Ava peamenüü
Childe Hassami maal "Liitlaspäev, mai 1917"

Allianss ehk liitkond tähendab harilikult riikide liitu, harvem ka inimeste või rühmituste ühendust, mis taotlevad omavahel vastastikuse kasu saavutamist või ühise eesmärgi täitmist. Tulusus ei olene sellest, kas nende vahel on otsustatud selgesõnalist kokkulepet. Liitkonna liikmed on liitlased (inglise keeles allies). Liidustamist moodustatakse mitmetes tingimustes, näiteks: poliitilised liidud, sõjalised liidud, äriliidud, arsti-patsiendi liidud. Kui seda terminit kasutatakse sõja või relvastatud võitluse kontekstis, võidakse selliseid assotsiatsioone nimetada ka liitlasvägedeks, eriti kui arutatakse nii Esimese maailmasõja, Teise maailmasõja kui ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni üle.

Siiski ei ole formaalne sõjaline allianss vajalik mõne riigi liitlaseks pidamiseks – arvestatakse võimalusega, et kaassõdivusest võib sõjalise rünnaku korral lepingu asemel piisata.

Sisukord

Esimese maailmasõja liitlasedRedigeeri

  Pikemalt artiklites Antant ja Esimese maailmasõja liitlasväed.

Keskriikide vastu sõdinud liitlased olid algselt Ühendkuningriik, Prantsuse kolmas vabariik, Venemaa keisririik, Serbia kuningriik, Montenegro kuningriik, Belgia kuningriik ja Jaapani keisririik. Hiljem liitusid Itaalia kuningriik, Portugali esimene vabariik, Rumeenia kuningriik, Ameerika Ühendriigid, Kreeka kuningriik ja Brasiilia esimene vabariik. Mõned, näiteks Vene keisririik, loobusid sõjast enne vaherahu seoses revolutsiooni või lüüasaamisega.

Teise maailmasõja liitlasedRedigeeri

 
Teise maailmasõja aegne poster 1941. aastast, mis propageerib Ühinenud Rahvaste algseid pooldajariike
  Pikemalt artiklites Ühinenud Rahvad ja Teise maailmasõja liitlasväed.

Teljeriikide agressiooni vastu sõdivad liitlased määratleti Ühinenud Rahvaste deklaratsiooniga 1. jaanuaril 1941, tõotades kinni pidada Atlandi harta põhimõtetest. Nende hulka kuulus kuni 1991. aastani Balti vabariike (ainumad kelle iseseisvuseid maailmasõja järel ei taastatud) okupeerinud Nõukogude Liit, kelle õigusjärglaseks peab end tänane Venemaa Föderatsioon.

NelikväedRedigeeri

Eksiilvalitsustega okupeeritud riigidRedigeeri

Teised allakirjutajadRedigeeri

Külma sõja liitlasedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Külma sõja liitlasväed.

Uue maailmakorra liitlasedRedigeeri

 
Maailma poliitiline kaart, mis näitab rahvusvahelist eelistust põhimõttelise liitlase suhtes ründe korral (2017. aasta uuring)
  Pikemalt artiklis Uus maailmakord.

Liitlaste mõistet on Ameerika Ühendriikide Armee kasutanud ka nende riikide kohta, kes toetasid Lõuna-Vietnami, kui käimas oli Vietnami sõda. Hiljem kasutati mõistet liitlasväed ka Lahesõja koalitsiooni kirjeldamiseks, mida tavaliselt nimetatakse koalitsioonivägedeks (George W. Bushi administratsioonis kui "Coalition of the Willing"). Need vastandusid Mitmerahvusjõule-Iraagile.

NATORedigeeri

SRÜRedigeeri

KokkuvõteRedigeeri

Liitlassuhete sõlmimine iseloomustas algselt angloameerika ja lääneeuroopa diplomaatiat ning vene kaasatust, kaitstes ennast saksa ekspansiooni ja 19. sajandi lõpuks kogunenud (keisri)riikide vaheliste probleemide eest. Hiljem kujunes selle roll ümber atlandi-ülesteks suheteks. Aluse saanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärk on tänagi maailmarahu hoidmine ja kaasnevate probleemide lahendamine.

Vaata kaRedigeeri