hinnang) |
| Ekspordiartiklid | toornafta, maagaas, reeksport, kuivatatud kala, datlid |
| Import | 229,2 miljardit dollarit (2017. aasta hinnang) |
| Impordiartiklid | masinad ja transpordivahendid, kemikaalid, toit |
| Otseinvesteeringud | 129,9 miljardit dollarit (31. detsember 2017) |
| Välisvõlg kokku | 237,6 miljardit dollarit (31. detsember 2017, hinnanguliselt) |
| Rahandus | |
| Avaliku sektori võlg | 19,7% SKP-st (2017. aasta hinnang) |
| Tulu | 110,2 miljardit (2017. aasta hinnang) |
| Kulu | 111,1 miljardit (2017. aasta hinnang) |
| Välisreservid | 95,37 miljardit dollarit |
AÜE on oma majandust edukalt mitmekesistanud,[1] eriti Dubais, kuid sõltub endiselt suuresti nafta ja maagaasi tuludest, millel on endiselt majanduses keskne roll, eriti Abu Dhabis. Enam kui 85% AÜE majandusest põhines 2009. aasta naftaekspordil.[2][3] Kui Abu Dhabi ja teised AÜE emiraadid on mitmekesistamise lähenemises püsinud suhteliselt konservatiivsed, siis Dubai, kus on palju väiksemad naftavarud, oli mitmekesistamispoliitikas julgem.[4] 2011. aastal moodustas naftaeksport AÜE riigieelarvest 77%.[5]
Turism on AÜE üks suuremaid tuluallikaid, mis ei ole nafta, kusjuures mõned maailma luksuslikumad hotellid asuvad AÜE-s. Mahukas ehitusbuum, laienev tootmisbaas ja edukas teenustesektor aitavad AÜE-l oma majandust mitmekesistada. Üleriigiliselt on praegu aktiivsed ehitusprojektid väärt ligikaudu 350 miljardit dollarit.[6]
AÜE on Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja OPECi liige.
Ajalooline taust muuda
Enne iseseisvumist Suurbritanniast ja ühinemist 1971. aastal oli iga emiraat vastutav oma majanduse eest. Sel ajal olid pärlipüük, meresõit ja kalapüük koos majanduse alustalad, kuni Jaapani kultiveeritud pärlite väljaarendamiseni ja kaubanduslike nafta koguste avastamiseni.[7] AÜE eelmist presidenti Zayed Bin Sultan Al Nahyanile on tunnustatud riigi viimist 20. sajandisse ja naftaekspordi tulude kasutamist kogu vajaliku arengu rahastamiseks. Samuti oli AÜE endisel asepresidendil Rashid Bin Saeed Al Maktoumil julge visioon Dubai emiraadist ja ta nägi tulevikku mitte ainult nafta, vaid ka teiste tööstusharude jaoks.[8]
1980ndatel keskendus Dubai kaubanduse mitmekesistamisele ning laevandus- ja logistikakeskuste loomisele, nimelt Port Rashidile ning Jebel Ali sadamale ja vabatsoonile, samuti Dubai rahvusvahelisele lennujaamale,[9] mis viis laevanduses läbi mitmed olulised ülemaailmsed muutused transpordis ja logistikas. Ettevõtte muutuste ees otsas olid DP World, Emirates ja DNATA. Dubai elava kinnisvaraturu tekkimist kontrollis lühidalt ülemaailmne finantskriis aastatel 2007-8, kui Abu Dhabi päästis Dubai kriisist.[10] Ülekuumenenud turult toibumine viis rangema reguleerimise ja järelevalveni ning realistlikumaks kinnisvaraturuks kogu AÜE-s, kus paljud taasalustatud projektid olid ootel. Ehkki turg kasvab jätkuvalt, on arendajate praeguseid turutingimusi iseloomustatud kui „karme”.[11]
Ülevaade muuda
AÜE-l on Araabia maailmas suuruselt teine majandus (pärast Saudi Araabiat),[12] mille sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2018. aastal 414 miljardit USA dollarit (1,52 triljonit AED).[13] Kolmandik SKP-st tuleb naftatuludest.[12] 2013. aastal oli oodata majanduskasvu 4–4,5%, võrrelduna eelneva viie aasta 2,3–3,5%ga. Pärast iseseisvumist 1971. aastal on AÜE majandus kasvanud ligi 231 korda, ulatudes 2013. aastal 1,45 triljoni AED-ini. Mitte naftakaubandus on kasvanud 1,1 triljonini AED-ini, kasv on 1981. aastast kuni 2012. aastani olnud umbes 28 korda.[12]
AÜE majandus on üks avatumaid kogu maailmas ja selle majandusajalugu ulatub tagasi aegadesse, kui laevad seilasid Indiasse, Swahili ranniku lähedal ja Mosambiigini välja.[14] Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) arvas, et AÜE majanduskasv kasvab 2015. aastal 4,5%-ni, võrreldes 4,3%-ga 2014. aastal. IMF tunnistas AÜE potentsiaalset tugevat majanduskasvu maailmamajanduse arenguperspektiivi aruandes mitte nafta majandussektorite suurenenud panusele riigi majandusse, mille kasvutempo oli 2014. ja 2015. aastal keskmiselt üle 6%. Selline panus hõlmab pangandust, turismi, kaubandust ja kinnisvara. Emiraatide ostujõu kasv ja valitsemissektori kulud infrastruktuuriprojektides on märkimisväärselt suurenenud.
Rahvusvaheliselt on AÜE ülemaailmse teeninduse 20 parima hulgas. AT Kearney andmetel on AÜE Maailma Majandusfoorumi kõige enam võrku ühendatud riikide 30 parima seas ja TI korruptsiooniindeksi järgi viimase kvartali kõige vähem korrumpeerunud riik.[15]
Väliskaubandus muuda
Kui 2012. aastal imporditi 273,5 miljardi dollari väärtuses kaupa, mööus AÜE Saudi Araabiast kui piirkonna suurim tarbijaturg. Eksport ulatus 314 miljardi dollarini, mis teeb AÜE piirkonna suuruselt teiseks eksportijaks.[12]
AÜE ja India on teineteise peamised kaubanduspartnerid, kusjuures viimase paljud kodanikud töötavad ja elavad esimeses. Kaubandus riikide vahel on kokku üle 75 miljardi dollari.[16]
AÜE peamised partner riigid olid 2014. aastal Iraan, India, Saudi Araabia, Omaan ja Šveits. AÜE suurimad impordipartnerid on Hiina (7,4%), Ameerika Ühendriigid (6,4%), India (5,8%), Saksamaa (3,9%) ja Jaapan (3,5%).
Väliskaubanduse osas on AÜE turg üks kõige dünaamilisemaid turge kogu maailmas, asetatuna 16 suurima eksportija ja 20 suurima kaubaimportija hulka.[17]
| Näitaja | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 |
|---|---|---|---|---|---|
| Kaupade import (miljonites dollarites) | 165 000 | 203 000 | 226 000 | 251 000 | 262 000 |
| Kaupade eksport (miljonites dollarites) | 214 000 | 302 000 | 349 000 | 379 000 | 360 000 |
| Teenuste import (miljonites dollarites) | 41 337 | 55 702 | 62 301 | 66 413 | 70 279 |
| Teenuste eksport (miljonites dollarites) | 11 028 | 12 063 | 15 276 | 17 345 | 19 769 |
| Kaupade ja teenuste import (aastane muutus protsentides) | 2,1 | 18,8 | 5,2 | 6,5 | 6,1 |
| Kaupade ja teenuste eksport (aastane muutus protsentides) | 2,5 | 20,7 | 17 | 4,5 | 8,2 |
| Kaupade ja teenuste import (% SKP-st) | 72,2 | 72,3 | 75,3 | 76,8 | 77,9 |
| Kaupade ja teenuste eksport (% SKP-st) | 78,8 | 90,3 | 100,6 | 101,3 | 98 |
Mitmekesistamine muuda
Ehkki AÜE-l on GCC majanduses kõige mitmekesisem majandus, on AÜE majandus endiselt väga sõltuv naftast. Suurem osa AÜE-st sõltub naftatuludest, välja arvatud Dubai. Naftal ja maagaasil on majanduses endiselt keskne roll, eriti Abu Dhabis. Enam kui 85% AÜE majandusest põhines 2009. aasta naftaekspordil.[2][3] Kui Abu Dhabi ja teised AÜE emiraadid on mitmekesistamise lähenemises püsinud suhteliselt konservatiivsed, siis Dubai, kus on palju väiksemad naftavarud, oli mitmekesistamispoliitikas julgem.[4] 2011. aastal moodustas naftaeksport AÜE riigieelarvest 77%.[5]
Dubai kannatas aastatel 2007–2010 märkimisväärse majanduskriisi käes ja Abu Dhabi naftavarud päästis ta sellest. Dubai praegune õitseng on omistatud Abu Dhabi naftadollaritele.[19] 2014. aastal oli Dubail võlga kokku 142 miljardit dollarit.[20] AÜE valitsus on töötanud selle nimel, et vähendada majanduse sõltuvust naftaekspordist aastaks 2030.[21] Selle saavutamiseks on käimas mitmesugused projektid, millest viimane on Khalifa sadam, mis avati Abu Dhabi emiraadis 2012. aasta lõpus. AÜE on ka võitnud õiguse korraldada Expo 2020, millel arvatakse olevat positiivne mõju edasisele kasvule, ehkki mõned skeptikud mainivad vastupidist.[22]
Aastakümnete jooksul on Dubai emiraat hakanud otsima täiendavaid tuluallikaid. Jätkatakse kõrgetasemelise turismi ja rahvusvahelise rahanduse arendamist. Kooskõlas selle algatusega kuulutati välja Dubai Rahvusvaheline Finantskeskus, mis pakub 55,5%-list välisomandit, ilma kinnipeetava maksu, kinnisasja ja kontoripindadeta ning kohandatud finantsregulatsioonisüsteemi, mille seadused on võetud parimate tavade põhjal teistes juhtivates finantskeskustes nagu New York, London, Zürich ja Singapur. DIFC-s kuulutati välja piirkondlike ettevõtete uus aktsiaturg ja muud algatused. Dubai on välja töötanud ka Interneti- ja meediumivabad tsoonid, pakkudes 100%-liselt välisomanduses olevaid ruume maailma juhtivatele IKT- ja meediaettevõtetele ning nende teenindamiseks on olemas uusim kommunikatsiooni infrastruktuur. Paljud maailma juhtivad ettevõtted on nüüd asutanud harukontorid ja isegi peakontori seal vahetanud. Hiljutine kinnisvaraturu liberaliseerimine, mis võimaldas mittekodanikel osta maatulundusmaad, on ehituses ja kinnisvarasektoris kaasa toonud suure tõusu. Mitmed projektid on näiteks kaks Palmi saart, World (saarestik), Dubai Marina, Jumeirah Lake Towers ja mitmeid muid arendusi, pakkudes villasid ja kõrghoonetes pakkuvaid kortereid ning kontoripindu. Emirates (osa Emirates Groupist) asutati Dubai valitsuse poolt 1980. aastatel ja see on praegu üks väheseid lennuettevõtteid, kus on täheldatud tugevat majanduskasvu. Emirates on ka Airbus A380 lennukite suurim operaator. 2001. aasta seisuga olid eelarves kavandatud valitsemissektori tulud umbes 29,7 miljardit AED ja kulutused umbes 22,9 miljardit AED. Lisaks sellele on AÜE riikliku majanduse säilitamiseks uute viiside leidmiseks teinud edusamme ka uute säästvate elektrienergia tootmise meetodite paigaldamisel. Selle tõenduseks on mitmesugused päikeseenergia alased algatused Masdar Citys ja muud taastuvenergiaarendused riigi teatavates osades.[23][24]
Lisaks on AÜE hakanud nägema kohaliku töötleva tööstuse esilekerkimist uue majandusarengu allikana. Näited Mubadala all olevatest olulistest valitsuse juhitud investeeringutest, näiteks Strata lennunduse ja kosmosetööstuses, on edukad, samas kui leidub ka väikeettevõtlust, näiteks autotööstuses Zarooq Motors.[25]
Finantskeskused muuda
AÜE silmapaistvamate finantskeskuste hulka kuuluvad:
- Dubai Rahvusvaheline Finantskeskus (DIFC), Dubais asuv föderaalne finantsvabatsoon
- Abu Dhabi Globaalne Turg (ADGM), rahvusvaheline finantskeskus, mis asub Al Maryahi saarel
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Diversification raises non-oil share of UAE's GDP to 71%". Gulf News.
- ↑ 2,0 2,1 "The World Factbook". CIA. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. jaanuar 2019.
- ↑ 3,0 3,1 "WTO Trade Statistic 2009". WTO.
- ↑ 4,0 4,1 "United Arab Emirates profile". BBC News.
- ↑ 5,0 5,1 "Economic diversification in the GCC countries" (PDF). Londoni Majandus- ja Politoloogiakool. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. detsember 2014.
- ↑ "Archived". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2009.
- ↑ "UAE History & Traditions: Pearls & pearling". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2016.
- ↑ "The Hong Kong of the Middle East". Gluckman.
- ↑ "The 40 year history of UAE logistics: Part one - Ports". Arabian Supply Chain.
- ↑ "Abu Dhabi helps Dubai with bank bailout". Arabian Business.
- ↑ "Tough year ahead for UAE real estate market". Gulf News.
- ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 "UAE's economy growth momentum set to pick up". Khaleej Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. jaanuar 2014.
- ↑ "GDP to hit $474.2b in 2018". Khaleej Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2014.
- ↑ "UAE Economy". AÜE saatkond Washingtonis. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2021.
- ↑ "UAE Economy". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2021.
- ↑ "UAE and India sign crucial investment protection pact". Gulf News.
- ↑ "UAE foreign trade in figures".
- ↑ "WTO - Statistics - Trade and tariff indicators". WTO.
- ↑ "Speaking Water". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. mai 2011.
- ↑ "Dubai drowing in debt". The Guardian.
- ↑ "UAE Industry Builds Capability". Aviation Week.[alaline kõdulink]
- ↑ "Dubai world Expo bid stirs worry of second bubble". Huffington Post.
- ↑ "Renewable energy across the MENA region". Clyde & Co. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2016.
- ↑ "Masdar City: A Rising Star". The Ecologist. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015.
- ↑ "Trio hope 'fastest snake in desert' is start of UAE car industry".