Aleksander Mäe
Aleksander Mäe (26. märts 1893 Narva – 26. juuni 1967) oli Eesti NSV riigitegelane.
Pärast linnakooli lõpetamist Narvas töötas ta Kreenholmi Manufaktuuris, madrusena laeval, kaalujana Tallinnas ning pärast demobiliseerimist (aastal 1918) kaevurina Kuznetski kivisöebasseinis (Kemerovo oblastis).
Aastal 1920 võeti ta EKP liikmeks; sama aasta suvel saadeti ta illegaalsele parteitööle Eestisse. Siin ta vahistati ja mõisteti kolmeks aastaks vangi. Augustis 1922 vahetati ta poliitvangina välja ja suunati parteitööle Petrogradi kubermangu, Oudova maakonda. Aastast 1925 oli ta juhtival tööl Leningradis, Leningradi ja Kalinini oblastis. Aastast 1942 oli ta 8. Eesti Laskurkorpuses 1. tagavara laskurpolgus poliittöötajaks.
Pärast sõda oli ta Tartu maakonna TSN täitevkomitee aseesimees ja Harju maakonna TSN täitevkomitee esimees. 19. aprillist 1946 kuni 15. juulini 1948 oli ta Eesti NSV põllutööminister. Seejärel oli ta Eesti NSV põllumajandusministri asetäitja, NSV Liidu Varumise Ministeeriumi volinik Eesti NSV-s ja ETKVL-i juhatuse aseesimees. Aastal 1959 jäi ta pensionile[1].
Aleksander Mäe suri 26. juunil 1967 ja ta maeti 28. juunil 1967 Metsakalmistule[2].
Viited muuda
- ↑ Olev Liivik, Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 301
- ↑ http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Aleksander&filter_maetud_perenimi=M%C3%A4e&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=[alaline kõdulink]
Kirjandus muuda
- "Rahva Hääl" 27. juuni 1967 (Nekroloog)