Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Mittevalitud

Sellele lehele on tõstetud heade artiklite kandidaadid, mis ei osutunud valituks. Seega on siin tegu põhimõtteliselt arhiiviga, kuhu on jäädvustatud potentsiaalselt head artiklid koos hääletustulemustega, mille põhjal nende artiklite kandidatuur tagasi lükati.

Neid artikleid saab alati uuesti heade artiklite kandidaatideks esitada, kui nende seisund peaks paranema ja kui on põhjust neid vastava tiitli vääriliseks pidada.

• Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Mittevalitud 2007–2010
• Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Mittevalitud 2011–2013

Õis

Esitas Andres 28. detsember 2007, kell 11:01 (UTC)

Vastu – Allikad puuduvad.--WooteleF 6. mai 2009, kell 15:28 (UTC)

Poolt – Epp 14. september 2008, kell 13:11 (UTC)

Poolt (kuigi mõned sõnad võiks veel linkida sealt, nt emakkond, diöötsilisus, monöötsilisus, apokarpsus kui need ei ole veel seletatud - mina ei leidnud linke) - avjoska 1. veebruar 2009, kell 17:59 (UTC)

Lingi siis. Andres 1. veebruar 2009, kell 18:01 (UTC)

Poolt – Mona 5. mai 2009, kell 08:56 (UTC)

Poolt (kuigi kuulub viideteta artiklite hulka) – Geonarva 6. mai 2009, kell 15:09 (UTC)

Poolt – Taivo 13. mai 2009, kell 15:47 (UTC)

Erapooletu Iseenesest tore artikkel, aga pole ühtegi allikat. Alts 2. detsember 2010, kell 19:35 (EET)

Vastu Arvestades, mida hetkeseisuga ühelt healt artiklilt nõutakse, pole sellel artiklil vähimatki lootust vastavat märget saada. Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2014, kell 22:32 (EET)

Vladimir Putin

Esitas iffcool 19. detsember 2008, kell 18:35 (UTC)

Vastu See artikkel on pooleli. Seal on kirjeldatud Putini elu kuni Moskvasse tööle minemiseni. Andres 19. detsember 2008, kell 19:21 (UTC)

Vastu Jätab mulje, et presidendina pole Putin midagi teinud. Taivo 22. november 2009, kell 20:47 (UTC)

Poolt -- Seda on nüüd palju paremaks tehtud. alts 24. mai 2010, kell 11:07 (EEST)

Jajah, peatükk "Tegevus presidendina" on juba 2 rida pikk. Taivo 30. aprill 2011, kell 22:22 (EEST)

Vastu - isik elab veel. Artikkel nõuab pidevat tööd. isegi kui see on hetkel hea, võib saabuda hetk, mil ta on aegunud. Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 23:41 (EET)

Jaak Urmet

Esitas Andres 16. mai 2008, kell 19:12 (UTC)

Poolt – avjoska 15. juuni 2008, kell 09:04 (UTC)

Vastu Kui jätta kõrvale välislingid ja teoste loetelu, siis on artikkel ise ju lühike. Mida ta on kirjutanud, saab selgeks, aga missugune on tema loomingu tähtsus, mida ta on oma teostega eesti kultuurile andnud, sellest artikkel ei räägi. Taivo 17. august 2009, kell 08:57 (UTC)

Vastu - Viiteid pole Toomperep 19. august 2011, kell 20:22 (EEST)

Vastu Elulooline osa on tõesti liiga lühike ja sissejuhatust tuleks samuti oluliselt pikemaks kirjutada. Häirivad märkused nagu "(Loe siit.)". Vajalik on tekitada viitamist. Ivo (arutelu) 13. jaanuar 2014, kell 00:11 (EET)

Aafrika rand

Esitas Andres 8. veebruar 2009, kell 21:00 (UTC)

Poolt Kuigi on lühikesevõitu. --Jaan513 20. märts 2009, kell 07:46 (UTC)

Erapooletu - Midagi nagu halvasti polegi aga selline lühike artikkel võiks olla üleni viidatud.--WooteleF 4. mai 2010, kell 14:29 (EEST)

Poolt – Mona 7. mai 2009, kell 11:15 (UTC)

Vastu Vaata artikli arutelu. Ranna olukorrast tänapäeval ei saa üldse ettekujutust ja normaalset pilti pole. Taivo 13. mai 2009, kell 14:24 (UTC)

Vastu Nüüd on isegi see üks vana pilt ära kadunud. No kas Haapsalu on tõesti nõnda ligipääsmatu koht, et seal pilte ei saa? Ning kindlasti annaks rannast rohkem kirjutada ning viiteid tuleks lisada. Ivo 4. juuli 2010, kell 15:02 (EEST) Ivo 13. september 2010, kell 16:20 (EEST)

Erapooletu Pildid tegin, aga ranna üldpilti ikka pole, kuna hetkel on seal ehitus poolelu. Varsti teen kindlasti uue(d) pildi(d). Kas jääkaru väikeseks ei jää? --KrisHarry 10. juuli 2010, kell 9:36 (EEST)

Ei jää. Minu arust.--WooteleF 10. juuli 2010, kell 11:51 (EEST)

Vastu Lühikesevõitu ja sisuliselt viitamata. Kyng (arutelu) 14. veebruar 2013, kell 10:33 (EET)

Vastu Lühike ja võib-olla ei annagi enam juurde lisada. Viiteid on ka hõredalt. Praegusel kujul heaks artikliks ei sobi. Raamaturott (arutelu) 26. aprill 2014, kell 14:31 (EEST)

Liikumine

Esitas Andres 22. august 2008, kell 06:56 (UTC)

Poolt - Alts 9. juuli 2010, kell 04:11 (EEST)

Poolt Toomperep 9. juuni 2011, kell 12:07 (EEST)

Vastu – puuduvad kasutatud allikad. --Iifar 9. juuni 2011, kell 13:17 (EEST)

Vastu Mitte ühtegi viidet. Raamaturott (arutelu) 26. aprill 2014, kell 14:38 (EEST)

Islami aed

Artikli lõpp on küll kuidagi kangesti äkiline. Aga rohkelt pildimaterjali. Olemas kasutatud kirjandus. Annab hea ülevaate islami aiast.--Rünno 7. september 2009, kell 09:53 (UTC)

Poolt --Rünno 23. juuli 2010, kell 15:13 (EEST)

Vastu Kirjavead, kohati arusaamatu. Andres 20. september 2010, kell 21:35 (EEST)

Poolt -- Tundub esialgu konkurentsivõimeline. Alts 20. jaanuar 2011, kell 15:54 (EET)

Vastu Ei vasta headele artiklitele esitatud nõuetele. Ivo (arutelu) 31. juuli 2014, kell 00:18 (EEST)

Google Maps

Esitas Andres 7. aprill 2010, kell 23:59 (EEST)

Poolt--WooteleF 3. mai 2010, kell 10:38 (EEST)

Vastu--alts 16. mai 2010, kell 04:39 (EEST)

Ei ole pilti ega malli. alts 16. juuni 2010, kell 12:58 (EEST)

Eesti viki ei saagi Google Maps'ist pilti panna. Ja mis malli vaja oleks?--Rünno 23. juuli 2010, kell 15:11 (EEST)

Kui sobivat malli ei ole, siis tuleb luua. Alts 28. november 2010, kell 20:20 (EET)

Poolt - --Rünno 23. juuli 2010, kell 15:11 (EEST)

Vastu Vajab keeletoimetamist. Peaks olema vähenalt sama põhjalik nagu inglise vikis. Rakenduste kohta peaksid olema eraldi artiklid (praegu ainult välislingid teksti sees). Andres 19. november 2010, kell 15:20 (EET)

Vastu Puudusi oli juba enne, aga pärast 2010. aastat pole seda isegi ajakohastatud. Ivo (arutelu) 31. juuli 2014, kell 00:18 (EEST)

Laululahing

Üsna põhjalik ja allikatega varustatud artikkel. Vajaks siiski pilte.--WooteleF 16. juuni 2010, kell 13:02 (EEST)

Poolt Eeskujulikult viidatud. alts 1. juuli 2010, kell 18:07 (EEST)

Tekstis on fraasid nagu "Üllatus kohtunuk". Ehk leiab keegi mahti toimetada? --Oop 16. september 2010, kell 11:29 (EEST)

Poolt --Toomperep 18. juuni 2011, kell 19:37 (EEST)

Vastu - minu meelest vajab veel tugevat toimetamist. Kohati on jutt minevikus, kord olevikus. Ave Maria 1. juuli 2011, kell 13:42 (EEST)

Vastu Kõik mainitud vead on parandamata. Taivo 22. veebruar 2013, kell 19:21 (EET)

Vastu Ühe lause pärast ma kogu artiklit vaidlustama just ei hakka, kuigi võiks. Ka muidu vajab artikkel endistviisi toimetamist.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. juuni 2014, kell 02:16 (EEST)

2-eurone münt

Esitas alts 12. mai 2010, kell 01:03 (EEST)

Meenemüntidest või misiganes asjadest peaks ka rääkima, kuna neid annab ka iga riik välja. en:€2 commemorative coins. Pelmeen10 20. jaanuar 2011, kell 16:17 (EET)

Vastu Kurvastuseks kustutati Commonsist müntide pildid üldiselt ära, aga ilma nendeta on artikkel justkui puudulik. Taivo 27. august 2012, kell 18:17 (EEST)

Vastu Sama jutt. Lisaks: viiteid ei ole igale poole jagunud ja rahvusliku külje osa on inglise vikis paremini kujundatud.--Raamaturott (arutelu) 11. september 2014, kell 19:42 (EEST)

Pinus wangii

Esitas Ivo 30. aprill 2010, kell 17:22 (EEST)

Vastu --alts 24. mai 2010, kell 10:58 (EEST)

Miks vastu? See on ikkagi põhjalikum kui teiste vikide artiklid kokku. Ehk tooks ühtlasi välja mõne põhjuse. Ivo 11. juuni 2010, kell 00:44 (EEST)

Poolt --Alts 4. juuli 2010, kell 15:34 (EEST)

Vastu Lühike. Saksa vikis on rohkem materjali.--Raamaturott (arutelu) 18. oktoober 2014, kell 11:29 (EEST)

Kinue Hitomi

Esitas Andres 29. detsember 2007, kell 14:39 (UTC)

Erapooletu Mingi allikas on toodud, kuid võiks olla viidatud. WooteleF 9. september 2008, kell 07:12 (UTC)

Poolt Epp 7. märts 2009, kell 04:12 (UTC) Võtan esialgu maha, sest pole uue versiooniga tutvunud. --Epp 17. juuni 2009, kell 20:47 (UTC)

Poolt --avjoska 10. juuni 2009, kell 18:37 (UTC)

Poolt Ma ei teadnud, et nii palju peab aitama (issake, ma kirjutasin ju terve artikli otsast otsani ringi), aga nüüd olen poolt. Taivo 17. juuni 2009, kell 20:17 (UTC)

Kummaline kommentaar. :-) --Epp 17. juuni 2009, kell 20:47 (UTC)

Poolt alts 4. juuli 2010, kell 14:14 (EEST)

Poolt Pelmeen10 20. märts 2011, kell 01:36 (EET)

2 poolthäält on puudu. Kas keegi vaataks üle või annaks vastuhääle? Pelmeen10 24. märts 2011, kell 11:50 (EET)

Vastu Viited puuduvad. --Iifar 19. aprill 2011, kell 13:39 (EEST)

Vastu liigendus võiks olla parem, viited puuduvad.--Morel (arutelu) 11. mai 2012, kell 08:47 (EEST)

Vastu Kui varem arvati heaks artikliks mõnikord ka ilma viideta artikleid, siis nüüd ei tasuks enam ilma viideta artikleid siin üleval hoida ja esitada. Ning sellel artiklil peab ka liigendust parandama.--Raamaturott (arutelu) 28. mai 2014, kell 15:30 (EEST)

Nojah, aga kui asi seisab viidete leidmise taga, siis võib ju need lisada. Ja ka liigendust võib parandada. Artikli kirjutamise ajal oli seal kogu sisu, mis oli veebist võimalik leida. Võib-olla leiab veel materjali. Kui keegi veel selle läbi vaataks, saakski ehk hea artikli. Andres (arutelu) 28. mai 2014, kell 16:25 (EEST)

Afgaani rebane

Esitas Andres 28. detsember 2007, kell 16:33 (UTC)

Poolt – Epp 9. september 2008, kell 18:51 (UTC)

Poolt – Aga viiteid võiks lisada. Ivo 26. märts 2009, kell 19:56 (UTC)

Vastu - Allikaid pole. WooteleF 6. mai 2009, kell 15:28 (UTC)

Poolt Rebased on meil kuidagi korralikult esindatud. Vajab küll kerget kõpitsemist. Taivo 13. mai 2009, kell 19:47 (UTC)

Poolt – avjoska 18. juuli 2009, kell 13:41 (UTC)

Poolt - Alts 18. juuli 2010, kell 13:21 (EEST)

Poolt Epaminondas 7. juuli 2011, kell 20:15 (EEST)

Vastu Kogu teksti peale ainult üks viidatud väide. Kyng 7. juuli 2011, kell 20:18 (EEST)

Vastu Ilma viideta ei ole sel võimalustki heaks artikliks saada.--Raamaturott (arutelu) 30. detsember 2014, kell 12:08 (EET)

Nokkloom

Poolt Esitas Metsavend 24. veebruar 2008, kell 18:51 (UTC)

Vastu Seal tuleb mõned asjad kontrollida. Andres 24. veebruar 2008, kell 19:34 (UTC)

Vastu Puuduvad viited ning annab veel täiendada ja toimetada.--Raamaturott (arutelu) 30. detsember 2014, kell 16:20 (EET)

Mandžuuria nulg

Esitas Ivo 30. aprill 2010, kell 17:22 (EEST)

Poolt --alts 24. mai 2010, kell 10:56 (EEST)

Vastu Kohati viitamata.--Raamaturott (arutelu) 2. jaanuar 2015, kell 19:10 (EET)

Kärkna klooster

Muidu ilus artikkel, kui vaid viited taha saaks...

Seda vist tuleb kontrollida ka mahakirjutamise suhtes. --Epp 10. veebruar 2014, kell 21:32 (EET)

Vajab viiteid ja täiendamist-parandamist, praegu on osa teksti küllaltki kahtlane. Athanasius Soter (arutelu) 6. juuni 2014, kell 13:22 (EEST)

James I (Inglismaa)

Sellel on nagu potentsiaali. Ivo 27. märts 2009, kell 21:26 (UTC)

Erapooletu - Kas see põhineb ühel allikad? Vajaks viiteid.--WooteleF 4. mai 2010, kell 14:50 (EEST)

Poolt --alts 24. mai 2010, kell 11:04 (EEST)

Poolt Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 23:30 (EET)

Vastu Ei ole viidatud, inglise vikis palju pikem.--Raamaturott (arutelu) 1. oktoober 2014, kell 17:22 (EEST)

Norbert Jokl

Esitas Andres 29. september 2008, kell 15:02 (UTC)

Poolt – Epp 6. märts 2009, kell 22:54 (UTC)

Erapooletu - toimeta-malliga.--WooteleF 6. mai 2009, kell 15:52 (UTC)

Toimetamismärkusel puudub selgitus. Andres 6. mai 2009, kell 20:03 (UTC)

Vastu - Viiteid ei ole. Adeliine 29. märts 2015, kell 21:52 (EEST)

Vastu – Siin võiks ka alapealkirjadesse jagada.--Raamaturott (arutelu) 30. märts 2015, kell 15:49 (EEST)

Põhjasõda

Esitas Pelmeen10 22. märts 2011, kell 10:14 (EET)

Poolt – Alts 26. aprill 2011, kell 14:54 (EEST)

Vastu – Viitamata. - WooteleF 7. juuni 2011, kell 13:20 (EEST)

Vastu Viiteid on vähe võitu, lisaks vajab keeletoimetamist ja punaseid linke annab ka veel kaotada, nt lahingud.--Raamaturott (arutelu) 11. september 2014, kell 14:34 (EEST)

Punased lingid võivad heas artiklis olla, eeskujulikus ei tohi olla. Andres (arutelu) 11. september 2014, kell 17:26 (EEST)

Jah, ma tean seda hästi. Sellest sai varem juttu tehtud siin. Siiski püüan jälgida, et punaseid linke oleks vähe.--Raamaturott (arutelu) 11. september 2014, kell 18:59 (EEST)

Zeemani efekt

Lühike, aga Inglise wikis on hea artikkel ja eestikeelne on sisult peaaegu sama. Puudu on üksikud arvutuskäigud (näidetena), mille vajalikkuses ma kahtlen. - Melilac (arutelu) 6. juuni 2015, kell 14:18 (EEST)

Poolt - Melilac (arutelu) 6. juuni 2015, kell 14:18 (EEST)

Ei ole ju hea artikkel Inglise wikis, Start"-klassi artikkel hoopis. --Kyng (arutelu) 6. juuni 2015, kell 17:23 (EEST)

Vajab spetsialisti hinnangut. Ise ei oska öelda, kas midagi võib puudu olla. Kas artikkel on üldse läbi toimetatud?--Raamaturott (arutelu) 20. juuni 2015, kell 20:21 (EEST)

Lameda Maa müüt

Informatiivne ja käibetõdesid ümberlükkav artikkel. --Improvisaator 15. september 2008, kell 09:42 (UTC)

Erapooletu - Just lugesin ka ja tegu on tõepoolest uut informatsiooni pakkuva artikliga. Samas vajaks väikest sõnastuslikku toimetamist. Kogu tekst võiks olla viidatud.--WooteleF 15. september 2008, kell 10:14 (UTC)

Erapooletu See vajaks tegelikult veel uurimist, et rohkem detaile tuua ning esitada ka võimalikud vastuargumendid. Russell on iseenesest erapoolik, kuigi ta toob vaieldamatuid fakte. Pole selge, kui laialt oli arusaam Maa kerakujulisusest levinud lihtrahva seas. Samuti pole selge, kas keegi on seda "müüti" meelega kultiveerinud ja kas ta mitte juba varem ei hakanud levima. Ka artikli kompositsioon ei ole praegu korras. Andres 15. september 2008, kell 10:56 (UTC)

Poolt – Mõtlesin juba ammu siia poolthääle lisada. Ivo 26. märts 2009, kell 19:56 (UTC)

Poolt --WooteleF 15. juuni 2010, kell 20:14 (EEST)

Poolt Lolle, kes seda usuvad, on masendavalt palju:p Meelega kultiveerimise koha pealt - selle kohta ei pruugi materjale ollagi. Desinformatsioon ja propaganda töötavad ikka kõige paremini siis, kui nende allikad varjus on ja nende küsitavust on raske kahtluse alla seada. Ja lihtrahvas ilmselt ei mõelnudki sellistele asjadele. Melilac (arutelu)

Vastu Inglise vikis on vahepeal materjali juurde laekunud. Liigendus vajab parandamist.--Raamaturott (arutelu) 11. september 2014, kell 19:33 (EEST)

Paide

Esitas Andres 18. mai 2010, kell 11:02 (EEST)

Erapooletu – ta on üpris informatiivne, kuid veel poolik.--WooteleF 19. mai 2010, kell 18:41 (EEST)

Poolt – Kõvasti on vaeva nähtud. Alts 28. november 2010, kell 20:18 (EET)

Vastu - kuni infot lisandub. praegu on alapeatükid tasakaalustamata. Ave Maria 1. juuli 2011, kell 13:38 (EEST)

Vastu Võrreldes artikliga Keila on päris palju asju puudu. Ivo (arutelu) 31. juuli 2014, kell 00:21 (EEST)

Myrtle Cook

Esitas Andres 29. detsember 2007, kell 14:41 (UTC)

Poolt – Epp 16. september 2008, kell 02:39 (UTC)

Vastu Pole fotot. Taivo 14. mai 2009, kell 12:49 (UTC)

Kust see foto siis Sinu meelest tuleks võtta? Välislinkide all on fotod. Andres 14. mai 2009, kell 13:31 (UTC)

Jah, kurb küll. Pole vaba pilti, ei saa ka heaks artikliks. Isegi en:Ælle of Sussex ja en:King Arthur sisaldavad pilti, kuidas siis 20. sajandil elanud inimesest pilti pole. Tegemist pole mingi Lembituga. Taivo 14. mai 2009, kell 15:11 (UTC)

Huvitaval kombel on kõige vähem vabas kasutuses pilte just 20. sajandil elanud aga enne Vikipeedia loomist surnud inimestest. Neist tehtud pildid ei ole piisavalt vanad, et vabakasutusse minna ning neid ei pildistanud ka aktiivsed vikipedistid kes oleks autoriõigustest loobunud.--WooteleF 14. mai 2009, kell 15:59 (UTC)

Poolt Põhjalikum kui mujal. Alts 9. juuli 2010, kell 19:49 (EEST)

Poolt Toomperep 15. detsember 2011, kell 22:23 (EET)

Vastu – viited puuduvad; võiks olla sportlase isikukast--Morel (arutelu) 14. mai 2012, kell 23:48 (EEST)

Poolt Foto leidsin ja lisasin, isikukasti lisasin. Taivo 6. august 2012, kell 16:07 (EEST)

Ühtegi viidet ei ole ikkagi.Morel (arutelu) 6. august 2012, kell 17:20 (EEST)

Vastu Praegusel kujul ei sobi: pole viiteid, teksti on hea artikli kohta vähe võitu ja punaseid linke on ka veidi palju.--Raamaturott (arutelu) 28. mai 2014, kell 15:18 (EEST)

Punaseid linke võib heas artiklis minu meelest olla kui tahes palju. Kui on põhjalik artikkel, tulebki palju linke, ja sinised on need ainult siis, kui on tegu väga hästi kaetud teemaga. --Epp 29. mai 2014, kell 00:51 (EEST)

Platon Zubov

Esitas Andres 5. oktoober 2008, kell 17:30 (UTC)

Vastu Allikaid pole. WooteleF 30. november 2008, kell 13:22 (UTC)

Poolt --Rünno 7. september 2009, kell 09:32 (UTC)

Poolt Melilac (arutelu) 18. detsember 2014, kell 12:30 (EET)

Eesti lipp

Sellest peaks asja saama. Andres 28. detsember 2007, kell 10:50 (UTC)

Poolt - avjoska 27. jaanuar 2008, kell 19:54 (UTC)

Poolt Athanasius Soter 17. veebruar 2008, kell 18:03 (UTC)

Poolt Metsavend 24. veebruar 2008, kell 11:32 (UTC)

Vastu Seal on veel asju, mis tuleb korda teha. Vaata Arutelu:Eesti lipp. Andres 24. veebruar 2008, kell 11:41 (UTC)

Poolt - Alts 18. juuli 2010, kell 16:12 (EEST)

Poolt Kuuskinen 14. veebruar 2013, kell 4:47 (EET)

Poolt - Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 21:51 (EET)

Vastu - Ajakohastamist vajav. "Heiskamise" all pole ühtegi viidet. Mõnes lõigus ainult üks lause.--Raamaturott (arutelu) 13. jaanuar 2014, kell 14:58 (EET)

Praegusel kujul seda heaks artikli vääriliseks pidada ei saa. Ukraina vikis on see hea artikkel. Ma arvan, et kui tahame selle heaks artikliks esitama, peab see praegusest artiklist olema palju parem.--Raamaturott (arutelu) 18. september 2015, kell 15:46 (EEST)

Auskultatsioon

Põhjalik artikkel --Rünno 7. september 2009, kell 13:13 (UTC)

Korra käisin isegi artikli kallal ja toimetasin seda üksjagu. Kahjuks on hulk toimetamist veel teha ja seega ma praegu oma häält andma ei kipu. Kuna aga artikkel on tõesti väga põhjalik siis kutsuksingi üles seda toimetamist lõpule viima, sest siit võiks küll ühe hea artikli juurde saada. Ivo 22. november 2009, kell 22:46 (UTC)

Mida Sa pead silmas toimetamise all? Kirjavigu nagu ei tohiks olla - lasin spelleriga artikli üle.--Rünno 6. märts 2010, kell 18:03 (UTC)

Poolt Väga kena. Alts 9. juuli 2010, kell 04:58 (EEST)

Poolt --Rünno 23. juuli 2010, kell 15:13 (EEST)

Poolt Toomperep 9. juuni 2011, kell 12:13 (EEST)

Poolt --kanakukk (arutelu) 1. aprill 2012, kell 22:08 (EEST).

Poolt Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 23:03 (EET)

Vastu kuni keegi üle vaatab ja toimetamismallid maha võtab. --Ivar (arutelu) 19. detsember 2014, kell 13:21 (EET)

Gotthard Kettler

Esitas Mona 21. september 2008, kell 10:51 (UTC)

Erapooletu - Usun, et seda annab veel oluliselt täiendada, aga hetkel seda ise teha ei oska. Athanasius Soter 5. veebruar 2009, kell 22:04 (UTC)

Erapooletu Allikad on märgitud, kuid võiks olla viidatud.--WooteleF 6. mai 2009, kell 15:52 (UTC)

Poolt Taivo 27. märts 2010, kell 23:16 (EET)

Poolt Pelmeen10 20. märts 2011, kell 01:37 (EET)

Poolt Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 23:32 (EET)

Vastu Puuduvad viited.--Raamaturott (arutelu) 12. september 2015, kell 10:42 (EEST)

Bütsants

Esitas Ivar (arutelu) 27. veebruar 2015, kell 14:34 (EET)

Poolt Toetan! Ivo (arutelu) 28. veebruar 2015, kell 01:28 (EET)

Poolt --Morel (arutelu) 1. märts 2015, kell 17:14 (EET)

Poolt --Velirand (arutelu) 3. märts 2015, kell 10:11 (EET)

Poolt Taivo 3. märts 2015, kell 23:07 (EET)

Poolt Ivar (arutelu) 4. märts 2015, kell 08:11 (EET)

Vastu Toimetame korralikult läbi, ja siis valime heaks. Siin on pisiasju, mis tuleb korda teha. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:16 (EET)

Vastu Ühinen Andrese arvamusega. Väga hea ja põhjalik töö on tehtud, aga see vajab siiski veel kõpitsemist; näiteks tuleks minu arust võõrsõnalisust oluliselt vähendada. Athanasius Soter (arutelu) 4. märts 2015, kell 22:51 (EET)

Poolt - Melilac (arutelu) 22. oktoober 2015, kell 00:44 (EEST)

Loobun kandidatuurist --Ivar (arutelu) 26. oktoober 2016, kell 13:18 (EEST)

Minu meelest ei peaks esitaja loobumine midagi tähendama. Iseasi, et ta võib öelda, et on vastu. Andres (arutelu) 26. oktoober 2016, kell 14:55 (EEST)

Tähendab küll. Kanditatuur on maha võetud ja nüüd võib selle mittevalitud kandidaatide sekka teisaldada. --Ivar (arutelu) 26. oktoober 2016, kell 14:57 (EEST)

Ungari ülestõus (1956)

Esitas Iifar (arutelu) 8. mai 2012, kell 14:07 (EEST)

• Poolt – Väga hea artikkel. --Iifar (arutelu) 8. mai 2012, kell 14:07 (EEST)
• Poolt Ivo (arutelu) 8. mai 2012, kell 16:32 (EEST)
• Poolt Pärtel Toompere (arutelu) 30. juuli 2012, kell 00:08 (EEST)
• Poolt --Metsavend 10. september 2012, kell 23:33 (EEST)
• Vastu - Hetkel. Nõuab minu meelest üle toimetamist, seda peamiselt linkide osas. Näiteks Stalini surm esimesel silmapildul nagu usuks, et võikski sellisele asjale viidata, aga lihtsalt surmale pole selle koha peal üldse mõtet linkida. Keda huvitab link tudeng, või mis hea pärast üle riigi linkida riigile jne. ja samas vist kogu artiklist ei leia linki Államvédelmi Hatóság, ehk siis Ungari salapolitseile. -- Ahsoous 11. september 2012, kell 00:39 (EEST)
• Poolt--Morel (arutelu) 11. september 2012, kell 00:40 (EEST)
• Vastu Ma ei taha valimist blokeerida, aga nagu Ahsoous ütleb, tuleb sõnastust ja linke kohendada. Ma alustasin toimetamist (võib-olla ka tegin midagi, mis kõigile ei meeldi), aga hetkel rohkem ei jaksa. Palun vaadake teised ka. Otseselt sisuga ma ei tegelnud. Andres (arutelu) 28. detsember 2014, kell 10:16 (EET)
• Loobun kandidatuurist --Ivar (arutelu) 26. oktoober 2016, kell 13:19 (EEST)

Minu arust selline loobumine midagi ei tähenda. Andres (arutelu) 26. oktoober 2016, kell 14:57 (EEST)

Väike prints

Esitas --Iifar (arutelu) 17. mai 2012, kell 14:20 (EEST)

Poolt – Iifar (arutelu) 17. mai 2012, kell 14:20 (EEST)

Poolt Ivo (arutelu) 18. mai 2012, kell 13:38 (EEST)

Vastu Autoriõiguslik olukord peaks selgemini välja tulema. Tema retkedest peaks põhjalikumalt rääkima, sealhulgas laternasüütajast ja kuningast, kes minu jaoks olid väga mõjuvad tegelased. Taivo 20. august 2012, kell 14:11 (EEST)

Vastu Ülevaadata Marina tehtud muudatused (kuid need lisandused üldse vajalikud on). Puuduvad mõned viited.--Raamaturott (arutelu) 20. juuni 2015, kell 20:15 (EEST)

Loobun kandidatuurist --Ivar (arutelu) 26. oktoober 2016, kell 13:25 (EEST)

Minu meelest selline loobumine ei peaks midagi tähendama. Andres (arutelu) 26. oktoober 2016, kell 14:58 (EEST)

Tallinna lennujaam

Esitas Postituvi 28. jaanuaril 2016

Vastu Nõukogude perioodi kohta on ainult 6 rida. Pole mingeid andmeid tollaste lennusihtkohtade, reisijate arvu ega veetud kaubakoguste kohta, pole ka selleaegsete intsidentide kohta. Tabel "Reisijad liiniti" sisaldab küsimärke ja tühje kohti. Aviesi välislink ei tööta. Taivo 1. veebruar 2016, kell 00:05 (EET)

Vastu Arvan samuti, et artiklit tuleks veel täiendada ja toimetada.--Raamaturott (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 16:01 (EET)

Vastu Nõukogude perioodi kohta on endiselt liiga vähe infot. Kuuskinen 2. veebruar 2017, kell 14:31 (EET)

Heinrich Heine

Esitas Morel (arutelu) 26. aprill 2012, kell 01:18 (EEST)

Poolt Ivo (arutelu) 2. mai 2012, kell 22:44 (EEST)

Poolt Mona 13. mai 2012, kell 14:24 (EEST)

Poolt – annan ka enda poolthääle --Morel (arutelu) 14. mai 2012, kell 23:16 (EEST)

Erapooletu - lugesin vaid paar peatükki, aga juba oli ühtteist häirivat:

päris paljud lõigud on viideteta.

stiil ja õigekiri on kohati ilukirjanduslik. Nt sõna "sekeldused" on ÕS-i järgi lubatud vaid argikeeles. Lause "Heine sünnikoha osas ei ole kunagi olnud kahtlust" tundub kuidagi liiga keerutav. Sarnaseid lauseid oli päris mitu. Pärtel Toompere (arutelu) 26. juuli 2012, kell 17:02 (EEST)

See lause ongi minu meelest ülearune. Andres (arutelu) 13. august 2015, kell 18:44 (EEST)

Remargi korras: tegu on suhteliselt sõnasõnalise tõlkega Saksa vikipeedias eeskujulikuks valitud artiklist, mida on täiendatud ainult eestikeelsete tõlgete ja kirjanduse osas. Mitte et see ütleks midagi ta sobivuse kohta heaks artikliks. ÕSi osas ma pigem ei kommenteeriks, kui selle stiilimärgendite järgi oma elu seada, ei jõua kaugele.--Morel (arutelu) 1. august 2012, kell 02:40 (EEST)

Johann Sebastian Bachi artikkel sai heaks alles pärast seda, kui Iifari märkuste järgi said viidatud absoluutselt kõik lõigud (võid vaadata tema muudatusi 23. veebruarist 2012). Seepärast võtsin ma selle mõõdupuuks: kui Vikipeedia administraator nii ütleb, siis järelikult nii peab ka olema. Keeleküsimus on rohkem isiklik arvamus, mistõttu ei tahtnud ma rikkuda kolme poolthääle väärtust ning andsin omalt poolt erapooletu, mitte vastuhääle. Pärtel Toompere (arutelu) 1. august 2012, kell 13:14 (EEST)

Vastu Kogu luule on tõlkimata. Suur osa Heine luulest on eesti keelde tõlgitud. Võib-olla saab sealt paralleelseid luuletõlkeid lisada. Ma loodan, et see ei lähe vastuollu tõlkijate autoriõigusega. Taivo 27. veebruar 2013, kell 15:12 (EET)

Kui vaadata tõlkijate surma-aastaid, siis kõik tõlked on endisel autoriõigustega kaitstud ja neid ei saa hetkel Vikipeediasse üle tuua. Ivo (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 16:05 (EET)

Ma mõtlen, et me ei võta kogu luuletuse tõlget, aga motiveeritud mahus tohib kasutada ka autorikaitse all olevat tõlget. Probleem on praegu selles, et luule on sisse pandud selleks, et näidata, kuivõrd suurepärane luuletaja Heine oli. Minu saksa keel on piisavalt hea selvepoe ja panga jaoks, aga mitte Heine luule nautimiseks, nii et minu jaoks jääb eesmärk näidata, et Heine oli geniaalne luuletaja, saavutamata. Taivo 3. märts 2013, kell 15:09 (EET)

Vastu Viidatud pole järjepidevalt. Kui eestikeelne Vikipeedia siis võiks ka eesti keeles olla ehk siis nõus sellega, et suur hulk saksakeelseid tsitaate ei lähe mitte.--Kyng (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 17:04 (EET)

Luuletõlkeid ei lisanud algselt just autoriõiguste tõttu. Aga v-o oleks lahenduseks proosatõlke lisamine koos viitega väljaandele, kust võib leida värsstõlke (kui on)?--Morel (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 17:08 (EET)

Kui sa just tervet tõlgitud raamatut ümber ei kirjuta, siis kas ühe luuletuse või selle osa tõlke tsiteerimine pole lubatud? Saksakeelset originaali saab lugeda saksakeelsetest vikitekstidest ja siin tsiteeritut ka sealsest vikipeediast, nagu ma aru saan. Milleks üldse siia suurt hunnikut võõrkeelset teksti tõsta?--Kyng (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 17:22 (EET)

Sellepärast, et nad näitlikustavad mingeid artiklis esiletõstetud aspekte, nt monarhi pilamist, poliitilisi sõnumeid, irooniat romantisliku meeleliigutuse suhtes vms.--Morel (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 17:43 (EET)

Ja kuna ma luulet tõlkima ei hakanud, oli esialgu parem need sisse jätta saksakeelsena, mitte lihtsalt välja. Võõrkeelsed tsitaadid ei ole ju keelatud.--Morel (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 17:43 (EET)

Ma saan sellest aru, et loomingu tsiteerimine näitlikustab aga rõhk siin just võõrkeelsusel. Saksakeele mitteoskajale pole sellistest näidetest tuhkagi kasu.--Kyng (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 18:13 (EET)

Poolt tingimusega, et luuletuste maakeelsed tõlked saavad saksakeelsete kõrvale tulpa. Minu arvates on luule tõlkimisega nii palju probleeme, et erinevalt proosast võiks/peaks vikipeedias tõlke kõrval ka originaal olema. Inglise vikipeedias tehakse nii näiteks algupäraselt võõrkeelsete lauludega, aga luulega (vt nt en:Lili_Marleen inglise vikis). Viiteid peaks tõesti rohkem olema, kuid see oleks tõkestavaks tingimuseks eeskujulikuks artikliks esitamise korral. --Vihelik (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 17:53 (EET)

Viidete puudumine on siiski puuduseks juba praegu.--Kyng (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 18:13 (EET)

Vastu Sorry, aga artikkel tuleks kõigepealt eesti keelde tõlkida. Luule kohta leiaks ka selliseid tõlkeid, mida saaks kasutada, kasvõi Lydia Koidula või Eduard Ludvig Wöhrmanni omi (aga ka Jakobson, Kreutzwald). Ja kindlasti peaks lisama eesti keeles ilmunud teoste nimekirja. -- Ahsoous (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 18:09 (EET)

Sa mõtled täpsemalt kui Heinrich_Heine#Heine_eesti_keeles ?--Morel (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 18:32 (EET)

Pean nentima, et ei leidnud neid sealt ülesse. Pole vist kuigi loogiline, et kõigepealt tuleb teoste nimekiri, seejärel postmargid ning alles siis... -- Ahsoous (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 18:40 (EET)

Võib-olla tõesti. Samas on ees ka sisukord :-) --Morel (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 20:45 (EET)

Ma lisasin 2014 sügisel tõlkenäiteid, nii palju kui leidsin. Kõikidest toodud saksakeelsetest näidetest tõlkeid ei olegi, aga tekstinäited on artikli seisukohast minu meelest jätkuvalt olulised. Kas keegi vaevuks esitama konkreetseid ettepanekuid artikli parandamiseks, mitte lihtsalt stiilis "viiteid on liiga vähe"? --Morel (arutelu) 13. august 2015, kell 16:22 (EEST)

Ma arvan, et tulebki kõik viidata.

Saksakeelseid luulenäiteid ei saa ära kaotada, kuid need võib varustada kasvõi reaaluste tõlgetega, reaalused ongi võib-olla kõige paremad. Andres (arutelu) 13. august 2015, kell 18:10 (EEST)

Saksakeelset artiklit ei pea täpselt järgima, minu meelest on seal stiil kohati liiga kirjanduslik. Hea oleks appi võtta ka teisi allikaid, viiteid ju ka muidu ei saa. Andres (arutelu) 13. august 2015, kell 18:44 (EEST)

Maastikugeneetika

Esitas Ivo (arutelu) 3. jaanuar 2016, kell 20:47 (EET)

Vastu  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. juuli 2016, kell 15:17 (EEST)

Ilma põhjenduseta vastuhäält minu teada enam ei loeta.--Raamaturott (arutelu) 17. juuli 2016, kell 16:20 (EEST)

Tead, tolles artiklis pole isegi definitsioon korralikult kirjutatud. Ma ei eita, et artiklist võib asja saada, aga artikkel tuleb enne nii keeleliselt kui sisuliselt ära toimetada. Alustaks äkki sellest, et isikunimed välja kirjutada. Siis näiteks välislinkide all olevad lingid on ka sellised, et teema enda kohta pole sealt midagi saada (jah need lingid võivad olla isikuartiklites, aga mitte selles artiklis).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. juuli 2016, kell 16:39 (EEST)

Tondi tänav

Poolt Seda artiklit pole häbi maailmale näidata. Taivo 29. mai 2009, kell 22:40 (UTC)

Poolt Mona 31. mai 2009, kell 09:13 (UTC)

Poolt --kanakukk 31. mai 2009, kell 11:17 (UTC).

Poolt Artikkel, mis ka tõesti väärib esitamist. --Kyng 31. mai 2009, kell 12:34 (UTC)

Poolt mulle meeldiks väga kui siia artiklile oleks lisatud kaart ja/või aerofoto sellest tänavast. Ivo 31. mai 2009, kell 13:49 (UTC)

Nüüd leian siiski, et artikkel vajab enne mõningast kohendamist. Ivo 14. juuni 2009, kell 20:43 (UTC)

See pilt on nüüd olemas. Alts 6. juuli 2010, kell 14:43 (EEST)

Vastu – minu meelest vajab keelelist kohendamist. --Epp 1. juuni 2009, kell 09:43 (UTC)

Poolt - Me hääletame head artiklit. Nagu aru saan, pole artiklis midagi valesti.--Rünno 14. september 2009, kell 17:18 (UTC)

Erapooletu On paar puudust, mis mind nati häirivad. Näiteks pildiallkiri, mis ütleb, et kuskil maja vastas asub mingi laternapost – oleks siis sellest laternapostist piltki. Aga muidu pole väga viga. -- Ahsoous 13. jaanuar 2010, kell 14:19 (UTC)

Vastu ... hetkel vastu, asi selles, et teksti paigutus koos piltide ja graafikuga (liiklemiskeemiga) vajab parandamist. Nendest kujundusprobleemidest võib osaliselt jagu saada ka teksti lisamisega.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. juuni 2014, kell 02:24 (EEST)

Poolt --Kk 5. aprill 2010, kell 23:33 (EEST)

Poolt --WooteleF 4. mai 2010, kell 14:29 (EEST)

Poolt Geonarva 15. juuni 2010, kell 20:10 (EEST)

Vastu Vajab keelelist redigeerimist. Juba esimene lause on vigase süntaksiga. Ma ei jaksa sellega praegu ise tegelda. Samuti ei ole minu meelest hea alustada tänava pikkusest. Kõigepealt tuleb ikka kirjeldada asukohta. Andres 15. juuni 2010, kell 20:49 (EEST)

Tundub, et Sinu esitatud probleem on hetkeseisuga lahendatud, nagu aru saan. Alts 6. juuli 2010, kell 14:40 (EEST)

Jah. Aga artiklit tuleks ikkagi veel lihvida. Pikkus ei ole ka praegu sobival viisil märgitud. Andres 6. juuli 2010, kell 20:34 (EEST)

Keelelisi puudusi praegu silma ei hakanud. Tegin mõned märkused artikli arutelulehel. Lisan veel, et muinsuskaitsealuste hoonete kohta tuleb kas ette näha (ja kirjutada) eraldi artiklid või siis kirjeldada neid sellessamas artiklis (Tondi kasarmud võivad olla koos). Andres (arutelu) 27. aprill 2019, kell 17:21 (EEST)

Poolt -- Alts 6. juuli 2010, kell 14:40 (EEST)

Epp ja Andres, kas olete ikka samal seisukohal?--WooteleF 10. august 2011, kell 03:45 (EEST)

On parem küll, aga minu meelest vajab veel tööd. Lisaks mitmesugustele pisiasjadele (materjali paigutus, sõnastus, alapealkirjad, siselingid) tahaks, et kirjeldataks ükshaaval tähtsamaid hooneid ja kinnistuid. Andres 10. august 2011, kell 07:45 (EEST)

Vastu Materjal on puudulik, Tallinna kohta on palju materjale, tuleks tunduvalt rohkem allikaid kasutada. Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 22:15 (EET) OK, kohendasin veidi, muutsin piltide paigutust. Praegu on artiklil minu meelest vaid üks suur puudus, millega ise ei oska itte kui midagi peale hakata - skeem. Miks ikkagi osad tänavad on punktiirid, osad mitte? Kes tegi ja teab - parandagu ära. Saab vastuhääle maha võtta. Melilac (arutelu) 18. detsember 2014, kell 11:44 (EET)

Poolt Nüüd on täitsa hea Melilac (arutelu) 19. detsember 2014, kell 12:18 (EET)

Poolt Velirand (arutelu) 19. detsember 2014, kell 12:57 (EET)

Poolt --Taavik27 (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 17:54 (EET)

Rootsi lipp

Mina selle artikliga esialgu rohkem ei tegele. Palun lugege läbi ja aidake kohendada, samuti vaadake märkusi arutelulehel. Andres 22. oktoober 2007, kell 10:57 (UTC)

Poolt iffcool 20. detsember 2007, kell 22:43 (UTC)

Poolt avjoska 25. detsember 2007, kell 14:10 (UTC)

Poolt Geonarva 25. detsember 2007, kell 14:18 (UTC)

Vastu Tahaksin, et sellest saaks hea artikkel, kuid enne tuleb lahendada arutelulehel märgitud probleemid. Andres 28. detsember 2007, kell 09:41 (UTC)

Poolt Taivo 12. mai 2009, kell 18:28 (UTC)

Poolt -- Alts 4. juuli 2010, kell 20:12 (EEST)

Poolt --Metsavend 4. november 2010, kell 00:36 (EET)

Poolt --Kuuskinen 14. veebruar 2013, kell 4:45 (EET)

Poolt --Morel (arutelu) 25. juuni 2014, kell 02:12 (EEST)

Poolt - Melilac (arutelu) 26. aprill 2019, kell 22:27 (EEST)

Vastuhääl on päris vanast ajast ja artikkel on vahepeal muutunud (samas on küll ka osa toetushääli eelmisest kümnendist ja samad inimesed ei pruugi tingimata täna artikli valimist enam toetada). Kas peaks äkki seadma mingi häälte aegumistähtaja?

Mind ennast häirib artikli puhul, et suur osa on tegelikult viitamata. Eelmisel kümnendil me seda eriti ei jälginud, aga tänaste standardite järgi ei sobiks see [vähemalt pealiskaudsel vaatlusel] isegi A-kvaliteediklassi.

Kas seda teksti annaks ehk rootsikeelse Vikipeedia põhjal pikemaks kirjutada ja/või täpsustada? Ivo (arutelu) 26. aprill 2019, kell 23:46 (EEST)

Ei ole seal rootsi wikis neid viiteid nii võtta ühtigi. See, et osad hääled on pärit vanast ajast, algatas mind omal ajal seda teemat üldises arutelus tõstatama. Kui mitte arvestada isikute arvamusi, kes väga probleemi ei tundunud mõistvat, oli asjalikuim ettepanek Andrus Kallastu mõte: panna sellised asjad uuele hääletusele.Melilac (arutelu) 27. aprill 2019, kell 08:12 (EEST)

Poolt -- Velirand (arutelu) 21. november 2019, kell 14:00 (EET)

Poolt - Taavik27 (arutelu) 8. jaanuar 2020, kell 10:50 (EET)

Vastu Suur osa sealsest materjalist pole viidatud. Samuti on see üsna ammu kirjutatud ja täna võib kättesaadavaid materjale palju enam olla. Ja enamus hääli on nii vanast ajast, et selle hääletuse võiks juba uuesti algatada. Ivo (arutelu) 8. jaanuar 2020, kell 12:57 (EET)

Kuna enamus hääli on väga vanast ajast (mil me veel ei nõudnud sel kujul viitamist), siis on antud asi sisuliselt aegunud. Kui keegi tahab seda uuesti nomineerida, siis palun, aga hetkel kannan selle mittevalitud artiklite sekka. Seda enam, et artiklis on hulgaliselt viitamata kohti. Ivo (arutelu) 16. veebruar 2022, kell 01:51 (EET)

Torgsin

Ega seda kandidaatide lehte vist keegi eriti ei vaata siin, nagu mulle tundub, aga pakuksin kandidaadiks artikli, mille kallal olen mõnda aega pusinud. Artikkel ei ole muidugi nii detailne kui venekeelse wiki oma, aga samas olen ise tuginenud täiendavatele allikatele, mida seal refereeritud pole, ja lisanud nö originaalset teavet, mida teistes Wikides vähemalt nii kokkuvõtvalt samuti ei leidu.Paremäärmuslane (arutelu) 10. september 2021, kell 17:04 (EEST)

Jah, selle taseme töid on vähe. Lihtsalt infona olgu öeldud, et on olemas ka A-klassi artiklite valimine. Seal siis aktiivsus mõnevõrra kõrgem. --Hirvelaid (arutelu) 11. september 2021, kell 16:41 (EEST)

Vastu. Hea artikkel peaks tingimata vastama küsimustele, kui palju neid poode NSV Liidus oli, samuti kuidas süsteem lõpetati ja mis neist sai. Artikli järgi loodi süsteem 1930 (viitamata), inglise viki järgi 1931 (viidatud). Kui süsteem likvideeriti 1936, siis Eestis ühtki poodi olla ei saanud. Artiklis on räägitud lisaks Torgsinile eripoodidest NSV Liidus ja Eesti NSV-s üldse, see tähendab, et suur osa artiklist ei puutu asjasse. Taivo 17. september 2021, kell 14:04 (EEST)

Ca 1/5 artiklist ei ole nüüd mitte kuidagimoodi küll "suur osa". See ainult lisab artiklile väärtust, kui viidatakse uuematele eripoodidele ja tuuakse välja ka asjakohaselt erinevused, mõistlikus mahus, mõistagi.
Mingit ausust võiks ikkagi kolleegidelt oodata. Palju teile üldse selliseid iseseisval uurimistööl baseeruvaid enam-vähem terviklikku pilti esitavaid artikleid kirjutatakse? Ülejäänud asju annaks parandada, kindlasti annab täpsustada (kas keegi peab mind ebaadekvaatseks? mul on Jstori juurdepääs parimatele vastavatele teaduslikelke artiklitele - annaks selgitada välja küll), aga ausalt: ma ei viitsi enam. Paari klõpsuga saaksin kjindlaks teha ka poodide arvu/dünaamika nende hulga osas (mäletan: Osokina artiklis ajakirjas "Cahiers du Monde russe" olid need toodud), aga milleks? Osa teist on ilmselt sama totud kui inglise ja saksa wiki vasakpoolsed.Paremäärmuslane (arutelu) 17. september 2021, kell 17:22 (EEST)

Kuniks artiklis on mitmeid viitamata väiteid ei ole võimalik seda heaks artikliks valida. Ei ole mõtet vaielda selle üle, kas esitatud kriitika on ülekohtune vms. See on igati asjalik kirjutis küll, aga ühtlasi on fakt see, et täna see veel kohe kindlasti ei vasta heade artiklite nõuetele (ning siin on sobilik meeles pidada, et "hea artikkel" on eestikeelse Vikipeedia mõistes kõige kõrgema kvaliteedikategooria kirjutis). Mõningase täiendamise järel võib küll juba proovida seda nomineerida B- või A-klassi artikliks ning seejärele esitada seda hea artikli kandidaadiks, aga enne on vaja need täiendused teha. Ivo (arutelu) 19. september 2021, kell 00:51 (EEST)

Vastu -- Velirand (arutelu) 5. jaanuar 2022, kell 14:00 (EET)

Vastu -- Frontfrog (arutelu) 19. jaanuar 2022, kell 18:27 (EET)

Keila

Esitas Ivo (arutelu) 13. mai 2012, kell 14:59 (EEST)

Poolt Pärtel Toompere (arutelu) 2. august 2012, kell 13:47 (EEST)

Poolt --Metsavend 10. september 2012, kell 23:19 (EEST)

Poolt --Morel (arutelu) 11. september 2012, kell 00:41 (EEST)

Erapooletu On veel arenguruumi. Palju üherealisi lõike (eriti alguses) ja omajagu kantseliiti ("toimuv haridustegevus", "vanimaks mälestiseks"). Praegusest linnajuhtimisest pole kõssugi - linnapead sealt teada ei saa. Kaart on hägune, ehk saaks selgemaks värvida? Aga muidu tore, eriti korralikud viited. --Oop (arutelu) 11. september 2012, kell 07:59 (EEST)

Ma ei poolda eriteemaliste lõikude liitmist. Pigem tuleks need paigutada alajaotuste alla. Andres (arutelu) 11. september 2012, kell 10:36 (EEST)

Kui ei taha liita, võib laiendada. Viis yhelauselist lõiku sissejuhatuses erilist esteetilist naudingut ei paku. Millised kaks lauset on eri teemadel ja millised samal, on muidugi alati vaieldav. --Oop (arutelu) 11. september 2012, kell 12:57 (EEST)

Mul ei ole midagi selle vastu, et praegust olukorda muuta. Ma lihtsalt ei tahaks, et need lõigud lihtsalt liidetaks. Minu arvates nad on kõik eri teemadel. Andres (arutelu) 11. september 2012, kell 14:56 (EEST)

Pean seda üksikuteks lauseteks jagamist ülimalt rõvedaks kombeks. Rikub kogu teksti ära ja paha on lugeda. Rwanda hääletuse juures on kasutaja ip aadressi alt üsna täpselt minu arvamust väljendanud. Jah, vahel võib mõni lause üksikuks jääda, aga kui terve alapeatükk ainult sellistest koosnebki, siis see pole enam vastuvõetav.--Kyng (arutelu) 12. oktoober 2012, kell 10:28 (EEST)

Pean ütlema, et mind ka häirib. See sinnne artikkel on küll pikem, aga siin eksisteerib ka artikleid, mis on neli lauset ja neli lõiku. Eraldi lõik on mõtet ikka siis teha, kui millestki pikemalt juttu on. -- Ahsoous (arutelu) 12. oktoober 2012, kell 11:12 (EEST)

Erapooletu  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. jaanuar 2014, kell 14:39 (EET) vahepeal kaldusin poolthääle andmise poole, aga praegusel ajal uuesti erapooletu. Äkki on asi selles, et ülevaade hakkab ära kaduma.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. märts 2015, kell 19:51 (EET)

Poolt artiklit tuleb küll viimistleda, aga ma ei näe takistust selles, et see oleks hea artikkel.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. jaanuar 2018, kell 11:02 (EET)

Poolt Ivo (arutelu) 11. oktoober 2012, kell 23:34 (EEST)

Poolt Adeliine 7. juuni 2013, kell 19:47 (EEST)

Poolt --Trebors (arutelu) 27. juuni 2013, kell 13:43 (EEST)

Vastu Tuleb veel töötada. Kirjutasin mõned märkused artikli arutelusse. Andres (arutelu) 28. juuni 2013, kell 13:05 (EEST)

Erapooletu Tuleb veel töötada, aga hakkab ilmet võtma. Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 23:01 (EET)

Lähipäevil peaks üles saama ka täiendavat pildimaterjali Keilast. Ivo (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 21:49 (EET)

Arvamused? Võib selle artikli nüüd heaks nimetada? Ivo (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 05:33 (EET)

Minu põhjused on ikka alles (vaata minu sissekannet artikli arutelehel 28. juunist 2013). Sissejuhatusest ei selgu linna halduslik staatus, puudub alajaotus haldusajaloo kohta. Peale selle, geoloogia (parem oleks kindlasti "Geoloogiline ehitus") ja kliima peaksid olema "Looduse" all. Ja veel, nüüd ma arvan, et enne heaks artikliks kuulutamist peaksime teemade järjekorra reeglid kokku leppima, sest hea artikli staatuse tõttu võidakse hakata seda artiklit eeskujuks võtma.

Ma ei väida, et kõik muu on selles artiklis hästi. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 09:18 (EET)

Ma ei ole rahul ka ajaloo osa ülesehitusega. Seal tuleks anda ajalooline ülevaade; kirikust, mõisast jne tuleks rääkida ajaloo kontekstis, mitte püüda anda ülevaadet kirikust või mõisast. Haldusajaloost peaks olema eraldi pealkirjaga alajaotus. See ei peaks olema ajaloo alajaotuse all, vaid päris eraldi või halduse alajaotuse all. Tundub, et praegu on see ikkagi lünklik. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 09:26 (EET)

Haldusliku staatusega 100 % nõus, aga mul pole vähimatki aimu ka, kus selle kohta materjale olla võiks... Ajaloo osa ülesehitust saaks ka parandada, aga kuna mul puudub täpsem visioon, mis seal täpselt olema peaks, siis ei nori. Aga heaks artikliks kuulutamine tähendaks minu meelest juba ise teatavat kokkulepet, et selline teemade järjekord on OK? Kui mingil põhjusel peaks tekkima vajadus seda muuta, siis saab seda ju ka teha artiklis asju ümber tõstes... Suurim puudus, tuntud isikute "Puudumine", on nüüdseks kadunud.Melilac (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 19:31 (EET)

Põhiosa materjalist on ka olemas, ja vähemalt 20. sajandit puudutav peaks ka hõlpsasti leitav olema. Aga see tuleks minu meelest eraldi pealkirja alla paigutada. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 22:53 (EET)

Teemade järjekorda saab vajadusel alati ümber tõsta. See ei ole probleem ja ei puutu kuidagi artikli kvaliteeti. Ivo (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 21:08 (EET)

Ma olen nõus, et see ei pruugi artikli kvaliteeti puudutada, ja ma ei hakka ka sellepärast vastuhäält andma. Aga sellegipoolest leian, et see asi tuleks enne artikli valimist ära otsustada. Probleem on selles, et osade järjekorras pole ühtsust. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 22:53 (EET)

Tegelt seda artikli osade järjekorda võiks arutada küll, aga seda peaks tegema vist muul lehel mitte siin. Muide, TEA entsüklopeedias on tõesti ajalugu kohe pärast sissejuhatust, EE-s on see jaotus tunduvalt tagapool.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. jaanuar 2014, kell 00:55 (EET)

Jah, meil on järjekord umbes samasugune nagu EE-s. TEA-s on ajalugu alguses, loodus lõpuks. Kahtlustan, et nad tahtsid nimme teistmoodi teha, sest Aasmäe arvas, et niikuinii kirjutavad maha.

Jah, reeglite juures tuleks arutada. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 01:10 (EET)

"meil on järjekord umbes samasugune nagu EE-s"? No kuule. Ainult sinu loodud artiklites on nii. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 01:50 (EET)

Kuidas nii? Vähemalt riikide artiklites oleme ju püüdnud sellest kinni pidada. Tõsi küll, enamasti on artiklid nii lühikesed, et osade järjestusele pole jõutud üldse mingit tähelepanu pöörama hakatagi. --Epp 31. jaanuar 2014, kell 05:56 (EET)

Jah, neid artikleid, mis kõne alla tulevad, on üldse vähe, sellepärast see ei torka silma. Epp järgib sama järjestust, ja vahel olen ma mõnes artiklis järjestust muutnud ka. See on nüüd esimene kord, kui keegi ütleb, et ta põhimõtteliselt pooldab teistsugust järjestust. Sellepärast tulebki nüüd kokku leppida. Muidu ühtset järjestust ei tulegi.

Artiklis Indoneesia on teistsugune järjestus, sest selle tegi Iifar (arvasin, et teadmatusest, aga võib-olla on tal ka teistsugused eelistused). Kuidas artiklis Nauru teistsugune järjestus tekkis, seda ma ei tea. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 09:05 (EET)

Iifar ongi alati teistsuguse järjestusega teinud. Artikkel Keila on ka suuresti tema kirjutatud. WooteleF eelistab nähtavasti sama järjekorda (Paide). Sarnast ülesehitust järgib näiteks ka Tartu. Ja aga neid pikemaid kohaartikleid Eesti asulatest väga rohkem polegi.

Kusjuures riikide artiklite juures olen ma valmis sellist järjekorda aktsepteerima, kuna riikide kohta on nõnda palju infot, et teistesse lõikudesse peale ajaloo oma ei ole otsest tarvidust ajaloolist materjali sisse tuua. Asulaartiklites on ajaloo kuskile lõppu suskamine aga minu jaoks pehmelt öeldes vastuvõetamatu. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 11:31 (EET)

Nojah, saan põhimõtteliselt aru sellest argumendist, et valdkondade ajaloost rääkivad osad eeldavad ettekujutust üldisest ajaloost. Aga ma ei saa aru, mis on riigiartiklite puhul teistmoodi. Kas Sa mõtled, et ajaloo osa on asulaartikli alajaotustesse tarvis sisse tuua sellepärast, et muidu jääb artikkel liiga lühikeseks? Andres (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 12:31 (EET)

Ma pm eelistaksin ka riigiartiklite puhul olukorda, kus ajalugu on artikli algusosas. Lihtsalt, seal olen ma valmis leppima ka teistsuguste lahendusetega, kuna riigiartiklite puhul eeldaks, et iga valdkonna kohta annab kirjutada nii palju, et valdkonna ajaloo tutvustamine enam kuidagi riigiartiklisse ei mahu ning on esitatud alamartiklites. Seega ei ole hädavajalik ajaloo tutvustamine artikli algusosas (kuigi paha see ei teeks). Sellest tulenevalt pole ma ka seda küsimust riigiartiklite kohalt tõstatanud, sest seal ei pea ma teemade järjekorda eriti oluliseks küsimuseks. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 12:50 (EET)

Ka juhul, kui valdkonna ajalugu läheb spetsiaalsesse artiklisse, siis on ikka tarvis üldise ajalooga tuttav olla.

Siin lähevad erinevad arusaadavuse vajadused konflikti. Ajaloo mõistmiseks on tarvis teada üht-teist loodusest ja asustusest. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 19:17 (EET)

Jätkame siin. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 22:47 (EET)

Mida peaks veel artikli juures parandama? On see nüüd piisavalt hea? Ivo (arutelu) 6. veebruar 2014, kell 00:43 (EET)

Mul on kavatsus artikkel põhjalikult läbi käia. Kui ma paremaks teha ei oska ja olulisi puudujääke ei leia, siis annan poolthääle. Igatahes võrreldes TEA entsüklopeediaga on siin asju puudu. Arvan, et kui seal on asju, mida mujalt ei leia, siis võib sinna viidata küll. Andres (arutelu) 6. veebruar 2014, kell 09:48 (EET)

Ehk saaks selle artikliga nüüd edasi minna? Ivo (arutelu) 21. märts 2014, kell 17:10 (EET)

Mul ei ole hästi aega. TEA entsüklopeedias on linnaosade ülevaade, mida saaks kasutada. Andres (arutelu) 22. märts 2014, kell 00:17 (EET)

Minu seisukohad on endised. Andres (arutelu) 22. märts 2014, kell 00:19 (EET)

Kui kellelgi on TEA entsüklopeedia käepärast, siis olgu nii hea ja vaadaku järgi, et mis seal Keila kohta sees on ja kas artiklis on tõesti midagi olulist puudu. See, et asja saab pikemaks kirjutada, ei saa olla probleem, sest alati saab midagi lisada (küsimus on ikkagi, kas midagi olulist on veel puudu, sest suvalise materjali lisamine teeb artiklit ikka halvemaks ja mitte vastupidi).

"Keila linnaosad" kõlab mulle kuidagi väga-väga kahtlaselt. Isegi Tartus on linnaosad olemas sisuliselt ainult paberil ja sedagi selleks, et oleks lihtsam mingeid piirkondi kirjeldada. Nii on mul kuidagi raske uskuda, et kümme korda väiksemas linnas on mingid linnaosad. Samuti ei ole mulle mitte kuskil ette sattunud Keila "linnaosade ülevaadet".

Ivo (arutelu) 15. aprill 2014, kell 17:27 (EEST)

Andres, mida täpselt selle artikli juures veel teha tuleks, et sa rahule jääksid? Ivo (arutelu) 19. juuni 2014, kell 22:42 (EEST)

Mul ei ole juba öeldule midagi lisada. Praegu põgusalt vaadates torkas silma, et jutt pinnamoest ei ole looduse alajaotuses. Miks Keila mägi ei või olla eraldi artiklis? Andres (arutelu) 20. juuni 2014, kell 05:51 (EEST)

Minu meelest tegeldakse siin juba eeskujuliku artikli loomisega. Hea staatuse oleks ta pidanud juba saama.--Morel (arutelu) 22. juuni 2014, kell 23:30 (EEST)

Minu meelest hea artikkel on lihtsalt korralik lõpule viidud artikkel. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 08:06 (EEST)

Ma ei kujuta ette, et ükski artikkel võiks kunagi olla "lõpule viidud". Mulle tundub, et siin pingutatakse "hea artikli" lävepakuga natuke üle.--Morel (arutelu) 25. juuni 2014, kell 01:36 (EEST)

Meil ei ole tõesti põhjust eeskujulike artiklite valimiseks, kui heade artiklite puhul seatakse latt juba niigi kõrgele, et selle saavutamine on peaaegu võimatu.

Suht koht kõik, mida sinna lisada annaks, peaks olema tegelikult juba eraldi alamartiklites. Veel põhjalikum teemakäsitlus hakkaks kahjustama juba artikli ülevaatlikust. Ivo (arutelu) 25. juuni 2014, kell 01:53 (EEST)

Kindlasti on materjali, mida lisada, võib-olla et tuleb tekstis vigu parandada (näiteks minu meelest ei saa kirjutada Peale nimetatud koolide..), mõne koha peal jääb kujundus longama, ehk siis pärast pilte jäävad sisse üherealised tekstilõigud, ka on aastaarve ülearu lingitud (enamik neist pole üldse mitte olulised), osa olulisemaid linke on aga tekstist puudu, ehk siis artiklit tuleb edasi toimetada küll ning võimalik et kohati isegi päris palju, kuid kokkuvõtes täiesti normaalne artikkel.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. juuni 2014, kell 02:50 (EEST)

Nojah, minu meelest ongi nii, et kandidaadiks tuleb esitada enam-vähem normaalne artikkel, ja siis tuleb püüda seda toimetada, et puudused kõrvaldada. Võib ju ka selguda, et mõni oluline asi on puudu. Ma püüdsin seda ka tegema hakata, tegin selle käigus pisut parandusi ja tegin arutelulehele märkusi. Ma ei parandanud kõike ise, sest ma pole kindel, kas ma ei teeks oma parandustega asja halvemaks.

Minu meelest valimise mõte ongi selles, et mitu inimest vaatavad üle ja kontrollivad, püüavad paremaks teha, et tagada kvaliteet. Igaüks on siis nagu kvaliteedi käendaja. Minu meelest hea artikkel ei tohiks kvaliteedilt alla jääda trükitud entsüklopeediatele, Eesti omadest peaks muidugi olema parem, sest seal on mahu (tuleb küll arvestada seda, et mahuka teema puhul ei pea kogu materjal olema ühes artiklis). Eeskujulik artikkel peaks minu meelest olema erialaselt tõsiselt võetav. Hea artikkel peaks olema entsüklopedisti professionaalsel tasemel, eeskujulik artikkel lisaks veel erialasel professionaalsel tasemel. Kui me kõigi oma jõududega ei suuda häidki artikleid kirjutada, mis siis veel eeskujulikest rääkida. Arvan, et siin tuleb lihtsalt suhtumist muuta. Siin ei ole tarvis mitte kuut hinnangut, vaid kuut tõsist kaastöölist, sest just mitme inimese pilk ja käsi loob kvaliteedi. Ei saa nõuda, et keegi üksi kirjutaks hea artikli. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 09:47 (EEST)

Tahan väita nimelt seda, et selline perfektionismi tagaajamine on demotiveeriv ja ei soodusta heade artiklite loomist. Samuti ei ole vahet, et milline artikkel ise on – ikka leidub mõni rahulolematu. Lisaks on vaja kõike pidevalt uuendada. Nõnda on täiesti perfektne artikkel põhimõtteliselt saavutamatu.

Mis puutub trükientsüklopeediate artiklitesse, siis tihtilugu on nad ikka nõndavõrd kehvakesed, et ma ei peaks sobilikuks eesmärki sellest paremini kirjutada (vaid väga palju paremini ja põhjalikumalt kirjutada). St ma ei pea sobilikuks pidevat trükientsüklopeediate kvaliteedile rõhumist. Ivo (arutelu) 25. juuni 2014, kell 23:00 (EEST)

Nad on tavaliselt lühemad, aga nad on paremini, läbimõeldumalt kirjutatud. Trükitud entsüklopeediates ei ole üldiselt selliseid puudusi nagu need, millele ma osutan, neid toimetatakse korralikult. Ajakohastamisvajadus on hoopis teine asi, sellel ei ole praeguse viimistlematusega mingit pistmist. Ma ei tea, mis perfektsionismist Sa räägid, jutt on elementaarsest kvaliteedist. Ei piisa sellest, et materjali on rohkem. Jah, see on tõsi, et ka hiljem võidakse puudusi leida. Ega siis sellepärast ei pea meelega puudusi sisse jätma. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 23:24 (EEST)

Muidugi peaks parandama elementaarsed vead, aga jutt polegi sellest. Pean probleemiks nimelt asjaolu, et artiklitele esitatakse nõuded, milleni küündimine on nii keeruline, et see pigem peletab inimesi heade artiklite arendamise juurest eemale. Miks teha nn tühja tööd? Paranda, palju parandad, aga ikka ei olda millegagi rahul. Kuidas on üldse võimalik nõnda häid artikleid luua ja arendada? Või miks artikleid üldse üle vaadata, kui sellest tööst lugu ei peeta? Eesmärk peaks olema ikkagi see, et julgustada inimesi neid artikleid üle vaatama ja parandama. Nii saab ka parema sisu. Või ma eksin? Ivo (arutelu) 26. juuni 2014, kell 02:11 (EEST)

See ei ole nüüd jutt ega midagi, et pole võimalik täita ja ei millegagi rahul ei olda. Lihtsalt tuleb töö ühiselt lõpule viia. Ega siis headele ariklitele ei esitata mingeid erinõudeid, vaid taotletakse normaalset kvaliteeti. Ja võimatuid nõudeid esitad Sina, kui nõuad pilti seal, kus vaba pilti ei ole. Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 05:12 (EEST)

Kui räägite sellest, et osa juttu peaks olema spetsiaalartiklites, siis tuleb need ette näha ja läbi mõelda, kui palju materjali peaks põhiartiklisse jääma. Sellepärast pole mõtet midagi kirjutamata jätta. Kui selgub, et mõnest asjast on liiga põhjalikult kirjutatud, siis tulebki teha spetsiaalartikkel ning selle põhjal koostada artikli jaoks kokkuvõttev esitus. Praegu on muide minu meelest Keila kirikust ja Keila mõisast liiga pikalt räägitud. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 09:55 (EEST)

Ma ei nõustu sellega, et kirikust või mõisast oleks liiga pikalt kirjutatud. Nii kirikust kui ka mõisast on mõlemast sisuliselt ainult kaks lõiku. Ivo (arutelu) 25. juuni 2014, kell 23:00 (EEST)

Nojah, aga miks peaks nendest kaks lõiku kirjutama, kui nendest on niikuinii eraldi artiklid? Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 23:24 (EEST)

Miks peaks üldse koondartiklites (nt Eesti), millegist pikemalt kirjutama ja ei võiks piirduda ainult linkidega vastavate artiklite juurde, kus teemast lähemalt juttu (nt mainitud artikkel koosneks linkidest "Eesti ajalugu", "Eesti loodus" jt ning need omakorda ainult linkidest "Eesti esiajalugu", "Muinas-Eesti" jne)? Ivo (arutelu) 26. juuni 2014, kell 02:11 (EEST)

Üks asi on teema üldine käsitlus, teine asi on üksikobjektide kirjeldamine. Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 05:12 (EEST)

Kui üksikobjekt on piisavalt oluline, siis kuidas saab olla põhjendatud selle kirjeldamata jätmine? Olgugi, et kirjeldus tuleb lühike, aga ikkagi. Ivo (arutelu) 30. juuli 2014, kell 23:57 (EEST)

Minu meelest pole põhjust, miks üksikobjekti kirjeldus peaks olema pikem kui üks lause. Andres (arutelu) 31. juuli 2014, kell 00:08 (EEST)

Vaidlen vastu. Kui objekt on vähegi oluline, siis ei saa seda ühe lausega korralikult kirjeldada.

Ühtlasi tooksin välja, et olen kategooriliselt vastu ühelauselistele lõikudele, mida siin vikis vahel viljeletakse. Ivo (arutelu) 31. juuli 2014, kell 00:21 (EEST)

Poolt Ssgreporter (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 00:35 (EET)

Poolt Ideaalne just ei ole, aga muidu täitsa hea. Velirand (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 12:54 (EET)

Palun too puudused välja, et saaks paremaks teha. Andres (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 15:57 (EET)

Majandusest võiks natukene rohkem kirjutada. Rahvastiku osas võiks 1990. a. "tippaja" teema rohkem lahti kirjutada. Samuti on osa Keilaga seotud inimesi (Peeter Volkonski, Olev Soans, Pearu Paulus) mainimata. Velirand (arutelu) 4. veebruar 2015, kell 09:47 (EET)

Oleg Sõlg kindlasti (Polyphon/Consilium). Tal on see tuntud laul elektrirongiga Keila vahet sõitmisest: "liiga noor veel oled sa, et nõnda silma vaadata". Andres (arutelu) 4. veebruar 2015, kell 15:11 (EET)

Palun lisage see info ka artiklisse. Ivo (arutelu) 4. veebruar 2015, kell 20:08 (EET)

Artikli kallal töötamist tuleb kindlasti jätkata ka pärast selle valimist heaks. Küll aga sooviksin endiselt teada, kas selle artikli juures on mõjuvaid põhjuseid, miks seda juba praegu ei saa heaks valida? Ivo (arutelu) 3. märts 2015, kell 22:59 (EET)

Minu põhjendused on jõus, ma ei hakka neid iga kord üle kordama.

Miks me peame valimisega kiirustama, kui töö käib? Pealegi on lisatud palju uut materjali, mida heakskiitjad pole läbi vaadanud. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 01:44 (EET)

Selline enam kui aastapikkune venitamine paneb ikka tõsiselt mu närvikava proovile.

Olen ise välja toonud, et ma ei nõustu nende seisukohtadega. Seega, kuidas täpselt see parandamine välja peaks nägema, et kõik osapooled rahul oleksid? Hetkel näib see küll võimatu ülesandena. Ivo (arutelu) 4. märts 2015, kell 15:07 (EET)

Kas Sa ei nõustu mitte ühegi minu märkusega?

Nähtavasti tuleb siis need asjad, mille puhul on lahkarvamus, kas tegu on puudusega või voorusega, laiemalt läbi rääkida ja võib-olla ka hääletada. Aga kõik minu märkused ei ole sellised, mille pärast ma tingimata vastu olen. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 16:35 (EET)

Poolt Nõustun nendega, kes leiavad, et hea tase on siin juba ületatud. Kui ma loen entsüklopeediaartiklit, siis ma ei taha teada artikli objekti kohta kõike, vaid ülevaadet erinevate aspektide olulisematest momentidest. Nii et minu maitse kohta ei ole siit mitte infot puudu, vaid pigem kipub artikkel juba liiga pikaks minema. Eks muidugi saab vähem huvitavatest aspektidest üle libiseda. Kui mind mõni teema huvitab põhjalikumalt, siis ma ei otsi nendele vastuseid Vikipeediast, EEst, TEAst vm entsüklopeediast, vaid algallikatest. Hea artikli definitsiooniks on minu jaoks olulise informatsiooni struktureeritud esitus. Stilistika (alajaotused, lõigud ja nende pikkus, bullet pointid jms) laiaulatuslikku ühtlustamist pean ma vaba entsüklopeedia filosoofia kontekstis võimatuks (ja ka suhteliselt mõttetuks) eesmärgiks. See oleks võimalik ehk vaid siis kui kogu protsessi juhivad käputäis "bosse", kes dikteerivad oma maitsekohased reeglid "ülalt alla" ette (eeldusel muidugi, et nad üldse omavahel kokkuleppele jõuavad). Aga see ei ole siis enam "vaba enstüklopeedia". Mulle tundub isegi, et need, kes tahavad teha "mitte-vaba enstüklopeediat", peaksid minema pakkuma ennast EE või TEA toimetajateks või kaastöötajateks. Et selles mõttes on nad siin nagu natuke vales kohas oma ambitsioone realiseerimas. On küll lootus, et teatud hetkest kui kaastöötajate arv kasvab üle teatava kriitilise piiri (pole küll kindel, et see kunagi juhtub), ei suuda ninamehed enam kogu protsessi kontrollida - ööpäevas ei jätku lihtsalt piisavalt tunde. Kuid ma ei pea selliseid diktaadi katseid rahvaentsüklopeedia puhul ka vastuvõetavaks (need ei toimu alati otsejooneliselt, vaid tihti rafineerituma taktikaga). Vikipeedia on "alt üles" protsess ja mõistlik lugeja sellega ka arvestab. Kohanemisvõimelised inimesed suudavad taluda stilistilisi erinevusi ja noppida sisust enda jaoks olulise välja, sõltumata esitusstiilist. Küsimused-vastulaused saavad tekkida siis, kui on faktilisi vasturääkivusi, midagi on sõnastatud mitmetimõistetavalt, fundamentaalsed faktid on puudu vms. Mulle paistab, et liiga palju aega ja energiat kulutatakse siin tähenärimisele, oma maitse-eelistuste pealesurumisele või frustratiivsete pingete väljaelamisele kui ei leita midagi, mis kellegi hinnangul võiks samuti olla lisatud. --VillaK (arutelu) 26. märts 2015, kell 22:32 (EET)

Kas Sa siis leiad, et niisuguseid korralikult läbitoimetatud artikleid nagu EE-s ja TEA-s pole Vikipeedias võimalik teha?

Ja kas Sa leiad, et kvaliteedi taotlemine on liiga ambitsioonikas ja korrastamine-ühtlustamine ei kuulu vabasse entsüklopeediasse? Andres (arutelu) 27. märts 2015, kell 00:28 (EET)

---

Vahepeale arutelu on üle viidud siia. Ivo (arutelu) 4. aprill 2015, kell 01:17 (EEST)

---

Vahelmine: kas mõni 'töörahu' käis alias Простота kohta - jah mul on see hädavajalik, näiteks artiklite tüümus ja maolised juures, ma ei ütle, et seal tulevikus parendamiseks ei lähe aga sellisena annab osadel 'täna teadlastel' uurimustööga ja tõlkimise jms järele jõuda ...

Mariina 27. märts 2015, kell 14:13 (EET) alias Простота

Nii, Andres, kas sellele artiklile võib nüüd hea artikli märke külge lükata? Ivo (arutelu) 3. aprill 2015, kell 01:34 (EEST)

Vaatan läbi, siis ütlen. Seda tahaksin küll öelda, et minu meelest peaks sissejuhatus olema kergesti loetavas stiilis ja tooma esile kõige iseloomulikuma. Aga selle taha asi ei jää, kui teised arvavad teistmoodi. Ma koostan alternatiivse sissejuhatuse. Andres (arutelu) 3. aprill 2015, kell 11:04 (EEST)

Veel kommentaare artikli kohta? Valib selle nüüd heaks ära? Ivo (arutelu) 10. aprill 2015, kell 03:30 (EEST)

Tahaksin korralikult läbi vaadata, mul on see praegu pooleli. Andres (arutelu) 10. aprill 2015, kell 13:38 (EEST)

Andres, kaugel sa oma ülevaatamisega oled. Paraku pole see hästi aru saada, kas asi edeneb või mitte.

Praeguseks on siia kogunenud juba 10 poolthäält. Ei tahaks lõputult selle ühe vastuhääle taga oodata. Ivo (arutelu) 13. aprill 2015, kell 20:09 (EEST)

Praegu olen sissejuhatuse juures ja nime alajaotuse juures. Andres (arutelu) 13. aprill 2015, kell 20:47 (EEST)

Andres. Mis teha, aga tuleb sulle veel peale käia. Saaks selle äkki ükskord ära valitud. Ivo (arutelu) 23. aprill 2015, kell 12:47 (EEST)

Andres. Meeldetuletus sellega tegelemiseks. Hetkel seisab asi ainult sinu taga. Ivo (arutelu) 3. mai 2015, kell 22:18 (EEST)

Vahepeal ei olnud tõesti meeles ega mahti, aga palun ära enam meelde tuleta, see mõjub vastupidiselt. Andres (arutelu) 4. mai 2015, kell 00:15 (EEST)

Ega see mulle ka meeldiv pole. Küll ei ole ma aga valmis pärast tehtud tööd niisama käega lööma.

Olen korduvalt maininud, et peaks piisama poolthäälete enamusest ja üks vastutuhääl ei tohiks saada hea artikli valikut blokeerida. Sel juhul tõuseks ka hääle kaal. Praegu on ainuke reaalse mõjuga hääl vastuhääl ja see ei ole normaalne. Sellises olukorras ei saa valikusüsteem toimida (ja ega meil see ei toimi kah). Ivo (arutelu) 4. mai 2015, kell 03:10 (EEST)

Mina ju ka tahan, et see heaks artikliks saaks. Tundub, et lahkarvamusi praegu pole. Aga mul võtab läbivaatamine aega. Praegu ei ma saa Vikipeedias keerulist tööd teha, sest mujal on palju tegemist.

Ma saan siin ühtelugu noomida, küllap sellepärast hoian vaistlikult sellest artiklist eemale.

Meil on 123 head artiklit, hiljuti valiti kaks artiklit, kuidas siis ei tööta? Ja see artikkel on ainuke, mis on niisuguses olukorras. Ja tänu sellele on ta ju ka parem, kui ta muidu oleks. Minu meelest eesmärk on ikka kvaliteetsete artiklite koostamine, mitte heade artiklite valimine. Andres (arutelu) 4. mai 2015, kell 06:16 (EEST)

Neist artiklitest võiks kohe homnepäev heade seast välja arvata 10–20%. Alates 2012. aastast on uute selliste artiklite lisandumise tempo 5 tk aastas, mis on üliaeglane. Jah, midagi tuleb, aga ilma pideva torkimiseta oleks isegi neist pooled seni veel heaks valimata (lisaks olid nende artiklite häältest paljud antud enne 2012. aastat). Suurt keegi ei tegele enam nende artiklite arendmisega, sest sel ei paista mõtet olevat. Üks vastuhääl ja ongi kõik läbi. Dialoog kui selline puudub. Asi ei tööta.

See konkreetne artikkel siin on tõesti palju paremaks läinud, aga see on ka erand. Oleks ma teadnud, et sellega tuleb nii palju jamamist oleks ma ise kah ammu käega löönud. Ivo (arutelu) 4. mai 2015, kell 14:55 (EEST)

Vastuhääle mõte on ju puudustele osutamine. Kui puudused kõrvaldatakse, kaob ka vastuhääl. Sa räägid nii, nagu Sind huvitaks ainult heaks valimine. Kui minu vastuhäält ei oleks olnud, siis ei oleks artikkel ka paremaks läinud. Minu meelest on asi selles, et artiklite paremaks tegemisega ei jõuta tegelda. Tavaliselt ju ei tehta artiklit paremaks, antakse ainult hääli või siis ei anta. Kui artiklitele on liiga vähe poolthääli, küllap nad ei ole siis piisavalt head. Meil ei tule häid artikleid palju juurde, neid kirjutatakse vähe, minu meelest ka vähem kui varem. Tõlketalgutelt on tulnud lootustandvaid artikleid, eks ma mõne aja pärast esitan kandidaate. Andres (arutelu) 4. mai 2015, kell 15:51 (EEST)

Valik on lihtsalt nii karmiks ja aeganõudvaks läinud, et pole suurt mõtet uusi kandidaate esitada. Muidu ainuüksi tudengite loodud artiklite seas tekib iga aasta mitu potentsiaalset hea artikli tiitli väärilist kirjutist. Samuti on minu tähelepanekute järgi keskmine artiklikvaliteet omajagu tõusnud. Küll pean aga nõustuma, et selliste väga väljapaistavate artiklite tekitamisele enam nõnda palju rõhku ei panda.

Kui puuduste kõrvaldamine taandub komakohtade pärast vaidlemisse, siis kaob ka soov artiklite arendamisega tegeleda.

Praegu oleme pigem olukorras, kus keegi ei vaevu isegi neid artikleid üle lugema. Saati siis veel hääli andma. Tulemust selle pealt nõnda ei tule. Küll aga ei ole ma nõus väitega, et antakse lihtsalt hääl: sageli eelneb sellele mitmeid muudatusi artiklis. Ivo (arutelu) 4. mai 2015, kell 16:04 (EEST)

Noh, kandidaadiks esitatakse ainult neid artikleid, mis on läbivalt viidatud, ja neid on vähe. Kuigi võib-olla artikkel ongi muidu valmis, tarvis ainult viited lisada. Minu meelest ei ole mõtet artikleid, millel potentsiaali on, esitamata jätta. Jah, see on tõsi, et spetsiaalselt heade artiklite arendamisega tegeldakse vähem.

Kui puudused on väikesed, saab need lihtsalt kõrvaldada. Kui vaieldakse, ju siis peetakse asja oluliseks.

Jah, materjali on nii palju, et seda ei jõua lugeda ega toimetada.

Ei, ma seda ei mõtlegi, et hääl just lihtsalt niisama antakse, vaid seda, et artiklit enam oluliselt paremaks ei tehta; selleks on tarvis rohkem tööd kui lihtsalt läbilugemist ja silmahakkavate kohtade parandamist. Andres (arutelu) 4. mai 2015, kell 16:31 (EEST)

Muide, seal võib veel üks probleem olla. Mäe otsas oleva väljaku teema juhtis tähelepanu sellele, et kasutatud oli allika sõnastust. Kui igal pool allikaid sellise täpsusega ümber on kirjutatud, peaks ehk ka asju ümber sõnastama. Rääkimata sellest, et segased kohad võiks teadja inimene ise arusaadavaks sõnastada. --Epp 4. mai 2015, kell 21:15 (EEST)

Poolt Lugesin läbi ning kohendasin veidi stiili. Põhjalikkuse eest annan poolthääle. --Vihelik (arutelu) 10. aprill 2015, kell 08:05 (EEST)

@Andres: ära bloki. Ivo (arutelu) 6. juuni 2015, kell 19:33 (EEST)

Ma ei bloki, mul ei ole lihtsalt aega olnud. Vahepeal oli nii kiire, et läks isegi meelest ära. Praegusel kujul ei ole hea artikkel, aga kui läbi toimetada, siis saab korda. Suuri ja põhimõttelisi puudusi ei ole. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 21:11 (EEST)

See artikkel ületab kvaliteedilt ja põhjalikkuselt arvestatavat osa kõigist praegustest headest artiklitest. Sa oled ainuke, kelle arust on vaja seda lõputult toimetada. Ivo (arutelu) 6. juuni 2015, kell 21:48 (EEST)

Põhjalikkuselt küll, aga kvaliteedilt vaevalt. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 22:01 (EEST)

Poolt Minu meelest oleks aeg. -Daniel Charms (arutelu) 27. november 2016, kell 09:08 (EET)

Näiteks pinnamoe osas ei ole väljatoodud puudusi kõrvaldatud. Ma alustasin artikli arutelulehel märkuste loetelu. Andres (arutelu) 27. november 2016, kell 10:59 (EET)

Poolt --Taavik27 (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 17:48 (EET)

Dijkstra algoritm

Esitas Ivo 30. aprill 2010, kell 17:31 (EEST)

Poolt Loetavalt kirjutatud kompaktne artikkel mittetriviaalsel teemal. Rene 1. mai 2010, kell 20:37 (EEST)

Poolt Toomperep 12. juuni 2011, kell 11:50 (EEST)

Erapooletu - ma olen liiga triviaalne, et seda teemat üldse hoomata. Ave Maria 30. juuni 2011, kell 13:57 (EEST)

Vastu Vaata arutelu. Taivo 6. november 2011, kell 00:05 (EET)

Poolt Loetavalt kirjutatud artikkel. --Juhan121 6. november 2011, kell 00:21 (EET)

Erapooletu - liiga palju punaseid linke, mis oleks vaja mingilgi määral siniseks teha, et teemast korralikult aru saada. Artiikel ise on hea... Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 23:06 (EET)

Lämmastikhape

Esitas Andres 21. detsember 2007, kell 21:05 (UTC)

Poolt - avjoska 25. detsember 2007, kell 14:00 (UTC)

Poolt - WooteleF 25. detsember 2007, kell 14:51 (UTC)

Poolt – Mona 31. juuli 2008, kell 12:09 (UTC)

Poolt – pole praeguse versiooniga tutvunud. Epp 14. september 2008, kell 12:57 (UTC)

Vastu – Puudub info metallidega reaktsioonide kohta. See on väga oluline, sest sõltub metallist ja happe kontsentratsioonist. Geonarva 17. jaanuar 2009, kell 13:44 (UTC)

Praeguses versioonis on küll juttu metallidega reageerimisest. Rünno 7. märts 2010, kell 16:36 (UTC)

Jah, aga puudub konkreetne info, näited. Geonarva 12. märts 2010, kell 20:44 (UTC)

Mida sa veel ootad? Praegu on päris palju näiteid. --Pelmeen10 30. november 2010, kell 18:54 (EET)

Poolt - --Rünno 7. märts 2010, kell 16:36 (UTC)

Vastu Mitte ühtegi viidet. Lämmastikhappe kohta leidub kirjandust küll ja üle, seega viidete leidmine peaks olema üsna lihtne.--Kyng 7. märts 2010, kell 17:33 (UTC)

Arvata võib, et artikkel on kirjutatud inglise viki vastava artikli baasil. Ega sealgi pole suurt viitamist. Kui nüüd väga rangelt asja võtta, siis peaks ses artiklis olema kuskil 100 viite ringis. --Rünno 7. märts 2010, kell 17:43 (UTC)

Artiklis on kasutatud teiste vikide artikleid, muud veebis leiduvat materjali ja kahte keemiaõpikut. Selle artikli koostamise ajal viitamissüsteemi Vikipeedias üldse ei olnud. Andres 7. märts 2010, kell 18:00 (UTC)

Teiste vikide kasutamine ei vabasta viitamisest. Viitamissüsteemi puudumine artikli loomise ajal ei ole takistuseks viidete lisamisele nüüd.--Kyng 7. märts 2010, kell 18:35 (UTC)

Jah, muidugi. Lihtsan kirjeldasin, mis on tehtud ja milline olukord tollal oli. Andres 7. märts 2010, kell 18:45 (UTC)

Kas toob mõne üldtuntud välislingi lisamine sellesse artiklisse lisaväärtust juurde? Olemasolevas artiklis on kirjas - minu arust - tunnustatud ja kehtivad tõed.--Rünno 11. märts 2010, kell 16:55 (UTC)

Väärtust lisavad korralikud tekstisisesed viited. Asjakohased välislingid artikli lõpus on muidugi head, aga mitte päris piisavad.--Kyng 11. märts 2010, kell 21:34 (UTC)

Võtkem asja reaalselt. Tõsiselt võetav teadusartikkel peab olema korralikult viidatud, et oponentidel või referentidel oleks võimalus väidete paikapidavust kontrollida. Kas meie eesmärgiks on viki hea artikkel tõsta teadusartikli tasemele? Minu arust keegi ju ei vaidlusta siinses artiklis ühtegi väidet. Minu arust on selle artikli materjal piisava põhjalikkusega ja kompaktselt esitatud. Ja see asjaolu teeb sellest artiklist hea artikli. Ma ei näe taoliste üldlevinud nähtuste kohta käivate artiklite korral viitamise vajadust - on olemas ju intervikid. Eeskujuliku artikli korral aga ilmselt viitamisest juba ei pääseks.--Rünno 12. märts 2010, kell 16:29 (UTC)

Vikipeedia artikli puhul on viitamise mõte selles, et igal lugejal oleks võimalus väidete paikapidavust kontrollida. Mis puutuvad siia intervikid? Vaielda võib muidugi selle üle, kui üldtuntud mingi väide peab olema, et viitamist vaja poleks. Andres 12. märts 2010, kell 16:43 (UTC)

Kas selles artiklis on väiteid, mida ei ole inglise, saksa, vene, prantsuse jne. vikis? Kui on, siis tuleb muidugi viidata.--Rünno 12. märts 2010, kell 16:59 (UTC)

Minu meelest ei puutu see üldse asjasse. Andres 12. märts 2010, kell 18:10 (UTC)

Mis ei puutu asjasse?--Rünno 12. märts 2010, kell 18:17 (UTC)

See, mis teistes vikides kirjas on. Andres 12. märts 2010, kell 18:41 (UTC)

On olemas ju isegi mingi mall, et artikli kirjutamise aluseks on see-ja-see viki. Ju siis intervikid ikka omavad mingit tähtsust.--Rünno 13. märts 2010, kell 18:08 (UTC)

Kui märgitakse, et on kasutatud seda ja seda vikit, siis see ei ole viitamine usaldatavale allikale, vaid lihtsalt allika tunnistamine. Andres 13. märts 2010, kell 20:42 (UTC)

Poolt – Alts 29. juuli 2010, kell 20:54 (EEST)

Vastu Kuigi Kyng võttis oma vastuhääle tagasi, siis minu arvates peab hea artikkel olema kindlasti viidetega. --Iifar 2. detsember 2010, kell 19:22 (EET)

Kuna tekst koosneb üldtunnustatud faktidest, siis pole siin palju kohti kuhu viiteid panna. Kui, siis "toime organismile" ja "kasutamine". Alts 2. detsember 2010, kell 19:31 (EET)

Üldtunnustatud vb küll, aga üldteada enamus asju nüüd küll ei ole. Vaevalt suvaline inimene tänavalt oskab füüsikalisi-keemilisi omadusi ette vuristada.--Kyng 3. jaanuar 2011, kell 22:31 (EET)

Vaevalt iga suvaline inimene tänaval oskab kõiki Euroopa pealinnu ette vuristada. Ometi on need üldteatud faktid. Alts 20. jaanuar 2011, kell 15:48 (EET)

Selle loogika järgi võib kõik üldetatud faktideks lugeda. Viited lisatud.--Kyng 15. veebruar 2011, kell 10:51 (EET)

Poolt - Pelmeen10 20. märts 2011, kell 02:01 (EET)

Vastu Kas keelega on kõik korras? Artikli alguses on keeletoimetamismärkus. Ja viitamist võiks ikkagi nõuda kõigi faktide kohta. Andres 20. märts 2011, kell 23:32 (EET)

Poolt Viitamise koha pealt - olen Inglise Wikis tähele pannud poliitikat, kus viiteid koristatakse, kuna viidatakse linkides olevatele asjadele. Hetkel tundub hea artikkel olevat. Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 22:27 (EET)

Poolt Kenasti vormistatud ning infot on küllaldaselt. Aksu851 (arutelu) 9. juuli 2014, kell 13:08 (EEST)

Poolt --Taavik27 (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 17:51 (EET)

Poolt --Velirand (arutelu) 17. jaanuar 2020, kell 15:08 (EET)

Vastu Jätkuvalt on viiteid puudu. Ivo (arutelu) 26. detsember 2022, kell 19:34 (EET)

Gemmatimonas aurantiaca

Esitas Ivo 21. juuni 2010, kell 22:47 (EEST)

Poolt Alts 4. juuli 2010, kell 15:36 (EEST)

Poolt Isegi pildi sain artiklisse :) Parim bakteriartikkel senimaani. Ivo 23. juuli 2010, kell 19:05 (EEST)

Poolt Athanasius Soter 21. august 2010, kell 01:16 (EEST)

Minu arvates oleks see igati sobilik eeskuju tulevastele bakteriartiklitele. Ivo 2. aprill 2011, kell 21:37 (EEST)

Poolt Toomperep 11. juuni 2011, kell 14:58 (EEST)

Poolt – Mona 7. juuli 2011, kell 20:45 (EEST)

Vastu - päris mitu lõiku on viitamata. Võiks olla kirjas, kes ja kus ta avastasid.--WooteleF 10. august 2011, kell 03:51 (EEST)

Kogu materjal, millel viitenumbrit järel pole, pärineb "Kasutatud kirjandus" all loetletud artiklist ja avastajateks võib pidada selle artikli autoreid. Ivo 10. august 2011, kell 13:11 (EEST)

Selline viitamine pole läbipaistev. Andres 10. august 2011, kell 13:18 (EEST)

Aga see muudab selle artikli juba üsna inetuks, kui iga lause lõpus on väike sinine nurksulgudes number. Ma võin need muidugi sinna lisada aga ma ei näe, et see kuidagi artiklit paremaks muudaks. Ning nimi "kasutatud kirjandus" võiks nagu viidata sellele, et sealt on info pärit. Ivo 10. august 2011, kell 16:41 (EEST)

Meil on headele artiklitele nõue, et kogu info oleks viidatud. Kui viide käib kogu lõigu kohta, võib viite panna lõigu lõppu. Asi oleks selgem, kui oleks iga lõigu lõpus viide. Pealkiri "Kasutatud kirjandus" eeldab kogu kasutatud kirjanduse loetlemist.

Loodetavasti leiutatakse ilusam viitamisviis. Andres 10. august 2011, kell 16:56 (EEST)

Iga lõik peab olema viidatud aga kui lõigud koosnevad ühest lausest, siis juhtubki see, et iga lause taga on sinised nurksulud. Tuleb proovida lauseid omavahel paremini kokku põimida ja asisemaid lõike moodustada.--WooteleF 10. august 2011, kell 18:27 (EEST)

Mina jälle ei poolda lõikude moodustamist mitte kokku kuuluvast ainesest. Kokku panna saaks minu meelest kasvatamiseks sobiva temperatuuri ja pH. Andres 10. august 2011, kell 18:40 (EEST)

Algne autor võib muidugi nii mõelda, et materjal on pärit kasutatud kirjandusest. Aga peale teda võib lisanduda veel autoreid, kes viidet ei lisa. Ei pruugi nende jutt olla samadest allikatest ja nadvõivad lausa tahtlikult jama kirjutada aga selle loogika järgi on kõik ikka viidatud. Teiseks võib kasutatud kirjanduse nimekiri olla (a) pikk, (b) Sisaldada mahukaid teoseid. Katsu siis leida, mis raamatust/artiklist ja mitme(saja)ndalt lehelt mingi fakt pärit on. Korraliku viitamise korral on vähemalt teos teada ja kui mitte lehekülje, siis vähemalt (ala)peatüki täpsusega ka fakti asukoht. Mind viited ei häiri, aga olen täheldanud, et osadele nad visuaalselt ei meeldi. Vikipeediat võiks olla võimalik nii seadistada, et soovijad saaks teksti ilma viiteid nägemata lugeda.--Kyng 10. august 2011, kell 18:36 (EEST)

Kyngiga nõus. Ei viitsinud enne seda öelda. Andres 10. august 2011, kell 18:40 (EEST)

WooteleF, mida nüüd artiklist arvad? Ivo (arutelu) 1. august 2016, kell 22:40 (EEST)

lisasin paiga, avastaja märkimine mikrobioloogias ongi kahtlane, kuna asjadega tegelevad tänapäeval töögrupid, üks asi on eraldaja, teine kultiveerija, kolmas kirjeldaja ja neljason see, kes ütleb, et vaat see ja see tüvi peaksolema omaette liik. - Melilac (arutelu) 10. märts 2018, kell 13:04 (EET)

Vastu Viited tuleb reeglitekohaselt vormistada. Andres 10. august 2011, kell 16:56 (EEST)

Nüüd ei ole enam vastu. Andres 11. august 2011, kell 20:20 (EEST)

Väikest keeletoimetamist vajaks. Ja ühe küsimuse panin arutelulehele. Ei hakka praegu uuesti vastuhäält andma. Andres 11. august 2011, kell 20:22 (EEST)

Selle bakteri kohta ei olegi kuskil mujal midagi kirjutatud. Ning kust peaksid siia uued autorid lisanduma? Kui allikaid juurde tuleb ja keegi miskit lisaks, siis võiks viitamisele rohkem rõhku panna aga praegu on see küll ülepingutamine.

Lisasin viited, et teil süda rahul oleks. Ivo 11. august 2011, kell 19:17 (EEST)

Vastu Tuleb keeletoimetada ja kontrollida ainete eestikeelseid nimesid. Andres 11. august 2011, kell 22:07 (EEST)

Poolt Kui Andrese nimetatud puudused on kõrvaldatud (aga ega seal palju pole vaja), siis käib küll. Annan praegu poolthääle juba ära. Taivo 9. oktoober 2011, kell 16:20 (EEST)

Vastu Nüüd sain artiklist aru. Poolthäält ei anna, pole kindel, et artikkel mikrobios võhikule piisavalt arusaadav on, seda oskavad teised minust paremini ütelda. Melilac (arutelu) 13. jaanuar 2014, kell 00:03 (EET)

Melilac, kas saad palun aidata seda artiklit üle vaadata? See võiks ikkagi hea artikli staatusele päris lähedal olla. Ivo (arutelu) 1. august 2016, kell 12:54 (EEST)

Keemiliste ühendite nimetui peaks kontrollima. - Melilac (arutelu) 1. august 2016, kell 22:31 (EEST)

Ma ei ole ainult päris kindel, et kuidas seda kontrollida. Ivo (arutelu) 1. august 2016, kell 22:40 (EEST)

Mina ka. Võtsin ühendust keemianimetuste nomenklatuurikomisjoniga - mulle ei vastatud. Proovisin saada ühendust TTÜ keemikutega, kes selliste asjadega tegelevad - edutult. Äkki on Tartus mõni inimene, kes aitaks? Siiski, praeguste nimekujudega olen rohkem rahul.- Melilac (arutelu) 10. märts 2018, kell 12:42 (EET)

Abakala

Esitas Andres 27. oktoober 2008, kell 06:00 (UTC)

Poolt – iffcool 27. oktoober 2008, kell 14:53 (UTC)

Poolt – Metsavend 1. november 2008, kell 12:42 (UTC)

Poolt – Samurai 8. detsember 2008, kell 22:11 (UTC)

Poolt – Mona 17. jaanuar 2009, kell 15:31 (UTC)

Vastu--Viited puuduvad. --Kyng 17. jaanuar 2009, kell 15:53 (UTC)

Poolt – Epp 1. veebruar 2009, kell 20:49 (UTC)

Poolt – Geonarva 20. märts 2009, kell 08:06 (UTC)

Poolt – Taivo 12. mai 2009, kell 17:37 (UTC)

Poolt – Tekst on küll lihtsakoeline ja viideteta, kuid asjalik ja informatiivne --Dj Capricorn 12. mai 2009, kell 19:09 (UTC)

Kas selle siinse artikli võib nüüd heaks artikliks nimetada? Ivo 14. mai 2009, kell 18:38 (UTC)

Ma ei tea. Formaalselt ta ei vasta tingimustele, sest keegi on vastu. Aga sisuliselt katab "Loomade elu" enamiku esitatud väiteid peale leviku väljaspool endist NSV Liitu ja looduskaitse välisriikides. Selles mõttes on näidatud puudus enam-vähem parandatud. Taivo 14. mai 2009, kell 18:46 (UTC)

Kas kõik artiklis mainitu pärineb Loomade elust?--WooteleF 14. mai 2009, kell 18:40 (UTC)

Ei, aga enamus. Taivo 14. mai 2009, kell 18:46 (UTC)

Kuna kasutaja Kyng pole enam jupp aega muudatusi teinud siis tundub mulle lihtsalt küsitav, kas peaks ootama, et ta oma vastuhääle poolthääleks muudab. Puudus on põhimõtteliselt kõrvaldatud kuigi viiteid võiks alati rohkem olla. Ivo 14. mai 2009, kell 19:02 (UTC)

Keegi kellel võimalus võiks vaadata, kas kogu tekst põhineb sellel raamatul.--WooteleF 14. mai 2009, kell 20:38 (UTC)

Artikli variant, mille kirjutasin mina, põhineb teistel vikidel ning eestikeelsetel veebiallikatel (Eestit puudutav osa, võib-olla veel). Andmed esinemise kohta Eestis on võetud veebist. Et puudus parandada, tuleks lisada märkus teiste vikide kasutamise kohta, viited veebiallikate kohta ning konkreetsed viited "Loomade elust" võetu kohta. Seejärel võib Kyngile kirjutada. Andres 15. mai 2009, kell 07:25 (UTC)

Loomade elust võetud faktiandmed viitasin--Dj Capricorn 15. mai 2009, kell 12:34 (UTC)

Vastu – Tänud Dj Capricornile kes viitas Loomade elust pärineva info. See tegi nähtavaks selle, et suurem osa tekstist on endiselt teadmata päritolu.--WooteleF 15. mai 2009, kell 12:52 (UTC)

Praeguseks on see viga parandatud ja artikkel vastab igati headele artiklitele esitatud nõuetele. Ivo 15. mai 2009, kell 16:51 (UTC)

Kogu tekst ei ole ju veel viidetega varustatud. Arvan, et võiks viited panna, kus võimalik, ning ülejäänu puhul kontrollida, kas see on teistes vikides kirjas. Andres 15. mai 2009, kell 17:35 (UTC)

See artikkel oli mul ennist plaanitud järgmise nädala artikliks ja seega küsimus, et kas see saab selleks ajaks hea artikli staatuse või mitte? Ivo 25. mai 2009, kell 17:37 (UTC)

Erapooletu - Kuna suurem osa tekstist on nüüd viidatud siis ma vastu ei ole. Samas oleks tore kui ka viimased lõigud saaks viited.--WooteleF 25. mai 2009, kell 17:45 (UTC)

Kui asi on viidetes, siis on veel palju teha. Ainult üksikud faktid on viidetega varustatud, valdav osa mitte. Suur osa materjali on võetud teistest vikidest, kus enamasti üldse viiteid ei ole. Järelikult tuleb viited ise otsida ning arvatavasti kõige kohta neid ei leiagi. Põhimõtteliselt ma tegelen sellega, aga seda ruttu ei saa. Minu meelest olgu juba pigem märkusega, et on kasutatud teisi vikisid, kui niisuguste poolikute viidetega. Andres 25. mai 2009, kell 18:11 (UTC)

Ega päris iga fakti pole tarvis kah viitega varustada. Ivo 27. mai 2009, kell 17:56 (UTC)

No kuule, ma panin ainult paarile faktile viited, valdav enamik on ilma viideteta. Niisugune lähenemine on formaalne. Kui viited on vajalikud, tuleb iga fakti kohta viide panna, muidu on tegu lihtsalt pakasuhhaga. Sellest paarist viitest nüüd küll see artikkel mitteheast

artiklist heaks ei muutunud. Andres 27. mai 2009, kell 18:03 (UTC)

Kas nüüd päris iga fakti taha viidet tarvis on, sõltub sellest, kas antud lõik on kirjutatud ühe või mitme allika peale. Kui kasutatud ainult ühte allikat, siis viide lõigu lõpus peaks piisav olema. PS! See, et ma pole pikalt ühtegi redaktsiooni teinud, ei tähenda, et ma aega-ajalt vikile pilku peale ei viskaks. Ma tean, et mul siin mõned vastuhääled üleval on, vahel ikka kontrollin, kas midagi on muutunud. --Kyng 28. mai 2009, kell 08:01 (UTC)

Kasutatud on palju allikaid, eriti teisi vikisid, kus enamasti allikaviidet polnud. Kui terve lõik on ühest allikast, siis võib muidugi teha koondviite lõigu lõpus (tõsi, see võib tekitada komplikatsioone, kui lõigu teksti muudetakse). Minu jutu mõte on, et valdav enamik fakte on praegu täiesti viitamata, olgu see viide siis kus tahes. Andres 28. mai 2009, kell 08:58 (UTC)

Varsti jõuab jälle kätte nädal, mil see artikkel on plaanitud nädala artikliks. Ivo 16. juuli 2009, kell 18:18 (UTC)

et artikleile absoluutviitamist on mõttetu oodata, siis võiks teha heaks artikliks--Dj Capricorn 20. juuli 2009, kell 13:41 (UTC)

kuidas nii, et artikkel on planeeritud nädala artikliks, kuigi teda pole heaks artikliks valitud? --Kyng 20. juuli 2009, kell 13:53 (UTC)

Plaanitud on see lihtsalt seetõttu, et pidevalt on jutt, et kohe-kohe on see hea artikkel. Viimased kuud pole aga muudatusi toonud. Ivo 20. juuli 2009, kell 17:59 (UTC)

Muidugi tuleb sinna midagi muud panna. See siin ei saa niipeagi heaks artikliks. Andres 20. juuli 2009, kell 16:09 (UTC)

Ega sinna tegelikult ju eriti viiteid juurde tarvis pole. Ma ei näe vajadust iga lause viitamiseks – see raskendab minu arvates juba artikli lugemist ning seetõttu poleks tegu väga hea lahendusega. Praegu võiks mõne viite viimastesse lõikudesse juurde panna aga siis peaks selle küll juba heaks artikliks valima, sest tegelikult see seda on. Ivo 20. juuli 2009, kell 17:59 (UTC)

• Vastu Mina pole säärase asjaga nõus. Me kas ei pea viiteid heade artiklite puhul vajalikuks või nõuame neid järjekindlalt. Praegu on valdav enamik väidetest viitamata. Sellest, et pisteliselt on mõned väited viidatud, ei piisa. Andres 20. juuli 2009, kell 18:02 (UTC)

Nõndavõrd jäik seisukoht näib mulle küll jaburana. Järgnevalt siis püüan seletada miks (ehk siit tuleb minu arvamus viitamisest).

Üleviitamine võib olla niisama suur probleem kui alaviitamine. Meil polegi vist artiklit (kui vast ehk Birnie), kus iga väide oleks viidatud. Aga mida selline viitamine annab? Ega iga lause ei ole võetud eri allikast! Viidata on tarvis allikatele aga neid ei ole reeglina rohkem kui artiklis esinevaid lauseid. Seega, kas iga lause lõppu ilustav viide või paar on siis normaalne? Kas me selle poole püüdlemegi? Minu arvates mitte.

Mina näen viitamistvajavate kohtadena ainult neid väiteid, mis tõenäoliselt küsimusi tekitavad. Näiteks:

• "on väidetud, et ..." – kes väitis ja kus?
• "see isik on öelnud, et asi on nii või naasugune" – kuskohas?
• või mingid faktid, mida ei kohta just igal pool (ei ole mingit tarvidust viidata seda materjali, mis on absoluutselt igas või vähemalt enamikus allikates mainitud) või mille tõelevastavus on küsitav (näiteks eri allikates eri andmed; fakt või väide näib ise raskestiusutavana).

Ning allikaid võiks mainida kirjanduse alajaotuses (artiklites, kus nii veel tehtud pole), et viidete osa oleks lihtsaminihaaratav ning et viited ei võtaks artiklitekstis nõndapalju ruumi. Näiteks tõstsin ma kirjanduse osa lahku artiklis Raudvärava lahing, mida võiks näitena kasutada.

P.S: Prooviks viidates nii teha, et viite lisame kohe lause lõppu (punkti järele; tühikut vahele ei jäta). Muidu muutub tekst viidete tõttu veelgi raskemini loetavaks. Loetavus on aga üks põhilisi asju mida me siin minu teada saavutada püüame kuna artiklitest peavad ka tavainimesed (st. mitte artikli teemat valdavad spetsialistid) hästi aru saama.

Ivo 20. juuli 2009, kell 19:18 (UTC)

Antud artikkel on koostatud väga paljude allikate ühendamise teel, kusjuures suurem osa allikatest on teadmata, sest on kasutatud hulka teiste vikipeediate artikleid, kus allikaviited puuduvad. Selles artiklis ongi valdav enamik väiteid sellised, mida ei kohta just igal pool.

Kui artiklid jäetakse headeks artikliteks tunnistamata viidete puudumise tõttu, siis on minu meelest jabur piirduda mõne üksiku viitega ning seejärel artikkel ikkagi heaks tunnistada. Siis on viited ainult ilu pärast pandud.

Niipalju kui mina aru saan, on viidete eesmärk usaldatavuse ja kontrollitavuse tagamine. Viidete rohkus on muidugi tülikas, ja see on tõesti probleem. Andres 20. juuli 2009, kell 19:28 (UTC)

Ma olen üldiselt viitamise suhtes väga sama meelt nagu Ivo, aga loomulikult, kui viiteid juba nõuda, ei saa neid panna lihtsalt pisteliselt, et linnuke kirja saaks. Mina oleksin rahul ka allikate loeteluga ilma iga sõna päritolu täpsustamata. --Epp 20. juuli 2009, kell 19:43 (UTC)

Seda allikate loetelugi praegu pole ning seda ei saa ka koostada, veendumata, et iga väite kohta on allikas olemas. Andres 20. juuli 2009, kell 19:46 (UTC)

Sellega olen ka mina päri, et kui lisada pikka artiklisse paar viidet siis ei ole järsku tegu korralikult viidatud artikliga vms.

Antud juhul lihtsalt mulle paistis (ma ei ole ju artikli koostaja), et iga vähegi kasutatud allikas on tõenäoliselt mainitud ja viidete lisamiseks on veel uusi allikaid juurde otsitud (mida algselt artikli koostamisel ei kasutatud). Pole mul ka näiteks "Loomade elu" 4. köidet, et järgi vaadata, kui suures mahus on praeguse artikli materjal sealt viidatav. Ivo 20. juuli 2009, kell 20:17 (UTC)

Tekstisisesed viited on mõeldud selleks, et vajadusel oleks esitatud väiteid lihtne järgi vaadata. Kui artikli lõpus on ainult kasutatud kirjanduse nimekiri, kus on näiteks kolm 300lk raamatut, siis palju õnne sellele, kes midagi kontrollida tahab. Sama hästi võiks heinakuhjast nõela otsida. Samas iga lause järggi pole alati viidet tarvis. Kui mingi lõik on kirjutatud ühe allika põhjal, siis piisab sinna ühest viitest lõppu. Birnie puhul on natuke üle pingutatud: 2-3 järjest oleval lausel on vahel sama viide taga. Artiklis Raudvärava lahing on tõesti päris hea viidete süsteem muide. --Kyng 21. juuli 2009, kell 06:30 (UTC)

Noh, aga kuidas siis Birnie puhul teisiti teha? Sama viide on järjestikuste lausete taga juhtudel, kui 1) tegu on eri lõikudega, 2) samas lõigus on ka teisi viiteid.

Kui tegu on raamatuga, siis on viitamine lihtne, sest saab anda raamatu lühendi ja leheküljenumbri. Kui tegu on paljude veebisaitidega, siis see nii lihtne pole. Andres 21. juuli 2009, kell 06:42 (UTC)

Juhul 2) ei olegi midagi teha. Juhul 1) oleneb lõigust. Artiklis Birnie koosnevad paljud lõigud ühest lausest ja nii juhtubki, et mitmel lausel järjest on sama viide. Äkki koondada neid eraldi lauseid? --Kyng 21. juuli 2009, kell 07:13 (UTC)

Kui me viidete pärast koondame lauseid, siis rakendame vankri hobuse ette. Andres 21. juuli 2009, kell 07:26 (UTC)

lühidalt ütleks, et viidete koondamine pole mõeldav. Teadustekstides kasutatakse tavaliselt lühendit Ibid või Ibidem, mis näitab, et tegu on sama viitega. Tavaliselt pole see aga vajalik, sest mitu lauset, mis on pärit ühest allikast (järgnevad üksteisele) tuleb koos viidata, korrektne oleks sel juhul viide panna pärast viimast lauset lõpetavat punkti--Dj Capricorn 21. juuli 2009, kell 08:06 (UTC)

Minu meelest saab seda ühemõtteliselt teha ainult juhul, kui viide käib kogu lõigu kohta. Andres 21. juuli 2009, kell 08:15 (UTC)

Minu arvates on üldse imelik iseenda esitatud artikli vastu hääletada. Kas seda häält üldse võib lugeda? Alts 9. juuli 2010, kell 19:38 (EEST)

Kuidas imelik? Artikli esitamine ei ole poolthääle andmine. Andres 11. juuli 2010, kell 17:59 (EEST)

Viidetest veel nii palju, et näiteks, te olete valinud Suure Paugu heaks artiklis, ometi ei ole seal mitte ühtegi viidet. Alts 31. juuli 2010, kell 10:36 (EEST)

Siis keegi ei nõudnud viiteid. Andres 31. juuli 2010, kell 10:54 (EEST)

Ega suurt vahet ei ole, kas ühe lause taga on viide, või ei ole. Välisvaatleja loeb artiklit niivõinaa skeptiliselt. Alts 31. juuli 2010, kell 11:02 (EEST)

Milleks siis üldse viited?

Siin on enamik lauseid viiteta. Andres 31. juuli 2010, kell 11:18 (EEST)

Poolt - ei ole häda midagi. Alts 22. juuli 2010, kell 18:07 (EEST)

Poolt – Iifar 2. aprill 2011, kell 20:20 (EEST)

Kõik väited siiski viidatud pole. Kas nende tõesuses võib kindel olla? Andres 2. aprill 2011, kell 20:43 (EEST)

Millised väited vajavad Sinu arvates veel viitamist? --Iifar 2. aprill 2011, kell 23:07 (EEST)

Kõik, millel viidet ei ole. Ainult seda, et ta on kala, pole tarvis viidata. Andres 3. aprill 2011, kell 04:39 (EEST)

Andres, kas oled endiselt selle artikli heaks nimetamise vastu? Kui pole, siis poolthäälte hulka vaadates annaks selle kohemaid heaks nimetada. Ivo 1. juuni 2011, kell 22:24 (EEST)

Ma leian, et kõik väited peaksid olema viidatud. Andres 1. juuni 2011, kell 22:31 (EEST)

Viidetest seal nüüd küll puudust pole. Või on selles artiklis veel mõni väide, mis hädasti viidet vajab? Ivo 1. juuni 2011, kell 22:59 (EEST)

Leian, et kõik väited vajavad viidet. Andres 1. juuni 2011, kell 23:03 (EEST)

Åbenrå vald

Esitas Andres 14. juuni 2009, kell 20:18 (UTC)

Poolt - alts 20. mai 2010, kell 00:41 (EEST)

Poolt Kuigi on üks viidet nõudev mall ja vallavalitsuse jaotise ajakohasust peaks kontrollima. Adeliine 2. november 2010, kell 16:33 (EET)

Vastu Osa materjali peaks üle viima konkreetsete kohtade artiklitesse. Andres 2. november 2010, kell 17:23 (EET)

Erapooletu Artikkel tugineb küll vaid ühel viitel, kuid on konkurentsivõimeline. Pildimaterjali võiks olla.--Raamaturott (arutelu) 11. september 2014, kell 19:25 (EEST)

Vastu Viidetega on kehvasti - üks allikas ja osad kohad viitamata. Metzziga (arutelu) 2. jaanuar 2023, kell 13:59 (EET)

Estonia katastroof

Esitas Postituvi (arutelu) 19. aprill 2015, kell 02:01 (EEST)

Vastu Käsitleb ebaproportsionaalselt kõiksugu vandenõuteooriaid, artikli peamiseks sisuks peaks olema siiski katastroof ise. Metzziga (arutelu) 2. jaanuar 2023, kell 14:04 (EET)

Podolsk

Esitas Adeliine 8. juuni 2013, kell 14:12 (EEST)

Vastu Mõned puudused ja küsitavused on märgitud lehel Arutelu:Podolsk. Andres (arutelu) 17. juuni 2013, kell 09:33 (EEST)

Poolt Melilac (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 21:33 (EET)

Poolt --Taavik27 (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 17:58 (EET)

Poolt -- Velirand (arutelu) 9. jaanuar 2020, kell 13:29 (EET)

Vastu 2015 liideti Podolskiga teisi asulaid ja linna elanike arv poolteisekordistus. Seda ei ole artiklis kajastatud. Sellepärast kuulutan hääletuse ebaõnnestunuks ja arhiveerin. Taivo 15. jaanuar 2024, kell 20:14 (EET)

Nerva (kunstnik)

Esitas Andres 4. juuli 2008, kell 21:30 (UTC)

Poolt - Athanasius Soter 4. september 2008, kell 19:03 (UTC)

Erapooletu – artikkel on põhjalik, kuid kuni viited pole korralikult vormistatud, poolthäält ei anna. avjoska 16. september 2008, kell 04:32 (UTC) Poolt - tundub, et nüüdseks on viited korralikult vormistatud. Ave Maria 17. oktoober 2009, kell 10:34 (UTC)

Poolt - Väga põhjalik ülevaade kunstnikku loomingust. --Rünno 5. august 2009, kell 09:30 (UTC)

Vastu Puudub ülevaade kriitikute hinnangutest ning tema kohta kirjutatud artiklite loetelu. Andres 17. oktoober 2009, kell 10:38 (UTC) Artikli juures on veel see probleem, et pole selge, kas kõik öeldu on avalike allikatega tõendatav. Ideaaljuhul peaks muidugi kõik viidatud olema; ma ei ole kindel, kas seda peaks nõudma. Andres 17. oktoober 2009, kell 10:44 (UTC)

Poolt alts 4. juuli 2010, kell 14:12 (EEST)

Vastu Puudub hinnang tema loomingu tähtsuse kohta. Taivo 12. detsember 2010, kell 23:09 (EET)

Endiselt puudub hinnang loomingu tähtsuse kohta. Pärast 2016 pole artiklit ka sisuliselt täiendatud. Seetõttu kuulutan hääletuse ebaõnnestunuks. Taivo 5. veebruar 2024, kell 21:40 (EET)