Annemõisa mõis (Märjamaa)
See artikkel räägib Vana-Märjamaa mõisa karjamõisast; Haimre mõisa karjamõisa kohta vaata artiklit Annemõisa mõis (Haimre) |
Annemõisa ehk Annamõisa mõis (saksa keeles Annenhof) oli Vana-Märjamaa mõisa karjamõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rangu külas Märjamaa vallas Rapla maakonnas.[1]
Annemõisa / Annamõisa karjamõis | |
---|---|
Hoflage Annenhof | |
Annemõisa karjamõisa plaan 1924. aastast. (Monteeritud kahest kaardilehest) | |
Asukoht | Rangu küla |
Piirkond | Märjamaa kihelkond |
Koordinaadid | 58° 55′ 53″ N, 24° 23′ 43″ E |
Tüüp | Karjamõis |
Osa objektist | Vana-Märjamaa mõis |
Ajalugu | |
Rajatud | Enne 1861. a. |
Uurimine ja seisund | |
Seisund | Hävinud |
Ajalugu
muuda06. septembril 1861 sõlmitud rendilepinguga rentis Vana-Märjamaa mõisnik Wilhelm Georg von Huene Annemõisa karjamõisa välja Georg Novatsekile ja H. Rungele, eesmärgiga, luua sinna klaasivabrik.[2] Klaasivabriku pidamisega tegeles Georg Novatsek. Runge omakorda töötas Annemõisas maalrina, pakkudes toaseinte värvimist, õlivärviga värvimist ning vankrite lakkimist.[3] Runge reklaamis enda pakutavaid teenuseid kolme reklaamiga Eestimaa Kubermangu Teatajas 1861. aasta kevadel (20. aprill[4], 27. aprill[3], 01. mai[5]). 1862. aastal jäi Georg Novatsek pankrotti, mistõttu Märjamaa kihelkonnakohus määras Novatseki pankrotivara hulka kuulnud ligi 100 sülda küttepuid oksjonile, mis toimus 09. oktoobril 1862 Annemõisa karjamõisas.[6]
Annemõisa karjamõis on kujutatud 1884. (Eestimaa kaart, J. H. Schmidt), 1902. (Kaheverstane kaart), 1903. (Vana-Märjamaa plaan, A. Aun[7]), 1915. (Kolmeverstane kaart) ning 1924. (Vana-Märjamaa plaan, I. Vidovsky[8]) aasta kaartidel nimega Annenhof (või selle vene kirjapildiga Анненгофъ); aastal 1935 (Eesti Vabariigi ülevaatekaart) kanti kaardile nimi Annemõisa, aastal 1936 (Skeemiline katastri kaart) aga nimi Annamõisa.[9]
Detsembris 2009 jagati Annamõisa katastriüksus omaniku taotlusel kolmeks eraldi katastriüksuseks laiali (Uueõue, Annamõisa, Kuuse).[10]
Kaardid
muuda-
Lõige Johann Heinrich Schmidti 1884. aasta Eestimaa kaardist, kus on näha Märjamaa alevi (MERJAMA) ümbruses asuvate mõisade piire (kollasega). Muuhulgas on kujutatud Vana-Märjamaa mõis (Merjama; ülalpool), Annemõisa karjamõis (Annenhof), Märjamaa kirikumõis (Merjama; keskel), Uue-Märjamaa mõis (Neu Merjama), Päädeva mõis (Pedua) ning Orgita mõis (Rosenthal).
-
Lõige Eestimaa üheverstalisest kaardist (1899). Annemõisa karjamõis asub kaardil ülal-vasakus nurgas (Ф Анненгофъ), sellest paremal Vana-Märjamaa mõis (Мз. Альтъ-Мерьяма).
-
Lõige Eesti skeemilisest katastri kaardist (1936). Kaardil on näha (Vana-)Märjamaa mõis (keskel) ning tema alla kuulunud karjamõisad Annamõisa (vasakul) ja Kotlepa (paremal).
Viited
muuda- ↑ "Annemõisa". Rahvusarhiiv - Eesti ala mõisate register. Vaadatud 14. septembril 2024.
- ↑ "EAA.896.1.121". Rahvusarhiiv - AIS. 06.09.1861. Vaadatud 14. septembril 2024.
- ↑ 3,0 3,1 Runge, H. (27. aprill 1861). "Ich beehre mich einem hohen Adel und hochgeehrten Publico..." Eestimaa Kubermangu Teataja. Lk 335. Vaadatud 14. septembril 2024 – cit. via DIGAR Eesti artiklid.
- ↑ Runge, H. (20. aprill 1861). "Ich beehre mich einem hohen Adel und hochgeehrten Publico..." Eestimaa Kubermangu Teataja. Lk 322. Vaadatud 14. septembril 2024 – cit. via DIGAR Eesti artiklid.
- ↑ Runge, H. (1. mai 1861). "Ich beehre mich einem hohen Adel und hochgeehrten Publico..." Eestimaa Kubermangu Teataja. Lk 347. Vaadatud 14. septembril 2024 – cit. via DIGAR Eesti artiklid.
- ↑ Martinsen (8. oktoober 1862). "Das unterfertigte Kirchspielsgericht macht hiemit bekannt..." Eestimaa Kubermangu Teataja. Lk 823. Vaadatud 14. septembril 2024 – cit. via DIGAR Eesti artiklid.
- ↑ Aun, A. (1903). "EAA.2072.5.110". Rahvusarhiiv. Vaadatud 14. septembril 2024.
- ↑ Vidovsky, I. (1924). "ERA.T-3.24.191 (leht 8)". Rahvusarhiiv. Vaadatud 14. septembril 2024.
- ↑ "Ajaloolised kaardid". Maa-amet. Vaadatud 14.09.2024.
- ↑ "Märjamaa Vallavalitsuse istung 22. detsembril". Märjamaa Nädalaleht. 6. jaanuar 2010. Lk 3. Vaadatud 14. septembril 2024 – cit. via DIGAR Eesti artiklid.