Aed-mädarõigas
Aed-mädarõigas (Armoracia rustiana) on ristõieliste sugukonna mädarõika perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.
| Aed-mädarõigas | |
|---|---|
 Aed-mädarõika puhmik | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kapsalaadsed Brassicales |
| Sugukond |
Ristõielised Gentianaceae |
| Perekond |
Mädarõigas Armoracia |
| Liik |
Aed-mädarõigas |
| Binaarne nimetus | |
|
Armoracia rustiana Gaertn. | |
| Sünonüümid | |
| |
MorfoloogiaRedigeeri
Vars on 50–150 cm kõrgune, paljas, püstine ja harunev. Moodustab laia tugeva lehekodariku. Juurmised lehed suured, terveservalised, alumised varrelehed sulglõhised. Lehed on kergelt lainelised ning võivad kasvada meetrikõrguseks. Nelja kroonlehega valged õied asetsevad kohevates pööristes, mis kinnituvad 1,5 meetri kõrgusele õisikuvarrele. Pealt pruunikas ja seest valge juur on jäme ja lihav.
LevilaRedigeeri
Pärineb Ida- ja Lõuna-Euroopast. Kultiveeritakse laialdaselt kogu maailmas. Aed-mädarõika looduslik vorm kasvab Venemaa idaosas ja Ukraina steppides.
KasvukohtRedigeeri
Eestis vana kultuurtaim. Kasvab metsistunult raudteede ääres, maanteede ümbruses, mahajäetud aedades ja jäätmaadel.
KasvatamineRedigeeri
Aed-mädarõigas on vähenõudlik kultuur. Paljundatakse juurpistikutega.
KasutamineRedigeeri
Pikemalt artiklis mädarõigas
Aed-mädarõika terava ja vürtsika maitsega juurt kasutatakse maitseainena ning rahvameditsiinis. Lehti kasutatakse kulinaarias hapendamisel.