Ava peamenüü

Vikipeedia arutelu:Heade artiklite kandidaadid

Päris suvalisi ei tasuks kah heaks artikliks kandideerida... Neis siin on kujundusvead ja värgid sees ja kuidas üldse võib toimetamismärkega artikkel kandideerida heaks artikliks? Ma usun, et siin vikipeedias on kindlasti palju-palju artikleid, mis on ideaalilähedased, aga nendest kandidaatidest...

Ma ei tea, kuidas seda paremini teha. Mõte on selles, et need artiklid võiksid väikese kõpitsemise järel kõlvata headeks artikliteks. Ideaalilähedasi (eeskujulikke) artikleid on leitud ainult kaks (vaata Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid). Andres 24. juuni 2007, kell 09:00 (UTC)
Pakun artiklit Nauru. Geonarva 24. juuni 2007, kell 09:11 (UTC)
Pane see artiklileheküljele. See artikkel ei ole täielik ja seal võib vigu olla, aga siia ta ehk sobib. Andres 24. juuni 2007, kell 09:23 (UTC)
Jah, ma olen vaadanud ka eeskujulike artiklite lehekülge... Aga minu point oleks selles, et need, mis siia on pakutud, on 12 sadadest, võibolla tuhandetest samaväärsetest... Aga peab tunnistama, et Nauru tõesti on midagi...
Kuskilt peab ju alustama. See lehekülg ongi selleks, et välja selgitada, kas neile artiklitele soovitakse hea artikli staatust.
Võta arvesse, et kogumulje oleneb ka sellest, mis on artikli teema. Artikkel Nauru on tegelikult poolik ja seal on tõenäoliselt vigu. ~Sellepärast ma ise ei hakanud seda pakkuma. Andres 24. juuni 2007, kell 11:16 (UTC)
Nende tõenäoliste vigade kohta... Aga kas tõenäosus, et mõnes teises nimekirjas olevas artiklis ei ole vigu, on väiksem? Vaevalt, et oled iga artiklis esitatud fakti ise üle kontrollinud... Või on sul Nauru kohta mingeid konkreetseid tähelepanekuid?

PS! Artikli peaks vist ka Vikipeedia kategooriasse lisama?

Panin siia ühe erandiga artikleid, mis ma olen ise koostanud. Ma tean, kuidas ma neid tegin, seetõttu on mul ka ettekujutus sellest, kui palju seal vigu võib olla. Artikkel Nauru jäi pooleli, ja minu meelest on seal asju, mida tuleb kontrollida. Narva lahingu kohta käivas artiklis on vastuolusid, mida ma siin ka märkisin. Teiste puhul on see tõenäosus minu meelest küll väiksem.
Nende artiklite puhul, mis ma ise koostasin, olen kontrollinud mõistlikkuse piires. Edasine kontrollimine jäägu teistele. Andres 24. juuni 2007, kell 11:29 (UTC)
Võid kategooriasse lisada. Andres 24. juuni 2007, kell 11:29 (UTC)

Ponjatno...

Mis hinnangu sa Bhutanile annad? --WikedKentaur 24. juuni 2007, kell 11:53 (UTC)
Ka see artikkel on tegelikult poolik. Andres 24. juuni 2007, kell 11:55 (UTC)
Info õigsuse probleemi eriti ei tohiks olla. Võib ju pakkuda. Andres 24. juuni 2007, kell 11:56 (UTC)
kas Viki lihtliikmed ka võivad hääletada?--Hendrix 1. juuli 2007, kell 18:43 (UTC)
Meil on kuskil arutatud ka, mis need hääletamise kriteeriumid on, kas mingi aeg kasutaja olnud või mingi hulk toimetamisi. kuna täpset kokkulepet ei ole, siis võivad hääletada kõik, kes on sisse loginud. avjoska 1. juuli 2007, kell 19:16 (UTC)

Hääletada võivad kõik, kellel on kasutajanimi.

Peaksime kokku leppima ka teised tingimused. Pakun, et poolthäälte vahekord peaks olema vähemalt 4:1, nagu see on ka administraatorite valimisel. Kui kaua võiks hääletus kesta? Andres 1. juuli 2007, kell 22:39 (UTC)

Ma arvan, et kõigil hääletustel võiksid kehtida samad reeglid. nagu administraatori hääletusel, nii ka siin. avjoska 1. juuli 2007, kell 22:42 (UTC)
Häda on selles, et praegu meil pole ka legitiimseid administraatori valimise reeglid, sest praeguse praktika vastu on tugev vastasseis.
Peale selle, leian, et tavaliste hääletuste puhul piisab lihthäälteenamusest. Andres 1. juuli 2007, kell 23:21 (UTC)
Aga töötame välja administraatori poolt ja vastu hääletamise reeglid ning kasutame samu ka mujal? avjoska 2. juuli 2007, kell 04:36 (UTC)
Otsi üles vana arutelu vastaval arutelulehel ja algata siis arutelu uuesti. Nähtavasti tuleb korraldada mingid hääletused.
Arvan, et reeglid tuleb eraldi kokku leppida, aga teiste hääletuste puhul on võib-olla vähem emotsioone. Andres 2. juuli 2007, kell 06:08 (UTC)

Mina pakuks kandidaadiks Albert Kivikas --Mona 2. juuli 2007, kell 09:30 (UTC)

Heinlaid on ka päris mahukas, kuid ma ei tea, kas annab piisavalt infot. avjoska 2. juuli 2007, kell 09:40 (UTC)

Kirjutage need ettepanekud sisse. Andres 2. juuli 2007, kell 10:00 (UTC)

Minu esitatud artiklid on sellise klausliga, et nad tunnistataks headeks pärast ülekäimist. Andres 2. juuli 2007, kell 22:36 (UTC)

reeglid?Redigeeri

pakun välja sellised hääletus reeglid:

märgi oma hääl artikli järele malli abiga   Poolt {{poolt}}  Vastu {{vastu}}  Erapooletu {{erapooletu}} ning lisa ka oma allkiri/nimi.

Artikli hääletus kestab minimaalselt kuu aega sellele esimese hääle andmisest. Et artikkel valitaks heaks artikliks peab poolt hääli olema vähemalt kaks tükki ning poolt häälte suhe vastuhäältesse peab olema vähemalt 3 : 1 poolthäälte kasuks.

valituks osutunud artiklite hääletused talletatakse arhiivi Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/arhiiv

--WikedKentaur 25. juuli 2007, kell 16:02 (UTC)

Üks asi on praegu lahendamata. Tahaks võimalust pakkuda artikleid, mis võiksid olla head artiklid, kuid need tuleks üle vaadata ja korda teha.
Pakun, et heaks artikliks tunnistatakse artikkel, mis on väljas olnud vähemalt kuu aega, mille kohta on antud vähemalt kuus häält ja mille vastu keegi ei ole. See, kes vastu on, saab oma vastuhääle ära muuta, kui artikkel on tema arvates jõudnud piisavalt heasse seisu. Andres 25. juuli 2007, kell 17:47 (UTC)
Lisaks tuleks jätta esitamine hääleks arvestamata. Siis saab esitada asju, mis vajavad kõbimist. Andres 26. juuli 2007, kell 07:11 (UTC)

Kas keegi on kusagile kirja pannud, mis tingimustele hea artikkel vastama peab? Kui ei ole, siis äkki peaks selle asja enne hääletuste korraldamist korda ajama. Siim 27. august 2007, kell 18:06 (UTC)

Vaata siinsamas põhilehekülge, teine lõik. Andres 28. august 2007, kell 03:44 (UTC)
Mida tähendab kontrollitud sisu? Kui pikk on ikkagi piisavalt pikk? Midagi sisulist saab teada ka küllaltki lühikesest artiklist. Minu meelest on nõuded natuke laialivalguvad ning keeleliselt üle käies leiaks Vikipeediast tõenäoliselt juba praegu sadu neile tingimustele vastavaid artikleid. Siim 28. august 2007, kell 12:14 (UTC)
Just sellepärast ongi tarvis hääletust, et reegleid ei saa väga täpselt sõnastada. Võid muidugi pakkuda täpsema sõnastuse. Head artiklid on sellised, mis võiksid olla esilehel välja toodud päeva või nädala artiklitena. Sisuliselt teada saamine ei tulene tingimata pikkusest, kuid siin minu meelest ikkagi tugev korrelatsioon. Pean silmas, et tekiks tõesti mingi ettekujutus asjast, mitte ainult kuivad faktid. Andres 28. august 2007, kell 12:28 (UTC)
Neid ongi tarvis sadu. Andres 28. august 2007, kell 12:28 (UTC)

Praegu on selline reegel, et artikkel peab saama kuus poolthäält ja ühtki vastuhäält ei tohi olla. Andres 16. september 2007, kell 15:01 (UTC)

Poolthääl peaks tähendama tingimusteta nõusolekut, muidu pole asjal mõtet. Andres 16. september 2007, kell 15:40 (UTC)

Kuus poolthäält on liiga palju. Meil ei ole eriti palju aktiivseid kasutajaid ja minu arvates piisaks juba neljast poolthäälest juhul kui puuduvad vastuhääled või viiest poolthäälest kui on üks vastuhääl jne. Muidugi kui vastuhääli on juba kolm, tuleks kanditatuur kohe maha võtta.
Praegune nimekiri on liiga pikk. Seda tuleks kohe lühendada. Osa artikleid valida headeks ja mõned nimekirjast kõrvaldada. iffcool 16. september 2007, kell 15:53 (UTC)
Kuidas see nimekiri liiga pikk on, kui meil on tarvis sadu häid artikleid ja õigupoolest me ju tahaksime, et kõik artiklid oleks head? Mitte valida ei ole tarvis, vaid läbi vaadata, kontrollida ja vajaduse korral parandada-täiustada. Asi läheb aeglaselt sellepärast, et see on suur töö.
Vastuhääl ju tähendab, et artikliga tuleb veel tööd teha. Kui asi paraneb, saab selle maha võtta. Arvan, et kui nõuame, et artikli vaataks läbi kuus inimest, siis on meil suurem šanss tõepoolest häid artikleid saada. Kui sellel leheküljel siin juba mingi tegevus käib, tuleb siia kindlasti ka rohkem inimesi. Andres 16. september 2007, kell 17:38 (UTC)
Minu jaoks ongi arusaamatu, miks just kuus inimest. Ei ole leida siit neid aktiivseid väga palju ja samuti oleks minu arvates liigne eeldada, et igaüks viitsiks artiklid üle kontrollida. Nõnda peaks iga fakt kuus korda kontrollitud saama aga kas seda on ikka vaja – peaks piisama ka vähemast. Pealegi kui üks inimene ei leia artiklist vigu, siis on vähetõenäoline, et suurem inimeste hulk asja parandaks. Mõningaid vigu võib ikka sisse juhtuda – kui need vead on aga väga väheolulised, ei märka neid arvatavasti keegi. Samuti, kui ma artiklit lihtsalt läbi loen võin ma ju tuvastada grammatilisi vigu, faktivigasid aga lihtsa läbilugemise peale arvatavasti mitte. Kui põhjalik kontroll siis olema peab?
Pika nimekirja all pidasin ma eelkõige seda silmas, et mõned artiklid on nimekirjas juba väga pikka aega ja keegi ei vaatagi neid. Nõnda see nimekiri aina pikeneb aga häid artikleid pole ikka leitud. Kui nimekirjas on korraga vähem artikleid töötaks nimekiri ka paremini. Väga pikaks veninud nimekiri peletab pigem inimesi eemale (vaatad üle ühe artikli, vaatad teise, kolmanda – endiselt on aga mitukümmend läbivaatamata). iffcool 16. september 2007, kell 18:18 (UTC)
Need artiklid, milledel on vähemalt kolm poolt häält võiks küll tõsta nimekirja algusesse, et nad oleks kergemini leitavad. --WikedKentaur 30. september 2007, kell 09:54 (UTC)
Iga inimene leiab midagi erinevat. Mõni võib muidugi ka silma järgi heaks kiita. Ega ma ei ole kindel, et kuus on just õige arv. Aktiivseid kasutajaid tuleb kindlasti juurde, pole mõtet seda arvu muutma pärast hakata. Parem olgu latt kohe kõrgemal.
Eks igaüks ise teab, kui põhjalikult ta kontrollib. Heas artiklis ei tohiks vigu olla. Pole kindel, kuidas parem on, kas palju või vähe. Ei pea ju ühe korraga kõiki artikleid läbi vaatama. Andres 16. september 2007, kell 18:31 (UTC)
Ja ära kirjuta "poolt", kui artikkel pole Sinu meelest veel kõlblik. Andres 16. september 2007, kell 18:31 (UTC)
Asi toimib. Esimene hea artikkel on olemas. Muide, milline peaks olema mall, mida hea artikli juurde panna ja kas see peaks käima arutelulehele või koguni artiklisse? iffcool 16. september 2007, kell 18:27 (UTC)
Mall peaks olema artikli enese juures. Tee mall valmis, küllap Sa oskad. Andres 16. september 2007, kell 18:31 (UTC)
imho peaks see olema hoopis arutelulehel ja seda koos ajaga, millal artikkel on heaks tunnistatud, kuna tulevikus võib ju juhtuda, et artikkel ei ole enam hea artikli vääriline -- Ahsoous 17. september 2007, kell 16:08 (UTC)
Ma kirjutan "poolt" kui artikkel on minu meelest sobilik heaks artikliks. Kui ei oleks midagi, mille üle nuriseda, oleks tegu eeskujuliku, mitte hea artikliga. Mõni nendest artiklitest on minu arvates eeskujulikule juba väga lähedal (välja arvatud vist see jama punaste linkidega aga sellele ma tavaliselt tähelepanu ei pööra).
Kui keegi enne mind malli valmis ei tee, hakkan seda tegema esmaspäeval või teisipäeval. Seni kogun mõtteid ja vaba aega. Ma ei kujuta veel päris täpselt ette, milline see mall olla võiks aga selle peaksin enne välja mõtlema, kui midagi tegema hakkan. iffcool 16. september 2007, kell 20:53 (UTC)
Palun ära tee nii. Eeskujuliku artikli puhul on nõudeks (suhteline) ammendavus. Ta peab näitama, kuhu me tahame välja jõuda. Hea artikli puhul on tähtis, et see, mis on, oleks kvaliteetne. Me ei saa panna heaks artiklit, mille üle saab nuriseda. Enne tuleb asjad korda teha.
Muide, meil on ka kaks eeskujulikku artiklit, mida saab samuti heade artiklite funktsioonis kasutada. Andres 17. september 2007, kell 00:10 (UTC)

Andres 17. september 2007, kell 00:10 (UTC)

Mingisugune mall sai valmis. Selle leiab siit. iffcool 19. september 2007, kell 17:01 (UTC)

AlbaaniaRedigeeri

Selle peaks toimetajapilguga üle käima ja vajaduse korral kaasajastama. Andres 24. juuni 2007, kell 06:55 (UTC)

Kas alapeatükis "Rahvad" olev välislink on kogemata valesse kohta sattunud? avjoska 1. juuli 2007, kell 18:40 (UTC)
Kogemata küll mitte, aga ta ei sobi sinna küll. Tundub, et see ei tööta, ja ma võtsin ta välja. Andres 1. juuli 2007, kell 22:55 (UTC)

  Poolt. avjoska 1. juuli 2007, kell 22:57 (UTC)

  Poolt. hästi kirjutatud --Dj Capricorn 16. september 2007, kell 18:35 (UTC)

  Vastu. Majandust puudutav osa tuleb kaasajastada ja viidetega varustada. Siim 22. september 2007, kell 07:46 (UTC)

  Vastu. Kindlasti tasub püüda see heaks artikliks teha, sest see on kõige põhjalikum riigiartikkel, aga siin tuleb kaasajastamiseks ja kompositsiooni tasakaalustamiseks tublisti vaeva näha. Andres 22. september 2007, kell 08:49 (UTC)

Kus see öeldud on, et kahe vastuhäälega tuleb välja jätta? Andres 16. november 2007, kell 16:33 (UTC)
Panen tagasi. Andres 19. november 2007, kell 07:21 (UTC)

Kindlasti tohib oma artiklite poolt (või vastu) hääletada. Kirjutaja teab ise kõige paremini, mis seisus see on. Andres 19. november 2007, kell 07:21 (UTC)

SinilillRedigeeri

Taimemäärajad annavad sinilill perekonnaks ja harilik sinilill liigiks, EE-d pole käepärast --Dj Capricorn 31. jaanuar 2008, kell 12:20 (UTC)

Aga nii oligi ju. Harilik sinilill oli siin juba varem olemas. Muuda tagasi. – WooteleF 31. jaanuar 2008, kell 12:30 (UTC)

Nadežda Durova kohta oli kirjas, et see on eeskujuliku artikli kandidaat, kuid nüüd pandi heade artiklite hulka. Kas kuskil on erladi hääletusleht eeskujulike artiklite kandidaatidele? --Metsavend 8. august 2008, kell 11:36 (UTC)

Vikipeedia:Eeskujulike artiklite nimekirja pakutud artiklid iffcool 8. august 2008, kell 11:41 (UTC)
Jah, aga seal pole hääletusi. Kaks artiklit on eeskujulikuks kuulutatud, aga mille alusel on ebaselge. --Metsavend 8. august 2008, kell 12:51 (UTC)
Nelja aasta eest süsteem vaevalt nõnda välja nägi, et hakati häälte kogumisega vaeva nägema. Kellelegi lihtsalt tundus, et tegu on eeskujuliku artikliga ja sellest piisas.
iffcool 8. august 2008, kell 22:51 (UTC)
Võib ju uuesti hääletusele panna. --Jaan513 9. august 2008, kell 10:52 (UTC)
Ei, hääletus leidis aset. Andres 9. august 2008, kell 13:13 (UTC)
Ma ei mäleta, kus see hääletus toimus. Võib-olla üldises arutelus. Igatahes kõiki kandidaate ei valitud. Tänaste kriteeriumide järgi on puudu viited. Hääletus leidis aset juba enne, kui Siim tuli, ja tema heitis ühele eeskujulikuks valitud artiklile ette, et seal pole juttu geoloogiast. Andres 9. august 2008, kell 13:17 (UTC)
Nüüd leidsin. Vikipeedia:Eeskujulike artiklite nimekirja pakutud artiklid. Seal on ju põhjendused olemas. Meil ei olnud siis nii palju kasutajaid, et kuut häält koguda. Valimine oli konsensuslik. Tegime ka hoogtööd, et neid artikleid eeskujulikuks muuta. Andres 9. august 2008, kell 13:25 (UTC)

Arvan, et intervikid võiks algusesse tagasi panna, sest seal nad jäävad vähem ette. Andres 9. september 2008, kell 19:57 (UTC)

Nõus ja tehtud --M2s87 9. september 2008, kell 20:07 (UTC)

Esitasin artikli Aaron Caerleonist, kasutades uue alajaotuse lisamist. Seejuures panin tähele, et 1) ette ilmub kiri "Kommentaari", mis on keeleliselt vigane ja sisult sobimatu, 2) alajaotust ei paigutatud lõppu, vaid keskele, ning 3) kuupäevaks pandi 12. veebruar 2008. Andres 1. november 2008, kell 12:38 (UTC)

Kahes viimases punktis sain sotti: artikkel oli juba varem üles seatud. Aga esimene punkt jääb jõusse. Andres 1. november 2008, kell 12:41 (UTC)
Kas ette ei ilmu mitte kiri "Kommentaari pealkiri:"? Minu arust nagu korrektne. iffcool 1. november 2008, kell 12:58 (UTC)
Tõepoolest, nii ongi. Aga sõna "Kommentaari" on lehekülje vasakus ääres ja "pealkiri:" on paremas ääres, nii et teist sõna ma ei pannudki tähele. Pakun, et selle asemel võiks olla: "Alajaotuse pealkiri:", siis ta peaks igale poole sobima. Andres 1. november 2008, kell 13:03 (UTC)
Pole eriti seda "postita kommentaar" võimalust kasutanud, aga mul näitab korralikult. Minu meelest pole praegusel kujul ka midagi viga, sest see link käib (või peaks käima) ainult arutelulehe kohta ja inglise keeles/originaalis on "post a comment". Samas, "kommentaari pealkirjale" vastab originaalis "subject/headline". Minu poolest võib olla "alajaotuse pealkiri", aga sobib ka praegune. --Jaan513 1. november 2008, kell 16:42 (UTC)
Sellel lehel ei ole ju tegemist kommentaariga. "Kommentaar" on siin üldse halb sõna. Andres 1. november 2008, kell 16:50 (UTC)
miskit on siin vussis jah. Kui vajutada lingile "Paku välja hea artikli kandidaat", siis tahekse järsku mingit kommentaari. Vast ikka hea artikli pealkirja?--Hendrix 1. november 2008, kell 17:00 (UTC)
Muutsin "alajaotuse pealkirjaks" (nii siin kui ka Betawikis). "Postita kommentaar" sõnumit ei oska hetkel paremini sõnastada, sest seda kasutatakse ka artiklilehelt lingina arutelulehele. --Jaan513 1. november 2008, kell 17:02 (UTC)
aga miks ei võiks olla "Hea artikli kandidaadi pealkiri". Siis peaks kõigile olema selge, mida soovitakse--Hendrix 1. november 2008, kell 17:09 (UTC)
Tarkvara ei võimalda eristada "hea artikli kandidaadi pealkirja" "kommentaari pealkirjast" või "alajaotuse pealkirjast". Selle poolest on heade artiklite kandidaatide lehekülg nagu iga teine Vikipeedia lehekülg. --Jaan513 1. november 2008, kell 17:13 (UTC)
kuidas nii? Alajaotus ju tekitatakse. Küsimus on alajaotuse "stringis" ehk siis suvaliste tähte kombinatsioonis.--Hendrix 1. november 2008, kell 17:20 (UTC)
Ei saanud päris hästi aru, mida mõtled. Kui ma muudaks selle teksti ära "hea artikli kandidaadi pealkirjaks", siis oleks suvalisel arutelulehel kommentaari postitamisel see tekst, nii ju ei sobi. Kuidagi teisiti ma seda teha ei oska ja arvan, et (MediaWiki) tarkvara seda lihtsalt ei võimalda. --Jaan513 1. november 2008, kell 17:25 (UTC)
Sõnumit "Postita kommentaar" ma üldse ei näe. Minu meelest on nüüd kõik korras. Andres 1. november 2008, kell 17:37 (UTC)
kuna ei ole täpselt kursis MediaWiki süntaksiga, siis ei oska rohkem öelda, kui seda, et arusaamatuks jääb "Alajaotuse pealkiri" mõte. Mida ikka tahetakse? Hea artikli pealkirja või alajaotuse pealkirja. Aga mida tähendab "Alajaotuse pealkiri"? Me jõuame otsaga "kasutajasõbralikkuse" juurde. Progeja ülesanne on koostada selline programm, mille kasutamisega saab hakkama igaüks. Siin tundub olevat probleemid kasutamisega.--Hendrix 1. november 2008, kell 17:56 (UTC)
Kas lihtsalt 'Pealkiri:' ei sobiks? Konteksti saab kasutaja teada lingist, mis alajaotusse suunas. Näiteks kui link ütleb, et 'paku välja hea artikkel', siis on loogiline, et pealkiri on artikli pealkiri. Samamoodi 'lisa kommentaar arutellu' -> pealkiri on kommentaari pealkiri. Või ei ole loogiline? Adeliine 1. november 2008, kell 18:16 (UTC)
Jah, "Pealkiri:" sobiks küll. Andres 1. november 2008, kell 18:19 (UTC)
Muutsin ära. --Jaan513 1. november 2008, kell 18:54 (UTC)

Heade artiklite seast väljaarvatavad artiklidRedigeeri

Meil küll pole sellist lehekülge ja nähtavasti puudub millegi sellise järgi ka vajadus aga ma esitaksin siin ettepaneku võtta hea artikli tiitel ära (vähemalt ajutiselt) artiklilt Raku. Kui ikka tutvuda siinsete heade artiklitega siis latt on tegelikult päris kõrgele seatud ja see artikkel pole just suurem asi kõrgushüppaja. Kui ma selleks ega leian ja mul õnnestub vähe materjale koguda siis ma püüaksin selle muidugi taas heaks artikliks kirjutada aga praegu see minu arvates seda ei ole. iffcool 26. detsember 2008, kell 17:26 (UTC)


Praegune kord, mille järgi valitakse eeskujulikke ja häid artikleid, mulle ei meeldi. Ingliskeelses vikipeedias on umbes iga tuhandes artikkel FA ehk siis meie mõistes eeskujulik. Meil muidugi on artiklite kvaliteet palju viletsam ja iga tuhandes ilmselt ei kvalifitseeru, aga no üle kahe võiks neid ikka olla. Praegu valitakse eeskujulikuks ainult selliseid, millele pole rohkem midagi lisada. Tegelikult ei valitagi, sest need kaks on juba aastaid ja rohkem pole juurde tulnud. See põhimõte on minu meelest vale, sest nii saab eeskujulikuks valida ainult artikleid nagu Tammiski nukk, sest kust sa ikka sellise asja kohta väga materjali leiad. Proovige teha eesti vikipeedias eeskujulikuks artiklit Galaktika, Teine maailmasõda või Eesti. Minu meelest on see praeguste reeglite kohaselt võimatu. Ometi oleks just sellistest vaja teha eeskujulikke või vähemalt häid artikleid. Ehk oleks mõistlik reeglid ümber sõnastada. Eeskujulikkuse kriteeriumid peaks tõepoolest olema väga kõrged, kuid see peaks olema põhimõtteliselt saavutatav ka olulisemate teemade puhul. Siim 2. veebruar 2009, kell 14:05 (UTC)

Kui teema on niisugune, mille kohta on väga palju kirjutada, siis piisab eeskujuliku artikli jaoks, kui teema on avatud sobivas pikkuses ning on ette nähtud lingid, kus alateemad detailsemalt lahti kirjutatakse. Andres 2. veebruar 2009, kell 22:59 (UTC)
Ja lingid peaksid olema sinised :) ahaa :) – see reegel meeldib mulle eriti
Aga tegelikult on meil heade artiklite seas ikka selliseid suurusi küll juba, mida võiks valida ka eeskujulikeks.
Kuna aga koondartiklite eeskujulikuks kirjutamine on üks ränkraske töö ja ühe eriala spetsialiste pole meil siia just arvukalt kokku juhtunud siis eks see ka seleta, miks nende artiklitega probleeme on. Ivo 2. veebruar 2009, kell 23:37 (UTC)
Nii palju kui ka mina tean, on ka teistes vikides nõue, et eeskujulikes artiklites peaksid kõik lingid olema sinised, st ka nende ümbrus peab olema sisse töötatud. Mõnes vikis on isegi nõue, et peab olema teatud arv intervikilinke (seda küll ei tahaks üle võtta). See siis tähendab esiteks põhjalikku ja igakülgset esitust ja teiseks alateemade veel põhjalikumat valgustamist eraldi artiklites. Seni meil selliseid artikleid ei ole.
Ma olen täiesti nõus, et tuleb stimuleerida ülevaateartiklite kirjutamist, aga esialgu pole meil isegi hea artikli tasemel ülevaateartikleid. Andres 3. veebruar 2009, kell 07:31 (UTC)

Nigelad kandidaadidRedigeeri

Pakuksin välja, et võiks hakata neid eraldi kuskile koondama, mis on küll siia esitatud aga millel pole lootuski saada heaks artikliks valitud. Näiteks miskit sellist lehte luua nagu Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Mittevalitud vms. Ivo 24. märts 2009, kell 22:56 (UTC)

Kõigil on ju lootust. Andres 24. märts 2009, kell 23:56 (UTC)
Kunagi võib-olla küll aga mitte lähiajal (ja mõnel, nt: Club de Gimnasia y Esgrima La Plata, võib olla ka mitte siis). Alati saab kandidaadi ju uuesti esitada. Ivo 25. märts 2009, kell 08:19 (UTC)
Nojah, mõni üksik säärane on, mis ei peaks siin olema, aga arvan, et see ei sega. Kui juba hakkame eemaldama, siis läheme libedale teele. Uuesti esitamine ei ole alati lihtne, sest artikkel võib olla juhuslikult leitud ja kohe jälle meelest minna. Andres 25. märts 2009, kell 08:53 (UTC)
Minu arvates ei läheks libedale teele, vaid ajaksime jumala õiget asja. Kui ikka sattub nimekirja selline (1984 (Orwell)) artikkel siis seda niigi liiga pikka nimekirja tolknema jätta põhjendusel, et "on ju lootust" on mõttetu.

Üleüldse ma leian, et tuleks midagi ette võtta selle listi lühemaks tegemiseks:

  • Võtta maha kõik artiklid, mis on saanud 3 vastuhäält ja pole peale kolmanda vastuhääle saamist 1 kuu jooksul oluliselt paremaks läinud.
  • Mitte üldse panna üles artikleid, kus pole ühtegi viidet, on mall "Toimetada" jne.
  • Eemaldada nimekirjast artiklid, mis on seal olnud 6 kuud ja kauem, kuid pole selle jooksul valituks osutunud.
  • Kui artikkel on lehelt eemaldatud, siis ei tohiks seda mingi aeg uuesti esitada.
  • Jagada artiklid kategooriatesse (lihtsam leida ennast huvitavaid teemasid).

Need ajalised piirangud on siin näitena, võivad ka teised numbrid olla. Ma arvan, et nii muutuks nimekirja lühemaks ja kasutajasõbralikumaks. --Kyng 25. märts 2009, kell 18:46 (UTC)

Arvan, et me võiksime välja jätta ainult sellised ilmselt halvas usus sisse pandud kandidaadid nagu see, mille Ivo näiteks tõi.
Siia ei pea panema ainult selliseid artikleid, mis juba on head artiklid, vaid ka selliseid, mille heaks artikliks muutmine ei nõua liiga palju tööd. See tõttu ei ole viidete puudumine ega toimetamismärkus minu meelest piisav põhjus väljajätmiseks. Siin on artikleid ajast, mil viidetega varustamine polnud akuutne nõue. Tuleb lihtsalt panna viited või toimetada. Mõnikord on toimetamismärkus ka põhjendamatu.
Vastuhääled iseenesest ei räägi minu meelest nimekirjast eemaldamise vajadusest. Peab ka vaatama, millise põhjendusega vastuhääled antud on. Ka paranemise tempot ei tule minu meelest vaadata, sest ette võetakse kõigepealt need artiklid, mis on juba rohkem poolthääli saanud. Samal põhjusel pole minu meelest põhjust eemaldada artikleid, mis pole poolthääli saanud, samuti sellepärast, et need artiklid võivad olla lihtsalt keerulisemad hinnata.
Hakata jälgima, kas mingi artikkel on varem esitatud, ei ole minu meelest mõtet, see teeb asja liiga keeruliseks. Peale Ivo mainitud juhtumi ei mäleta ma ühtki juhtumit, kus keegi mingit artiklit püüaks kangekaelselt promoda.
Artiklite kategooriateks jagamine on mõistlik mõte, ainult et siis peab olema keegi, kes selle enda peale võtab. Ei saa nõuda, et esitaja peab õige kategooria leidma. Andres 25. märts 2009, kell 19:05 (UTC)
Äkki võiks portaalide järgi kategooriad olla, siis saaks kuidagi iga portaali juurest ka selle teema heade artiklite kandidaatidele linkida ("Kuidas sina saad aidata" kastis näiteks eraldi alajaotus vms). Adeliine 25. märts 2009, kell 19:21 (UTC)
Jah. Aga keegi peab silma peal hoidma, et ettepanekud õigetesse rubriikidesse läheks. Andres 25. märts 2009, kell 21:23 (UTC)

Kategooriatel ma mõtet ei näe aga mingit paigutust olen ma siin lehel isegi niimoodi teinud, et poolthäälterikkamaid ettepoole tõstnud ja nigelamaid tahapoole lükanud. Ma eemaldaksingi nimekirjast praeguse seisuga vist mingi 9 nime. Seda pole just ülemäära palju (aga asi seegi!) ja samamoodi ei kaoks need kuskile – lihtsalt saaksid arhiveeritud. Ivo 25. märts 2009, kell 22:03 (UTC)

Jah, me oleme ettepoole lükanud need, millel on vähemalt neli poolthäält. Rühmitamine teemade järgi võib olla vajalik, kui kandidaate on väga palju.
Pane need 9 kirja. Need, mille eemaldamisele keegi vastu pole, võib eemaldada. Andres 25. märts 2009, kell 23:28 (UTC)
Kui antud arhiiv sobib sellise nimega nagu ma ennist mainisin siis tõstaks ma need 9 kohe sinna. "Eemaldama" ei ole sobilik sõna. Need lähevad ainult arhiveerimisele ja nende kandidatuuri võib alati uuesti esitada. Ivo 26. märts 2009, kell 00:18 (UTC)
Kes see ikka hakkab arhiivis tuhnima. Mis silmast, see meelest. Muidugi võib ka sealt tagasi tõsta, kui millestki kahju hakkab. Andres 26. märts 2009, kell 01:20 (UTC)
Kui nii, siis võiks niisama nimekirjast eemaldada. Kõik, mis seda nimekirja lühendab on hea. Hetkel on meil 143 kandidaati ja see nimekiri venib pidevalt pikemaks. Ma leian, et kui siia midagi lisada, siis ainult neid artikleid, mis juba on head (lootes, et need läbivad nimekirtja kiiremini). Tegelikult võiks selle nimekirja lukku panna. Lootustandvate artiklite siia toppimine heas usus, et ehk keegi viitsib kõpitseda, ei anna minu meelest tulemust. Inimesed viitsivad tegeleda ikka sellega, mis neid huvitab. Aga kui nimekiri on pikk ja teemad segiläbi, siis ennast huvitava leidmine on tülikas = keegi ei viitsi otsida = keegi ei tegele. --Kyng 26. märts 2009, kell 10:26 (UTC)
On Sul ette panna mõnd muud viisi, kuidas saada inimesi mingi artikli kallal ühiselt töötama? Andres 26. märts 2009, kell 14:50 (UTC)
Selle ülevaatamisega on see asi, et peab väga põhjalikult teemasse süüvima, parandamaks fakte, grammatikat jne. Loomulikult oleks Vikipeedia esinduslikum, kui selliseid pikki ja põhjalikke artikleid oleks rohkem, asi on lihtsalt suhtelises keerukuses nende parandamisel ja kasutajate vähesusel.

Üks üldine leht, kuhu suhteliselt head artiklid on koondatud võiks kindlasti olla--Dj Capricorn 26. märts 2009, kell 15:06 (UTC)


Asja mõte ei ole selles, et keegi kirjutab midagi valmis ja siis pakutakse see hea artikli kandidaadina välja ja siis teised ütlevad algsele kirjutajale: tee veel seda ja seda, muidu see heaks artikliks ei kõlba. Või siis et artikkel paistab pealtnäha hea, tehakse paar kosmeetilist muudatust ja ongi hea artikkel valmis. Selleks et tõesti head artiklit saada, peab ikka mitu inimest teemasse süvenema. Andres 31. mai 2009, kell 06:12 (UTC)

Ja üldse hakkab tunduma, et see valimine on kuidagi formaalseks muutumas. Minu meelest peaksime otsustama, kas valime häid artikleid nende sisu järgi või lihtsalt vormiliselt ja peamiselt selle pärast, et esilehele on artikleid vaja. Mina enam ei hääletagi, sest päris kindlasti on midagi viitamata või siis ei ole võimalik pilti leida, ja keegi kohe blokeerib artikli valimise niikuinii. Minu arust ei piisa poolthääle andmiseks kiirest pilgust artiklile, et kas all on ilusti vähemalt üks viide olemas ja kas või üks pilt külge riputatud. Võiks ju vähemalt läbi lugeda ja näpukadki tuvastada. :-). --Epp 31. mai 2009, kell 16:03 (UTC)
Kui viiteid ei ole, siis on info kontrollimine ka suhteliselt raske. Mina olen üritanud võrrelda inglise keelse vikiga. Paljud asjad on sealt tõlgitud ja seal enamasti paremini tehtud artiklid. --Kyng 1. juuni 2009, kell 05:11 (UTC)
Plus muidugi see, kuidas tekst lugedes on. --Kyng 1. juuni 2009, kell 05:19 (UTC)
Mõtlesin rohkem seda, et kui allikad on ära märgitud või ei tekita faktide päritolu muul põhjusel mingit kahtlust (näiteks väga tuntud inimene, kes igas teatmeteoses olemas ja kergesti kontrollitav), siis ei tee minu jaoks indeksite puudumine iga sõna juures artiklit küll vähem heaks. Pigem vastupidi, sest mind isiklikult indeksid lugemisel häirivad. Küll aga ei kõlba heaks artikliks selline, kus on kirjavigu ja mis on stiililiselt konarlik. Minu arvates hakkab rõhk sisu hindamiselt ära kalduma. --Epp 1. juuni 2009, kell 09:41 (UTC)

Sisesta formaatimata tekst

Nõus Epuga. Viitede rohkus tõesti häirib nii lugejat kui ka kirjutajat ning teksti keeleline korrektsus on oluline. Viidete otstarve on kontrollimise võimaldamine. Olen nõus, et kui tegu on hõlpsasti kontrollitavate faktidega, siis ei pea viiteid tingimata olema. Kui aga mitte, siis minu meelest allikate loetelust ei piisa, vähemalt kui artikkel ja allikad on mahukad. Arvan, et tuleb mingi uus tehniline lahendus välja mõelda. Andres 1. juuni 2009, kell 11:01 (UTC)
Viiteid on muidugi tarvis, aga kui on ainult paar viidet, siis see ei tee asja paremaks. Asja mõte on selles, et kõik faktid oleksid viidatud.
Kui viiteid ei ole, siis tuleb need otsida. Viidete olemasolust iseenesest ka ei piisa, sest võib-olla saab viidetega tõendada ka teistsuguseid andmeid. Andres 1. juuni 2009, kell 07:01 (UTC)

Artikli väljaarvamine heade artiklite hulgastRedigeeri

Kuidas võiks käia artikli heade artiklite hulgast eemaldamise protseduur? Andres 21. juuli 2009, kell 14:30 (UTC)

Ma arvan, et see võiks olla lihtsalt märkus artikli arutelus ja kui selles osas on konsensus siis järgneks sellele ajutine märkuse eemaldamine artiklist. Kui see ajutine periood võib olla pikem siis ka eemaldamine heade artiklite loetelust ja vastava märkuse kustutamine artikli arutelust. Sellist olukorda meil vist ju siiski pole, et mingi artikkel tuleks püsivalt sellisest tiitlist ilma jätta. Ivo 21. juuli 2009, kell 14:50 (UTC)
Kui artikkel töötatakse põhjalikult ümber, siis on tarvis võib-olla uuesti hääletada.
Kas see tähendab, et hea artikli staatuse peatamist võib igaüks blokeerida? Andres 21. juuli 2009, kell 14:55 (UTC)
Ümbertöötamise käigus peaks artikkel tõenäoliselt just paremaks muutuma. Muidu pöörataks sellised muutmiskatsed ju kohe tagasi kui vandalismiaktid.
Kui hea artikli staatus võtta ära lühiajaliselt ja jätta osa vastavast atribuutikast eemaldamata siis ma arvan, et selleks piisaks juba näiteks kui kaks inimest peale mingeid artiklis toimunud muudatusi nõnda arvavad. Ivo 21. juuli 2009, kell 21:04 (UTC)
Nii lihtne see ka ei ole. Artikkel võib muutuda halvemaks ka heas usus tehtud läbimõtlemata paranduste tõttu. Kui need parandused ei ole artiklit ühemõtteliselt halvendavad, siis ei saa nende halvendavat mõju paugupealt kõrvaldada. Kui tegijate vahel on suured lahkhelid, siis võtab artikli kordategemine palju kaasa. Artiklit võivad halvendada ka eri tegijate omavahel kooskõlastamata parandused, mis muudavad artikli mittesidusaks. Andres 21. juuli 2009, kell 21:28 (UTC)

Heade artiklite nõudedRedigeeri

Hea artikkel peab olema nõuetekohaselt vormistatud, keele- ja stiilivigadeta, kontrollitud sisuga ja piisava pikkusega, et asjast midagi sisulist teada saaks., s.t. sisuliselt võib igast tee ja tänava (või a la kõik loomad või kõik sõjaväelased jne) esitada heaks artikliks? Minu arvates ei tasuks nende heade artiklitega üle pakkuda, s.t. ei ole mõtet pakkuda heaks artikliks nii aatomit, elektroni kui neutroni, vaid pigem valida üks sellesse valdkonda kuuluv artikkel, et seda saaks eeskujuks võtta teiste samasse valdkonda kuuluvate artiklite kirjutamisel. Olgu, see on pelgalt minu isiklik arvamus ja kuna vikit koostavad vabatahtlikud, siis eks igaüks vali ise, kuidas oma aega kulutab. --kanakukk 20. august 2009, kell 12:06 (UTC).

Ma ei ole nõus. Me ju ka peame arvet, kui palju meil häid artikleid on. Andres 20. august 2009, kell 12:59 (UTC)
Paranadage, kui ma nüüd millestki valesti aru olen saanud, aga heade ja eeskujulike artiklite mõte on selles, et tunnustada artiklit mingile teatud tasemele jõudmise eest ja näidata, et neid pole vaja enam (oluliselt) täiendada. See oleks iseenesest tore, kui iga teema kohta oleks mingi artikkel, kust eeskuju võtta, kuid see on praktiliselt võimatu. --Kyng 20. august 2009, kell 17:13 (UTC)
Eks muidugi on see tunnustuseks, kuid pigem näitab heaks artikliks nimetamine, et artiklit võib lugeda põhjalikuks ning seal kirjutatu on täpne. See on tarvilik info otsijale, et ta saaks artiklis toodut usaldada. Valju 20. august 2009, kell 18:41 (UTC)
Jajah, mõistan nüüd. Aitäh selgituste eest. --kanakukk 20. august 2009, kell 19:03 (UTC).

"...mille kohta on antud vähemalt kuus häält ja mille vastu keegi ei ole." Reglemendi sõnastuses on viga sees. Selle järgi võiks ka 6 neutraalhäälega saada heaks artikliks valitud.--Rünno 22. september 2009, kell 16:19 (UTC)

Võib küll saada 6 erapooletu häälega valitud, aga ma pole kindel, et see on viga. Me võime muidugi reglemendi muutmist hääletada. Taivo 22. september 2009, kell 17:33 (UTC)
No kuidas saab valida head artiklit, kui hääleandjatel on kama-kõik?--Rünno 22. september 2009, kell 17:44 (UTC)
Kui inimesel on kama kõik, siis ta ei pane erapooletu-häält, siis ta ei hääleta üldse. Kui juba hääletab, siis järelikult ei ole kama kõik. Taivo 22. september 2009, kell 18:06 (UTC)
Pooldan Rünno ettepanekut reglemendi muutmiseks, sest minu meelest oleme praktikas nõudnud kuut poolthäält.
Peale selle, mõnikord annavad inimesed erapooletu või poolthääle, kuid osutavad puudustele. Minu meelest tuleb ka need puudused enne heaks artikliks valimist kõrvaldada. Andres 22. september 2009, kell 18:11 (UTC)
Ma olen selle poolt, et nõuda kuut poolthäält. --Epp 22. september 2009, kell 18:25 (UTC)
Mina ka.--WooteleF 22. september 2009, kell 18:29 (UTC)
Ma ei jäta hääletamata, ma olen erapooletu (ma loodan, et saate vahest aru). Mu meelest peab Ivo käest ka küsima, me ei tohiks sellist tähtsat otsust tema selja taga teha. Taivo 22. september 2009, kell 18:57 (UTC)
Mina olen seni lähtunud sellest, et vajalik on kuue poolthääle kokkusaamine ning vastuhäälte puudumine. Erapooletu hääl vihjab iseenesest ju sellele, et kõik ei ole (veel) kõige paremas korras ja lihtsalt erapooletute häältega ei saa minu arvates head artiklit valida kuna puudused tuleks enne tiitli andmist kõrvaldada. Ivo 22. september 2009, kell 21:08 (UTC)

Tegin reglemendis paranduse, sest tundub, et konsensus on olemas. Andres 23. september 2009, kell 04:29 (UTC)

Uusi häid artikleidRedigeeri

Tempo, tempo, tempo. Palun kiirendage valikuprotsessi veel hindamata ja arvustamata kandidaatide läbivaatamisega. Nädala artiklitest hakkab puudus kätte jõudma. Ivo 16. oktoober 2009, kell 22:15 (UTC)

Ei maksa rakendada vankrit hobuse ette. Artikleid ei tee heaks mitte valikuprotsess, vaid nende ümbertöötamine. Häid artikleid tuleb juurde kirjutada. Meil on tarvis häid artikleid, mitte heaks tunnistatud artikleid. Kui nädala artikleid ei saa teha, eks teeme siis kuu artiklid. Andres 17. oktoober 2009, kell 05:59 (UTC)
Ma ei taha öelda, et valime lihtsalt mõne artikli heaks ja korras, vaid seda, et selles nimekirjas on artikleid, mis võiksid olla headeks valitud kuna nad vastavad kriteeriumitele kuid asi seisab selle taga, et inimesed pole viitsinud neid artikleid hinnata.
Ma pean varsti osasid artikleid teist korda esilehele toppima. Kuu artikleid aga ei tule ja kõik. Ivo 17. oktoober 2009, kell 09:58 (UTC)
No topi pealegi, mis selles siis halba on? Andres 17. oktoober 2009, kell 10:10 (UTC)
Ja ei maksa inimesi süüdistada viitsimatuses. On ju näha, et häid artikleid ei tule juurde kiirusega üks artikkel nädalas. Varem me toetusime varasemale tööle, nüüd see enam pole võimalik. Pealegi on nõuded karmistunud. Artikli hindamine on raske töö, mida ei saa käigupealt teha. Ja halbade artiklite toimetamine, millega inimesed tegelevad, ei ole sugugi vähem tähtis kui hea artikli kandidaatide toimetamine. Andres 17. oktoober 2009, kell 10:21 (UTC)
Artikli hindamine ongi sisuliselt sellega edasitöötamine. Ja mida parem mingi artikkel on, seda raskem on seda paremaks teha. Selleks et öelda, et mingi artikkel on hea, tuleb püüda teda paremaks teha. Kui see ei taha õnnestuda, siis ta on hea. Andres 17. oktoober 2009, kell 10:31 (UTC)
Miks kuu artiklid ei sobi?--WooteleF 17. oktoober 2009, kell 10:32 (UTC)
Häid artikleid tekib aeglaselt, mitte selle pärast, et piisavalt ei hinnata neid, vaid selle pärast, et välja toodud vigu parandatakse aeglaselt. Ma olen korduvalt öelnud, et minu meelest on see nimekiri liiga pikk. Suure hulga artiklite läbi vaatamine ja parandamine on suur töö ja arvestades väikest hulka toimetajaid, kes sellega tegelevad, siis see ei saagi kiireid tulemusi anda. Lisaks tuleb parandatud artikkel uuesti läbi vaadata ja siis võib veel vigu välja tulla jne. Võib-olla edeneks töö lühema nimekirja korral kiiremini, sest korraga keskendutaks väiksemale arvule artiklitele. Sellele on loomulikult ka vastuargumente, millest mõned ka eespool kirjas. Veel üks võimalus oleks korraldada mingi wikipeedia kokkusaamine eesmärgiga läbi töötada mingi arv heade artiklite kandidaate. Kui artikkel on nõuetele vastavaks tehtud, siis ei tohiks ka poolthääled tulemata jääda. --Kyng 18. oktoober 2009, kell 11:51 (UTC)
Ma pooldan ka kokkulepitud hoogtööd mõne konkreetse artikli kallal. On tarvis artikliga sisuliselt tegelda, mitte lihtsalt läbi vaadata. Ja selleks polegi tarvis kokku saada. Andres 18. oktoober 2009, kell 12:41 (UTC)

Nimekiri ?Redigeeri

Pakuksin välja nimekirja jupitamise. Et näiteks artiklid inimestest eraldi alamlehele. Saab ehk siis siinse lehekülje ülevaatlikumaks. Ivo 14. jaanuar 2010, kell 16:31 (UTC)

See ei ole halb idee. See nimistu siin on nii pikaks muutunud, et raske on seda hoomata.--WooteleF 14. jaanuar 2010, kell 17:31 (UTC)
Arvan, et paljudel jääb too lehekülg lihtsalt märkamata. Andres 14. jaanuar 2010, kell 18:27 (UTC)
Ja ühtlasi on meil nüüd kaks liiga pikka nimekirja.
Aga kes on need paljud, kellel see teine lehekülg märkamata jääb? Ainuüksi neid, kes siin miskit üldse vaatavad, neid ei ole eriti palju. Ivo 14. jaanuar 2010, kell 18:32 (UTC)
Võiks kirja suurendada ja kogu lause lingiks teha.--WooteleF 14. jaanuar 2010, kell 18:33 (UTC)

Nüüd ei tööta isikuartiklites hea artikli kandidaadi mall. --WikedKentaur 16. jaanuar 2010, kell 09:26 (UTC)

Kandidaat "Alfons Rebane" kadunudRedigeeri

No mitte ei leia. --kanakukk 4. veebruar 2010, kell 14:43 (UTC).

Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Inimesed--WooteleF 4. veebruar 2010, kell 14:46 (UTC)

Hea artikli nõudedRedigeeri

Sai hiljuti tõlgitud selline asi: Vikipeedia:Hea artikli nõuded. Mõne võrra on seda juba muudetud ja toimetatud ka. Minu arvates võiks tulevikus head artiklid nendele tingimustele vastata aga see on minu arvamus. Kiitke heaks või laitke maha, igatahes ootaks arvamusi.--Kyng 19. märts 2010, kell 15:28 (EET)


Andmekaeve on kahekordselt. --Jaan513 30. aprill 2010, kell 22:19 (EEST)

Nüüd korras. --Jaan513 30. aprill 2010, kell 22:39 (EEST)

Kehtetud vastuhääledRedigeeri

Pakun välja ühe täienduse praegustele reeglitele. Nimelt võiks tulevikus ignoreerida (kustutada ära) vastuhääli, millel puudub põhjendus või mille põhjendus ei ole seotud konkreetse artikli sisuga. Vt. Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Inimesed#Alexander von Benckendorff, Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Inimesed#Harald Hallmantel ja Vikipeedia arutelu:Heade artiklite kandidaadid/Inimesed.--WooteleF 15. juuni 2010, kell 22:29 (EEST)

Nõus. --Epp 15. juuni 2010, kell 22:34 (EEST)
Ka nõus. --kanakukk 15. juuni 2010, kell 22:59 (EEST).
Samuti nõus. Ivo 15. juuni 2010, kell 23:39 (EEST)
Ma olen ka nõus. Aga minu meelest ei maksaks häält kustutada, vaid lihtsalt ignoreerida. Vajaduse korral võib ju mingi märgi juurde panna.
Muide, see pole ainus võimalus hääle kuritarvitamiseks, aga ei taha ideed anda. Andres 16. juuni 2010, kell 17:58 (EEST)

6 poolthäältRedigeeri

Seda kuut poolthäält ühe kuu jooksul on minu arvates suhteliselt võimatu kokku saada. alts 1. juuli 2010, kell 18:14 (EEST)

Seda polegi tarvis ühe kuu jooksul saada. Lihtsalt pärast esitamist peab mööduma üks kuu, ennr kui heaks artikliks saab tunnistada. Andres 2. juuli 2010, kell 00:09 (EEST)

ValimisedRedigeeri

Minu arust on sellised iludusvõistlused täiesti mõttetud. Kui inimesed jooksevad kümne minutiga läbi kümme artiklit, siis pole need antud hääled just kuigi veenvad. Ja kui pealegi siis põhjendustest selgub, et otsustataksegi ainult visuaalse mulje põhjal. Ja miks peaks viiteid nõudma ainult osade artiklite puhul? Eriti kohatu on veel kellelegi (artikli alustajale? esitajale?) hakata nõudmisi esitama. See ei ole ju nii, et osa inimesi on justkui kohustatud artiklid "heaks" tegema, ja siis teiste asi on ilma ise näppu külge panemata selle üle otsustada. --Epp 23. august 2010, kell 10:17 (EEST)

Olen nõus, et nii see pole mõeldud. Sisuliselt saab artiklit heaks tunnustada ainult see, kes on ise materjaliga tutvunud ja kellel pole õnnestunud artiklit paremaks teha. Kandidaadiks seadmine tähendab eelkõige üleskutset teemaga töötada.
Teisest küljest, mitte heaks tunnustada on lihtsam, ning jääme lootma, et vastuhääled takistavad puudustega artiklite heaks tunnustamist.
Pooldan viitamisnõude sissekirjutamist hea artikli kirjeldusse. Andres

NõuetestRedigeeri

Artikli esitaja võib hääletada kohe pärast esitamist või hiljem, kui artikkel on tema arvates jõudnud heasse seisu. – minu meelest kui inimene esitab kandidaadi, siis ta juba peabki seda heaks. Mis mõte on esitada niisugune kandidaat, mis juba esitaja enese meelest ei kõlba? --kanakukk 8. oktoober 2010, kell 01:56 (EEST).

Mõte on selles, et ta peab artiklit nii lähedaseks hea artikli nõuetele, et ta teiste abiga võib suhteliselt väikese pingutusega heaks artikliks saada. Andres 8. oktoober 2010, kell 08:55 (EEST)

Hanerahu poolt on nüüd kuus, aga pole selge, kas kuus on eeskujuliku poolt. Andres 16. november 2010, kell 14:45 (EET)

Mina olin hea artikli staatuse poolt. Eeskujulikkuse kohta arvamus praegu puudub. Adeliine 16. november 2010, kell 14:54 (EET)

Mille põhjal need artiklid nüüd mittevalituks kuulutati? --Epp 28. november 2010, kell 20:20 (EET)

Palun vabandust, kui ma liiga hoogu sattusin. Enamusel neist oli juba 3 vastuhäält ja minu arvates vajavad need artiklid põhjalikku redigeerimist, et vastata hea artikli nõuetele. --Iifar 28. november 2010, kell 20:32 (EET)
Vastuhäälte arv ei tähenda iseenesest midagi, aga sisulist ülevaatamist ei saa formaliseerida. Minu meelest on nii, et kui artikkel ei vaja täiendamist, vaid ainult redigeerimist, siis pole mõtet teda välja kupatada. Andres 28. november 2010, kell 20:45 (EET)
Kas panen nad tagasi? --Iifar 28. november 2010, kell 20:47 (EET)
Pole mõtet edasi-tagasi liigutada, kuni meil kriteeriumi niikuinii pole.
Leian, et kui näiteks on ainuke etteheide see, et viited puuduvad, siis tuleks need ühiste jõududega lisada. Üldse, tarvis on ühist tööd artiklite kallal, mitte lihtsalt hinnangute andmist. Heade artiklite leht võiks olla ikkagi üleskutse ühiseks tööks. Ja pädevaid (positiivseid) hinnanguid saab minu meelest anda ikkagi see, kes on püüdnud artiklit paremaks teha. Andres 28. november 2010, kell 20:59 (EET)
Viidete tagantjärele lisamine võtab minul peaaegu samapalju aega, kui uue artikli kirjutamine. --Iifar 28. november 2010, kell 21:15 (EET)
Mis sellest? Selleks et artiklit heaks tunnistada, tuleb ju niikuinii kogu artikli sisu kontrollida. Kontrollimine võtab ju aega. Viidete lisamine võtab muidugi rohkem aega, aga siis on näha ka, mis on kontrollitud. Võrreldes artikli otsast peale kirjutamisega on see eelis, et sõnastus on juba leitud. Muidugi võib töö käigus sõnastust muuta ning artiklit ümber korraldada ja täiendada. Aga redigeerimise ja struktuuri muutmise saab põhijoontes ära teha ka enne töö kallale asumist. Viidete lisamiseks tuleb lihtsalt võtta allikad ning panna viited sobivatesse kohtadesse. Andres 28. november 2010, kell 21:22 (EET)
Minu meelest pole ka mõtet hakata neid tagasi teisaldama, mõtlesin lihtsalt seda, et meil pole ju kokkulepet, kas ja millisel juhul artikleid mittevalituks tunnistatakse. Mehaaniliselt vastuhääli loendada ei saa; neid on põhjendatud ka näiteks sellega, et pole pildiallkirju või et samal teemal on juba liiga palju häid artikleid. Samas on poolt hääletades tunnistatud, et sisusse ei süvenetud, aga välimus jättis hea mulje.
Meil pole ju selliseid artikleid, mis juba ongi kõigi meelest nii head, et see tuleks ainult hääletamisega kinnitada. Kõik, mis siia esitatakse, vajavad mingil viisil parandamist. Mulle tundub, et asi on vist ka selles, et inimesed näevad seda valimise protsessi liiga erinevalt. Minu meelest ei ole see mingi (iludus)võistlus, kus ühel pool on osalejad ja teisel pool on kohtunikud. See pole ju nii mõeldud, et mõõdukalt kauguselt antakse oma hinnang või nõutakse teistelt millegi parandamist. Mina eelistaksin, et enne hääletamist vaadatataks artikkel selle pilguga läbi, et mida ise oskaks parandada. Ja vastuhäält pole ju mõtet põhjendada millegagi, mis juba esitajal teada oli.
Võib-olla peaks lehekülje ümber nimetama, et see viitaks vähem võistlusele ja rohkem üleskutsele. Ainult hindamise abil ei muutu ükski artikkel heaks. --Epp 29. november 2010, kell 05:46 (EET)
Mis see uus pealkiri võiks olla? Andres 29. november 2010, kell 10:20 (EET)
Ei tea, peaks mõtlema. --Epp 29. november 2010, kell 17:15 (EET)

Miks see nii imelik välja näeb? Kas poolthääle malliga on midagi tehtud? --Epp 7. jaanuar 2011, kell 17:51 (EET)

Poolt-mallile oli kategooria pandud eraldi reale, parandasin ära. Adeliine 7. jaanuar 2011, kell 18:00 (EET)

Mis puder ja kapsad siia nüüd tekkis? Selle lehe pealkirja peaks siis ümber tegema, kui siin hakatakse kõige üle hääletama. --Epp 20. märts 2011, kell 01:30 (EET)

Kas mitte polnud nii, et me hääletasime selle üle, kas need on head artiklid? Andres 20. märts 2011, kell 09:32 (EET)
Jah, see Hanerahu hääletus ei kuulu siia, sest seal ei hääletata selle üle, kas tegu on hea artikliga. Andres 20. märts 2011, kell 09:54 (EET)
Ja ka see Tammiski nuki hääletus ei kuulu siia. Andres 20. märts 2011, kell 09:56 (EET)

Meil on spetsiaalne lehekülg eeskujulike artiklite hääletamiseks, miks neid siin peaks hääletatama? Andres 20. märts 2011, kell 21:17 (EET)

Tõstsin sellepärast siia, et hääletus1 oli juba taoline. Tegelikult võib küll sinna ümber tõsta. Pelmeen10 20. märts 2011, kell 22:23 (EET)
Tõsta siis ümber. Andres 20. märts 2011, kell 23:19 (EET)

Kaks viimast on uuesti kandidaadiks seatud. Arvan, et sellisel juhul võiks lihtsalt vana hääletuse teksti siia tagasi tuua. Andres 22. märts 2011, kell 10:51 (EET)

Võib-olla tõesti. Aga siis ei tohiks lugeda nood antud hääled. (Sest äkki nad ei märka uut arutelu, et muuta oma häält ning kindlasti on vahepeal artiklit muudetud. Pelmeen10 22. märts 2011, kell 11:37 (EET)
Muidugi. Tuleb nii vormistada, et asi oleks selge. Andres 22. märts 2011, kell 12:42 (EET)
Ma ei saa hästi aru, miks need uuesti esitati, sest paremaks pole need väga palju läinud. Heinlaiu puhul on põhiliseks paranduseks pildimaterjal ja uuem info jääteede kohta. Maht pole sellest eriti kasvanud ja taimestik-loomastik endiselt nõrgalt kajastatud (seal mingeid täiendusi ei ole). Põhjasõja osas on toimetatud põhiliselt sõnastust, aga viidete osa pole üldse parem.--Kyng 22. märts 2011, kell 11:50 (EET)
Neil on potentsiaali. Äkki keegi saab innustust ning teeb ta heaks. Seni võid anda vastuhääle ning kirjutada oma positsiooni. Pelmeen10 22. märts 2011, kell 12:53 (EET)
Kuna neid ei ole oluliselt parandatud peale seda, kui nad siit eemaldati, siis on seda potentsiaali suht samapalju kui enne. Üks neis oli siin lehel 3,5 ja teine 2,5 aastat. Selle aja jooksul keegi ei innustunud, mis siis nüüd teistmoodi on? Kui need siia juba üles pandi, siis las praegu olla, aga kui artikkel osutub mittevalituks, siis pole mõtet enne uuesti esitada, kui vastuhääli toonud vead on kõrvaldatud.--Kyng 22. märts 2011, kell 19:21 (EET)

Teen ettepaneku panna selle pealkirjaks "Ilusate artiklite kandidaadid". --Epp 12. oktoober 2012, kell 11:59 (EEST)

Väga hea ettepanek. Ilus artikkel on kena vormistusega, korrektse õigekirjaga (mitte nagu mina kirjutan), viidatud ja ei sisalda jura.--Kyng (arutelu) 12. oktoober 2012, kell 12:35 (EEST)
Ma mõtlesin, et see oli nali.--Morel (arutelu) 12. oktoober 2012, kell 12:41 (EEST)

SuurpuhastusRedigeeri

Heade artiklite kandidaatide üldosas on 78, isikuartiklite osas 54 ja loodussektsioonis 37 kandidaati, kokku 169 kanditaati. Pikad nimekirjad, mille keskosa kipub olema surnud massi kuhjumiskoht. Värsked kandidaadid lisatakse lõppu ja peaaegu hääled täis saanud tõstetakse ette. Nii mõnigi hiljaaegu lisatu on juba valituks osutunud või siis nimekirja tippu tõstetud, samal ajal, kui keskele kuhjub probleemseid artikleid. Mõned kandidaadid on siin juba 2008. aastast ja osadel hakkab pika kandidatuuri järel lisaks muudele probleemidele ka ajakohasuse küsimus tekkima. Plaanin märtsi keskel siit arhiivi kanda artiklid, mis on kandidaadiks esitatud enne 2011. aastat aga pole selle aja jooksul saanud ühtegi poolthäält või on saanud vastuhääle (kui on samal ajal palju poolthääli, siis võiks teha erandi). Kui ikka kahe või rohkema aastaga pole valituks osutunud, siis võiks kanditatuuri läbikukkunuks lugeda küll. Lühema nimekirjaga meeldivam tegeleda kah.--Kyng (arutelu) 12. veebruar 2013, kell 14:43 (EET)

RwandaRedigeeri

Rwandal kuus häält täis. Andres (arutelu) 14. juuni 2013, kell 00:55 (EEST)

Keilal hääled koosRedigeeri

Teen ettepaneku lugeda Keila heaks artikliks. 27. juuni õhtu seisuga oli sellel kuus poolthäält, kaks erapooletut ja null vastuhäält. Seega hääled koos ja kõik reeglitepärane. Neid Andrese tähelepanekuid saab ka hiljem parandada. Tema vastuhääl on aga hilinenud, tal oli enam kui aasta aega, et see anda. Aga ta ei andnud. Pärtel Toompere (arutelu) 28. juuni 2013, kell 15:13 (EEST)

Kuskil pole reglementeeritud, et vastuhääli ei tohi anda peale 6 poolthääle kokku saamist. Võib kritiseerida vastuhääle andmist "viimasel minutil" aga keelatud see pole. Selle auru mis kuluks hääletuse lõppenuks lugemise üle vaidlemiseks võiks sama hästi kulutada artikli edendamiseks.--Kyng (arutelu) 28. juuni 2013, kell 15:43 (EEST)
Jah, ja selle auru, mis kulub Heade artiklite kandidaatide hindamiseks, võiks kulutada uute artiklite kirjutamiseks, sest siin toimuv on nagunii lollus. Mingid heade artiklite nõuded kusagil on, aga kedagi need juba tükk aega ei huvita ja vastuhääli antakse vastavalt oma suvadele. Seepärast ma ka näiteks Mahlerit ei esitanud ega esita enam siia midagi ka tulevikus. Siis ongi, nagu Kyng tahtis: pole vaja millegi üle vaielda ja saab teha midagi kasulikku (nt edendada artikleid). Aga, et oma seisukoht antud juhul veel ära öelda, ilma, et edasi vaidleks, siis: "Heaks artikliks tunnistatakse artikkel, mis on heade artiklite kandidaatide nimekirjas olnud vähemalt kuu aega, mis on saanud vähemalt kuus poolthäält ja mille vastu keegi ei ole." (tsitaat siit lehelt) Seega sai Keila reeglite kohaselt eile heaks artikliks. Nüüd, kui sellele sai veel pärast heaks nimetamist anda vastuhääle, siis võiks ju seda teha ükskõik millisele teisele varem valitud heale artiklile. Tulemuseks kaos. Seega, kui reeglid on, siis pidagem neist kinni. Nüüd olen aga vait ja täidan Kyngi käske. Pärtel Toompere (arutelu) 28. juuni 2013, kell 23:31 (EEST)
Toomperep, Sinu arvamus on põhjendatud, 27. juuni õhtu seisuga oleks saanud Keila Heade artiklite nimekirja lisada. Juhtus aga nii, et keegi seda ei teinud. Ja juhtus, et Andres andis pärast seda oma vastuhääle, milleks tal on õigus, sest seda pole selgelt ära keelatud (selles on Kyngil õigus). Ma olen aga järjest enam arvamusel, et ei ole hea tava öelda teisele kaastöölisele "su tegevus on mõttetu, tee midagi (minu arvates) mõistlikumat", sest iga kaastööline toimib enda arvates mõistlikult, me teame kõik, et eesmärk on paremad artiklid, ning teise halvustamine (kasutan seda kanget sõna, andke andeks) toob rohkem kahju kui kasu. Adeliine 28. juuni 2013, kell 23:49 (EEST)
Esiteks ma ei jaga käske. Jah, teiste töö mõttetuks hindamine on tõesti kehv komme, olen seda ka ise arvanud, vabandan. Kui tahta täht tähelt väga tehniliseks minna, siis võib seda tõesti nii tõlgendada, et oli juba valitud. Aga lähtume nüüd asja smõttest ja sisust ka korraks: oletame et me ütlemegi, et mingi artikkel on nüüd just valitud ja siis lendab sinna terve leegion toimetajaid peale, kes selle toimetamismalle täis laovad ja arutelulehele vigadest terve oopuse kirjutavad. Kas ei tekiks küsimus, et kuidas vigane artikkel üldse valituks osutus? --Kyng (arutelu) 29. juuni 2013, kell 11:36 (EEST)

Reeglites pole selle kohta midagi öeldud, mis siis saab, kui vastuhääl antakse pärast kuue poolthääle täissaamist. Me võime selle sisse panna. Senine praktika on niisugune, et sel juhul artikkel heaks ei saa, enn kui vastuhääl ära muudetakse.

Reeglid ei näe ette, millest lähtudes vastuhääli võib anda. Aga vastuhääl peab olema kuidagi motiveeritud; selle võiks reeglitesse lisada, kui seda seal pole. On olnud üks juhtum, kus vastuhääle motiiv maha laideti ja vastuhääl võeti selle mõjul tagasi. Nimelt põhjendati vastuhäält sellega, et sarnastel teemadel juba on häid artikleid.

Etteheide, et aasta jooksul pole artiklit vaadatud ja viimasel minutil antakse vastuhääl, tundub mulle ülekohtune. Heade artiklite kandidaatide ülevaatamine ei ole ju ainus asi, mida Vikipeedias teha tuleb, ja on ju arusaadav, et kuus häält kogunud artikkel äratab uudishimu.

Püüdsin Mahleri artiklit täiendada, aga see jäi mul pooleli, sest muud asjad tulid vahele. Muidugi ma ei anna poolthäält enne, kui ma artiklit paremaks teha enam ei oska. Andres (arutelu) 29. juuni 2013, kell 22:01 (EEST)

Peale Andrest andsin ka mina vastuhääle. Kõpitsesin need põhjused välja, miks andsin. Võtsin vastuhääle maha. Nii et ärge palun nurisege tema käitumise üle, mees teadis, mis mees tegi - Melilac (arutelu) 19. detsember 2014, kell 12:33 (EET)

IludusvõistlusRedigeeri

Sellisel üleskutse peale hääletamisel (siin ja mujal) pole ju mõtet. Kuidas ikkagi saab 1–2 minutiga artikli headuses veenduda? --Epp 13. jaanuar 2014, kell 05:08 (EET)

Vastuhääle põhjendamineRedigeeri

Teen ettepaneku (nagu Andres ülalpool) kirjutada reeglitesse sisse nõue, et vastuhäält peab põhjendama. S.t ilma põhjenduseta vastuhääl ei loe.--Morel (arutelu) 25. juuni 2014, kell 02:38 (EEST)

Arvan, et selle vastu keegi ei ole, sest 1) keegi pole vastu vaielnud ja 2) ilma põhjenduseta vastuhääli polegi vist olnud ja me niikuinii ei arvestaks neid. Ei arvestaks ka siis, kui põhjendus tunduks absurdne. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 09:02 (EEST)
Ahsoous on siin küll ühes kohas põhjendamata jätnud, aga siin on minu meelest ilmne, et ta lihtsalt ühines eelkõnelejatega. Kui lõpuks jääb üks vastuhääl, siis võib ka selle andjaga ühendust võtta ja küsida, kas ta ikka on vastu. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 11:05 (EEST)
Reeglina on Vikipeedias toimuvate hääletuste juures nõnda, et poolthääled peavad mingi suhtega (nt 2:1) ületama vastuhääled. Ainult meil saab ühe vastuhäälega artikli heaks valimist takistada. Teeksin ettepaneku, et vaja oleks vähemalt 2 vastuhäält. Ivo (arutelu) 19. detsember 2014, kell 14:29 (EET)
Valituks osutumine võiks olla siiski mingi suhtena, nt 3:1 või 4:1. --Ivar (arutelu) 19. detsember 2014, kell 15:07 (EET)
Ivo nähtavasti ei taha, et põhjendamatu vastuhääl blokeeriks heaks artikliks saamist. Minu meelest on oluline konsensus, sest muidu me tegelikult kvaliteeti ei taga. Ma pakun alternatiivina välja, et kui tundub, et kellegi põhjendus tundub teistele vastuvõetamatu, siis püüame sõnastada reegli ja panna selle hääletusele. Andres (arutelu) 19. detsember 2014, kell 15:26 (EET)
Leian, et meil on naeruväärselt kõrged standardid headele artiklitele, mis pole vastavuses teiste keeleversioonide nõuetega. Meie head artiklid on sisuliselt samal tasemel, kui teiste vikide eeskujulikud (va vanemad head artiklid, mis on väga oluliselt lahjemad).
Kui on mõjuv põhjus, siis on täiesti loomulik, et artiklit ei tohi heaks valida. Kui põhjuseks on aga isiklikud eelistused esitlusviisi suhtes, siis on 1) vähetõenäoline, et õnnestub selles osas (kiirelt) midagi kokku leppida 2) vähetõenäoline, et artikkel heaks valitud saab. Ivo (arutelu) 19. detsember 2014, kell 15:44 (EET)
Esiteks, mida me sellega võidame, et me nõudeid leevendame? Eesmärk on ikkagi tegelik kvaliteet, mitte heaks artikliks tunnistatud artiklite rohkus. Viimasel ajal lihtsalt ei tehta häid artikleid.
Teiseks, juhuks kui keegi esitab nõudeid, mis on vaieldavad, ma pakungi välja hääletuse, mis võimaldab asja läbi rääkida ja mingile otsusele jõuda. Kiirus ei ole minu meelest ka omaette eesmärk. Andres (arutelu) 19. detsember 2014, kell 15:51 (EET)
Kui artiklitele hea artikli märgise saamine on nii keeruline, siis ei viitsi keegi sellega jännata. Milleks üldse vaeva näha artikli kvaliteedi lihvimisega, kui see kellelegi korda ei lähe? Ivo (arutelu) 22. detsember 2014, kell 19:47 (EET)
Mis mõttes ei lähe korda? Just selle pärast ongi raske märgist saada, et kvaliteet läheb korda.
Mina jälle leian, et ei tohiks esitada nõudeid, mida on võimatu täita, näiteks artikkel oleks illustreeritud, kui vabu teemakohaseid pilte pole võimalik saada. Andres (arutelu) 22. detsember 2014, kell 21:40 (EET)
Mina näen heade artiklite valimises veel kahte probleemi: Kõigepealt on see jäänud unarusse. Näiteks artiklit "Heade artiklite kandidaadid/Inimesed" ei muudetud selle aasta veebruari, märtsi, juuli, augusti, septembri ja novembri jooksul kordagi. Eelmise aasta lõpus oli see artikkel üldse pool aastat muudatusteta. Ka see fakt, et eelmisel aastal osutuski valituks vaid 5 artiklit (sel aastal 8), näitab midagi. Samas on ainuüksi selles Inimeste-artiklite loendis tervelt 15 kandidaati, millel ei ole ühtegi vastuhäält, kuid millel pole ka veel 6 poolthäält (mõni neist on kandidaadiks esitatud juba aastal 2008!!!). Nii pole erilist lootust, et need artiklid paremaks saaksid. Teiseks: Tuleb läbi mõelda, millised nõuded artiklile esitada. Keilat ei ole praegu heaks valitud vist küll ainuüksi seepärast, et Keila kirikust ja mõisast on liiga pikalt kirjutatud (vastavalt 2 ja 3 lõiku), samas kui nõuete kohaselt ei tohiks küll seda ette heita. Ja tihti heidetakse ette ka, et artikkel pole piisavalt põhjalik, kuigi nõuete järgi peaks see olema kõigest sama hea kui Eesti Entsüklopeedia artikkel (siin ehk probleem selles, et Eesti Entsüklopeedia oma vanuse, eesmärgi ja paberentsüklopeediale omase ruumipuuduse tõttu on halb võrdlusmaterjal). Pärtel Toompere (arutelu) 22. detsember 2014, kell 23:26 (EET)
Heade artiklite nõuetes (3b) on öeldud, et ei tohi kõrvalistel teemadel liiga pikalt peatuda. Igatahes on seal miinimumnõuded; tegelikud nõuded on rangemad.
See ei ole tõsi, et ainus põhjus on see, et mõisast ja kirikust on liiga pikalt kirjutatud.
Kui inimesed heade artiklite kandidaatide kallal ei tööta, siis need ka heaks ei saa (me ei saa ju nõuda, et keegi kirjutab üksinda kohe hea artikli). Aga kellelgi pole ka kohustust seda teha. Igatahes artikliga Keila on vaeva nähtud, seal ei ole enam palju teha. Eesti-teemalisi artikleid on kõige raskem kirjutada, sest kogu materjal tuleb ise otsida. Andres (arutelu) 22. detsember 2014, kell 23:55 (EET)
Miks need "miinimumnõuded" siis üldse kirjas on, kui justkui on olemas ka mingid "tegelikud nõuded", mida tegelikult kusagil kirjas ei ole, mida keegi üldse järgida ei saa, mis annulleerivad kõik kirja pandud nõuded ja mis rajavad tee sellele, et iga admin võib ise oma suva järgi reegleid luua. Kui Andres leiab, et reeglid on liiga leebed, siis tuleb teha ettepanek nende muutmiseks. Eristada siin mingeid miinimumnõudeid, soovituslikke nõudeid, ebarealistlikke nõudeid ja oma-suva-nõudeid ei ole mõtet. Peavad olema ühed nõuded, mis kehtivad kõigile - kui artikkel vastab nendele nõuetele, siis ta sobib heaks artikliks. Kui ei, siis ei sobi.
Rääkides sellest 3b punktist, siis kui kaks lõiku (ehk 7 lauset) ühest hoonest (antud juhul Keila mõisast) tähendab "liiga pikalt kõrvalistel teemadel peatumist", siis pole ime, et korduvalt käivad läbi väited stiilis "mida me üldse siin vaeva näeme, kui nagunii keegi rahul ei ole".
"Kui inimesed heade artiklite kandidaatide kallal ei tööta, siis need ka heaks ei saa" on õige lause küll, aga tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et paljudel puhkudel ei anna keegi kandidaadiks üles seatud artiklitele tagasisidet ehk ei näita konkreetselt näpuga, mis sellel viga, miks ta veel heaks ei kõlba. Nii ei saa algne autor (kes tavaliselt kõige motiveeritum ning tihti ka kõige asjatundlikum inimene artikli täiendamiseks) neid puudujääke parandada. Pärtel Toompere (arutelu) 23. detsember 2014, kell 15:59 (EET)
Minu meelest on praktika olnud niisugune, et need reeglid seal on lihtsalt orientiiriks, ja igaüks otsustab ise, mida nõuda, kui just nõudmised ei ole absurdsed ja kapriissed. Mina saan küll aru, et seal on miinimumreeglid. Võib-olla on tarvis neid muuta. Need on nii ammused, et mul polnud meeleski, et need olemas on. Minu meelest on hea artikkel lihtsalt laitmatult kirjutatud entsüklopeediaartikkel vastavalt väljakujunenud Vikipeedia standardile (mis on kindlasti detailsuse ja põhjalikkuse suhtes nõudlikum kui trükitud entsüklopeediates). Meil on varem ka välja pakutud, et oleks detailsed reeglid. Ma olen sellele vastu, sest kõike, mis teeb artikli mitteheaks, ei saa ette näha, ning arusaamad headusest ka muutuvad.
Pikkuse üle võib ju vaielda, aga jutt Keila mõisast on lihtsalt lühikokkuvõte Keila mõisa kui niisuguse ajaloost, ja see on esitatud ajaloo kontekstis just nagu ühe ajalooetapina, ilma et see Keila ajaloo esitusse oleks integreeritud. Sama lugu on kirikuga. Kas Sa tõesti leiad, et heas artiklis võib niimoodi olla? Aga muide, Keila artikkel on tänu sellele, et ma vastuhääle andsin, tunduvalt paremaks läinud. Andres (arutelu) 23. detsember 2014, kell 19:29 (EET)
Pika artikli läbivaatamine on väga suur töö, ja kandidaate on siin kümnete kaupa, eriti vähe tähelepanu jagub tagumises riiulis olevatele (inimesed ja loodus). Häid tegijaid on meil vähemaks jäänud (sellepärast tuleb häid artikleid ka vähem juurde), ressurssi ei jätku. Ma soovitan nendel, kes soovivad oma artikleid headeks artikliteks teha, küsida aktiivselt tagasisidet. Selle peale ikka vast keegi vastab.
Aga kui peaks olema nii, et ainult üks inimene on artikli kallal töötamiseks piisavalt asjatundlik, kuidas siis teised saavad otsustada, et tegu on hea artikliga? Andres (arutelu) 23. detsember 2014, kell 19:29 (EET)
Üks asi on artikliteke ja hoopis teine asi heade artiklite ülesseadmine kandidaatidena ning siis 6 poolthääle saamine. Viimane on nii lootusetu, et pole põhjust selles vallas isegi pingutusi teha. Ei artiklite arendamisel ega häälte andmisel. Ivo (arutelu) 23. detsember 2014, kell 23:15 (EET)
See tuleb samast asjast, mida Andres ütles heade artiklite valimise kohta: Vikipeedial pole piisavalt tegijaid. Lohutuseks võib vaadata mõnda veel väiksemat vikipeediat, kus viimaste muudatuste loend (50 kirjet) katab mitu päeva. Taavi (arutelu) 23. detsember 2014, kell 23:36 (EET)
Tegijaid on. Nad ainult ei tegele heade artiklitega. Pole lihtsalt mõtet tuuleveskitega võidelda. Ivo (arutelu) 23. detsember 2014, kell 23:47 (EET)
No mina näiteks ei tegele heade artiklite hindamisega, sest see nõuab süvenemist ja aega. Eelistan seda kasutada muudele tegevustele. Arvan, et on teisigi selliseid. Taavi (arutelu) 24. detsember 2014, kell 00:05 (EET)

Kui see on lootusetu, millest see siis tuleb, et meil on viimasel ajal mitu uut artiklit juurde tulnud?

Heade artiklite vaatamine ei ole ju ainus asi, mida Vikipeedias tuleb teha. Meil ei jätku tegijaid, et see asi võiks kiiresti minna. Andres (arutelu) 24. detsember 2014, kell 10:44 (EET)

See ei läheks isegi siis kiiresti, kui neid tegijaid oleks n korda rohkem. Pea alati hüppab nurga tagant välja mõni vastuhääl, millest enam lahti ei saa. Ivo (arutelu) 24. detsember 2014, kell 13:33 (EET)
Saab küll lahti, kui ole nõudmist, mida on võimatu täita. Ja juhuks kui nõudmine pole teistele vastuvõetav, ma pakkusin lahenduse. Andres (arutelu) 24. detsember 2014, kell 13:52 (EET)
Rootsi lipu puhul võib olla lahenduseks jätta problemaatiline osa, mida keegi ei oska korda teha, lihtsalt välja. Ungari ülestõusu puhul on asi ainult linkides. Need võiks ju läbi vaadata ja küsida veel kord Ahsoouse arvamust. Keila artikli kallal ma olen ise töötanud ka, ja kõik korda teha nõuab vaeva. Ma olen mõelnud ka kirjanduse läbi vaadata, aga selleks on tarvis vaba aega, mida mul ei kipu olema. Kas mul on Sinu meelest mõni niisugune nõue, mis ei ole õigustatud? Andres (arutelu) 24. detsember 2014, kell 14:00 (EET)

Arutelu jätkRedigeeri

Üle toodud artikli Keila valimist puudutavast arutelust. Ivo (arutelu) 4. aprill 2015, kell 01:17 (EEST)

Mida tähendab "korralik läbitoimetamine"? Häda on selles, et selline hägus väljend on kümnel erineval moel tõlgendatav. Kelle tõlgendus on õige? Sinu? Või Pikse? Või kellegi kolmanda? Hääletame? Aga mida see hääletustulemus näitab? Kas igaks hääletuseks juhuslikult formeerinud hääletuskogu valim on esinduslik? Kuidas see kajastab entsüklopeedia kasutajate seisukohti?
Mõistagi oleks hea kui artiklite tekstid on keeleliselt toimetatud, nii et poleks vastuolusid keelekonventsioonidega. Õnneks ei ole ka paljud keelekonventsioonid nii ranged, et ei lubaks autorite stiililisi erinevusi.
Kas Sinu jaoks defineerivad EE ja TEA kvaliteedistandardi? Et hea Vikipeedia artikkel sisaldab vähemalt samas mahus ja samamoodi läbitoimetatud informatsiooni kui EE ja TEA? Mina esiteks sellist paralleeli ei tõmbaks. Mind EE ja TEA standard enamasti ka ei rahulda, kuid samas on veebientsüklopeedia suhtes ootused teistsugused - mina isiklikult ootan siit eeskätt kiiret struktureeritud ülevaateinformatsiooni, et saaks olulisest infost kiire sissejuhatava ülevaate ilma kümneid raamatuid ja veebilehti läbi kammimata. Teiselt poolt on muidugi veebi võimalused teistsugused (sh siselingid) ja hea kui neid võimalusi on ära kasutatud.
Ambitsioonikus ei pruugi muidugi olla puudus. Küsimus on, kas sellise tööprotsessi ja selliste meetoditega on võimalik mingeid ambitsioonikaid eesmärke saavutada. Mingit protsessi koordineerimist ju ei toimu. Toimub sisendvoo patrullimine, kaootiline nägelemine üksikute sisendite suhtes ja filosoofilised vaidlused. Ma ei näe siin kedagi, kes vaataks asjadele kotkapilguga, koordineeriks erinevaid algatusi, suunaks koostööle, et saaks tekkida suurem ühtlustumine. Ühtlustumist ei teki vetodega, aga seda ei teki ka pelgalt "nähtamatu käe" jõul. Erinevalt "päris" entsüklopeediast ei ole siin toimetuskolleegiume, valdkondade vastutavaid toimetajaid, ekspertidest nõuandjaid. On spontaanne protsess, mida üritavad ohjata paar inimest, kes käituvad kui "мастерa на все руки". Aga jõud jääb napiks, ise ei jõua, teised ei oska ja nii see frustratiivne pinge osapoolte vahel kerib. Keegi ei ole rahul ja kas see toob siis ambitsioonikaid eesmärke lähemale? Lugesin kunagi, mida kirjutas Kyng oma kasutajalehe sissejuhatuses ja hingasin selles mõttes kergendatult, et vähemalt on veel keegi, kes näeb olukorda sarnaselt ja sellegipoolest ei heida kogu ettevõtmist sinnapaika.
Lõpetades positiivsemal noodil - kõigele vaatamata on siiski üsna tähelepanuväärne, et Vikipeedias on lugemisväärseid artikleid ja arvestatava kvaliteediga valdkondlikke informatsioonisaari. Nähtamatu käsi siiski kuigipalju toimib. Ja eks vandaalide suhtes on vaja ka karmi kätt. Aga nähtamatule käele ja karmile käele lisaks on vaja ka suurt hulka osavaid käsi. Käte väänamisel aga suurt mõtet pole.--VillaK (arutelu) 27. märts 2015, kell 01:58 (EET)
Olen nõus, et "korralik läbitoimetamine" on alamääratud, kuid minu meelest paljud asjad on üsna vaieldamatud. Näiteks see, et alapealkirjad ja sisu peavad vastavuses olema. Rääkimata õigekeelest ja stiilist. See on tõsi, et mõni asi on mitut moodi õige ja mõnel juhul on hea stiil vaieldav, aga korraliku teksti saamiseks on tarvis keeletoimetamist, ja meilgi tegutseb aeg-ajalt mõni professionaalne keeletoimetamine.
Hääletust on minu arvates tarvis siis, kui on lahkarvamused mõnes sellises asjas, kus ei ole õiget ja valet ning konsensusele ei õnnestu jõuda. See võiks puudutada näiteks alajaotuste järjekorda. Kui selles jms asjades kokku ei lepita, siis minu meelest see 1) häirib lugejat ja 2) halvab artiklite toimetamist.
Hääletused toimuvad piisavalt pika aja jooksul, nii et kõik, kellel huvi on, saavad hääletada, kui nad just pikalt eemal ei viibi. Minu meelest meil ei ole niisugust asja olnud, et hääletust ei tunnistata legitiimseks ja selle tulemust siduvaks. Hääletusi on küll harva ja viimasel ajal on neid tehtud ainult üksikküsimuste, mitte põhimõtete üle.
Jah, ma mõtlen, et me ei tohiks pidada heaks artikliks artiklit, mis on toimetatud halvemini kui EE või TEA artikkel. Aga see on minu meelest lihtsalt elementaarne kvaliteedistandard, mida taotlevad kõik vähegi tõsiseltvõetavad väljaanded. Mis puutub mahusse, siis trükitud entsüklopeedia artiklite mahud on meie omadega võrreldes tavaliselt tühised. Erandiks on mõni mammutartikkel nagu "Eesti", mille puhul me ei saa (ega ole vajadust) materjali paigutust jäljendada. Võiks küll olla nii, et see info, mis on seal olemas, on ka meil olemas.
Sellega olen nõus, et kokkuvõtlikku hästi struktureeritud infot peaks siit saama, kuid sama tähtis on minu meelest põhjalikkus. Et neid nõudmisi ühitada, on minu arvates tarvis 1) pikkade artiklite kokkuvõtlikke sissejuhatusi ja 2) põhjalikumate esituste lükkamist eraldi artiklitesse. Artiklis "Keila" on minu meelest praegu mõlemast puudu: sissejuhatus on liiga faktikirju, see peaks olema inimlikult loetavam, ja põhiartikkel räägib nii palju üksikobjektidest ja muudest üksikasjadest, et üldist ülevaadet on raske saada. Aga ma leian, et see on ka seaduspärane, sest ülevaatlik esitamine on raskem kui materjali kokkukogumine. Minu arvates tulebki praegu eeskätt ülevaatlikkuse saavutamiseks töötada. Aga selles asjas ei ole konsensust.
Noh, eks igaühel ole erinevad anded ja igaüks töötab vastavalt sellele, kuidas nokk on loodud. Kui tuleb keegi, kellel on annet koostööle suunata, võib-olla see kuidagi muudab asja. Aitab võib-olla ka see, kui eri inimesed teevad jõupingutusi erinevate meetoditega. Leian küll, et lahkarvamused puudutavad ikkagi väheseid küsimusi, enamikus asjades on kõik administraatorid ühel meelel.
Vetod on mõeldud selleks, et vältida kergekäelist heaks artikliks valimist, mitte mingiks muuks eesmärgiks. Kui (vähem oluliste) kvaliteedikriteeriumide osas on diametraalsed lahkarvamused, siis need tuleb lahendada artiklite hindamisest eraldi.
Mulle tundub, et ühtlustumine ja seisukohtade lähenemine on meil minevikus spontaanselt (ja argumenteeritud vaidluste käigus) toimunud küll, aga see puudutab nähtavasti selliseid küsimusi, kus on enam-vähem objektiivselt võimalik enam-vähem optimaalse lahenduseni jõuda. On täiesti võimalik, et mõnel juhul seda alusetult oodatakse (kui näiteks jutt on artikli osade järjekorras). Ma olen viimasel ajal ka Piksega vaieldes kogenud seisukohtade lähenemist. Vajadus argumenteerida sunnib asju hoolega läbi mõtlema.
See on tõsi, et artiklite kirjutamine on spontaanne ja kaootiline. Samas aga on igaühel võimalus luua Vikipeedias korda jällegi sellisel viisil, nagu ta õigeks peab või heaks arvab, eeldusel, et ta ei tee midagi, mida teised väga pahaks panevad. Sellisesse töökorraldusse, kus ülesandeid kätte jagatakse, ma hästi ei usu, sest Vikipeedias inimesed tavaliselt lõõgastuvad ning eelistavad teha seda, mis parajasti lõbu pakub. Tõsi küll, armeenia vikis midagi säärast töötab, me võiksime ju kutsuda armeenlase kogemusi jagama.
Toimetuskolleegiumide, vastutavate toimetajate ja ekspertide vastu, nii palju kui Vikipeedia vabadus seda võimaldab, pole mul midagi, aga mulle tundub, et eksperdid ei ole Vikipeediast huvitatud, nii kaua kui meil elementaarsetki kvaliteeti ette näidata pole. Nad ju ei taha, et nende töö raisku läheks. Me küsime mõnikord ka ekspertidelt nõu, põhiliselt nimede kirjutuse ja terminite kohta. Mõnikord on lastud asjatundjal mõni artikkel üle vaadata. Mulle tundub, et kõige parem tulemus saadakse siis, kui artikkel sünnib mitme intelligentse ja asjatundliku inimese koostöös. Selleks on tavaliselt jõud liiga napid ja hajutatud. Sina oled kindlasti üks neist, kes saab selles osaleda. Kui Sa oskad eksperte kaasa tõmmata, siis see oleks super. Mina seda ei oska. Ma ei tea, millega neid motiveerida peale selle, et Vikipeedia oleks ka neile endile kasulik töövahend.
Ma saan aru, et Sul on teistsugune nägemus Vikipeediast ja nähtavasti ma rääkisin osalt mööda. Aga see, kui inimestel on erineb nägemus, võtab ka nurkasid maha, liiga idiosünkraatilised seisukohad (mida mul küllalt on) ei pääse domineerima. Mina igatahes ei näe Vikipeediat ainult rahvaentsüklopeediat, vaid ma leian, et ta peaks rahuldama erinevaid vajadusi. Andres (arutelu) 27. märts 2015, kell 03:59 (EET)
Sellest käteväänamise ja dikteerimise jutust ma ei saa siin hästi aru. Kuivõrd minu nimi hambusse jäi, siis peetakse vist silmas rohkem Karepa artiklit, mitte Keila oma. Ma ei ole siinkohal teinud ju muud kui paari omapoolse (minu meelest asjakohase) kommentaariga välja tulnud. Hääletanud ma niigi ei ole ega kavatase seda teha.
Ma olen nõus, et töö koordineerimine on meil vilets. Osalt meil pole selle jaoks kriitilist massi inimesi ja osalt me lihtsalt ei valda kokkulepetele jõudmise kunsti. Aga see minu meelest ei tähenda, et millegi parema poole ei võiks püüelda ega peaks püüdlema. Isegi kui igaüks nokitseb oma nurgakeses ja eeldatakse, et keegi ei tule teda segama, ehk austatakse tema töörahu nagu mõni meil siin ütleb, siis poleks ju ikkagi selles mõttes vabadust nagu eespool silmas peetud, kuna dikteerib see, kes antud nugakese parasjagu on hõivanud. Või milleks te üldse heade artiklite valimisega tegelete, kui on selge, et selles, mis on hea, ei saa kokku leppida.
Ütled et pead ka ise oluliseks struktureeritud esitust, aga kas siis alajaotused, lõigud ja nende pikkus ei puutu otseselt sellesse? Sellega ma olen nõus, et entsüklopeediaartiklis ei pea püüdma tingimata ära ütelda kõike, mida on võimalik ütelda. Entsüklopeediaartiklist võiks oodata eelkõige just head kontsentreeritud esitust.
Ma ei mäleta, kas siin samas või kuskil teises teemas väideti, et meil on heade artiklite jaoks latt nii kõrgele aetud, et meie head artiklid on üldiselt juba märksa paremad kui näiteks inglise vikis. Mulle isiklikult sellist muljet pole jäänud. Minu meelest on valdav osa häid artikleid meil ainuüksi vormilt (pikkusest sõltumata) üsna kesised, eriti varasemad. On mõned tõlkeartiklid, millel on rohkem potentsiaali. Kui mõne viltsema artikli heaks pidamisega üldiselt rahuldutakse, siis mis seal ikka, mul pole tahtmist seda üksmeelt rikkuda. (Tõsi küll, kui mõnd sellist "head" artiklit mõnikord eeskujuks tuuakse, siis see on pisut häiriv.)
Mul pole täit ülevaadet sellest, kuidas inglise vikis häid artikleid koostatakse, aga see kuidas mõne artikli juures hulk olulisemaid ja vähemolulisi parandusettepanekuid järjest ette võetakse ja artiklit sedasi lihvitakse, on jätnud üsna positiivse mulje. Umbes nagu viimasel ajal mõnes artiklis Andrese ja Toomase koostöös, mingil määral ka Bütsantsi artiklis. Selle asemel, et vaielda, kas puudused on ikka puudused. (Kui mõni parandusettepanek teeks artikli kellegi teise meelest viletsamaks, siis muidugi ei pääse vaidlusest.) Kõik pole muidugi ka võrdsel tasemel head kirjutajad, aga ainuüksi sellepärast vast ei maksa latti allapoole lasta, ideaalis võiks heade artiklite tase olla enamvähem ühtlane.
Ma ei kavatse ka Keila artikli juures hääletusse sekkuda (st hääletada), aga olen Andrese märkustega enamasti nõus. Näiteks kirikust ja mõisast pole selles artiklis tarvis pikemalt kirjutada. Sissejuhatus peaks olema kokkuvõte olulisemast, mitte iga alaosa juhuslike faktide kogum. Olen nõus ka WikedKentauriga, et struktuur jätab soovida. Pikne 27. märts 2015, kell 12:37 (EET)
Sina oled igatahes üks neist, kes Vikipeediat korrastab, ja enamik asju, mida Sa teed, vastuväiteid ei tekitada.
Ma ei oska öelda, kas meie artiklid on paremad, aga ka sealsetest headest ja eeskujulikest artiklitest leiab (pisi)puudusi, mida minu meelest heal artiklil ei tohiks olla. Andres (arutelu) 27. märts 2015, kell 13:20 (EET)
Ma meeleldi jätkaksin seda diskussiooni, ent kuivõrd siin teema kaldus esialgsest (Keila) kõrvale, siis ma teisaldaksin asjakohased osad üldise arutelu alla ja jätkaksin seal. Eraldi teemana koorub siit aga välja hindamisskaala, hindamiskriteeriumide ja nende ühetaolise kohaldamise küsimus. Ka see väärib põhjalikumat käsitlust. Minu põgus pilk näitab, et siin on headeks valitud artiklites mitmeid mitte nii väga pisikesi puudusi. Ja kommentaaride järgi paistab, et mõiste "hea" sisustamises on inimeste lõikes väga suuri erinevusi vaatamata sellele, et hea artikli nõudeid on üritatud kirja panna.--VillaK (arutelu) 3. aprill 2015, kell 23:41 (EEST)
Minu meelest sobiks sellesama lehe aruteluleht. Kui viitsid, vii sinna üle.
Kriteeriumid on aja jooksul muutunud ainult selle poolest, et nüüd nõutakse viitamist. Asi pole mitte kriteeriumides, vaid selles, et poolthääli antakse süvenemata. Ma ei usu, et keegi leiab, et sellised puudused, nagu Sa leidsid artiklis Indoneesia, tohivad heas artiklis olla. Andres (arutelu) 4. aprill 2015, kell 00:04 (EEST)
Indoneesia artikkel oli juhuslikult võetud esimene artikkel heade artiklite loendist. See, et teiste heade artiklite puhul pole puudusi leitud või välja toodud, ripub kinni eeskätt asjaolus, et neid ei ole retsenseeritud piisava põhjalikkusega piisavalt asjatundlike inimeste poolt. Oma rahvusvahelise publitseerimise ja retsenseerimise kogemuse põhjal ütlen, et ka ETISe 1.1 tasemel (ehk maailma tipptasemel, Web of Science andmebaasis indekseeritud) artiklite puhul juhtub äärmiselt harva, et retsensentidel pole midagi kritiseerida. Ent väga harvad on ka juhtumid, kus artikli autorid retsensentide esitatud kriitikaga täielikult nõustuvad. Autorite vahelised erimeelsused on pigem norm, kui erand. Kriitika puudumine võib olla märk retsensendi pealiskaudsusest ja/või asjatundmatusest. Ent esineb ka alamõõdulist kriitikat, kus kritiseerijad ei küündi artikli autorite kaalutluste ja mõttekonstruktsioonideni. Ja esineb ka seda, kus lugupeetud ajakirjades avaldatud artiklites on vigu, puudusi, ekslikke järeldusi. Sageli tunnistavad autorid ise oma analüüsi teatud piiranguid, tihti seatakse avaldatud tulemused hiljem küsimärgi alla või lükatakse kas osaliselt või täielikult ümber. Nii on see maailmatasemel teaduses, rahvusvaheliste eelretsenseeritavate artiklitega, kus retsensentideks kutsutakse üksnes teisi sama valdkonna tunnustatud asjatundjaid. Raske oleks uskuda, et Vikipeedias saaks olukord olla kvalitatiivselt parem, arvestades, et ei artiklite kirjutamisel ega retsenseerimisel pole valdkondliku pädevuse nõuet. Nii saab tulemuseks olla üksnes see, et puudusi on nii artiklites kui kriitikas. Me tegutseme ebatäiuslikus maailmas ebapiisava informatsiooni tingimustes. Kogu küsimus on selles, milliste skaalade järgi seda ebatäiuslikkust hinnatakse, kes ja kui puuduliku informatsiooni põhjal seda hindamist läbi viivad ning milliseid puudusi loetakse aktsepteeritavateks. --VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 01:03 (EEST)
(Siin ei oska enam õigesse kohta kirjutada. Aga kirjutan siis Indoneesia teemale võimalikult lähedale.) Mind ei häiri näiteks see, et statistika on paar aastat vana. Väga vanade andmete puhul muidugi peaks üle vaatama küll. Aga see probleem tekibki paljude heade artiklitega, et neid tuleb ka hiljem regulaarselt üle vaadata; seda me vist tõesti üldse ei tee. --Epp 7. aprill 2015, kell 06:26 (EEST)

Arvestatava kvaliteediga valdkondlikud informatsioonisaared ei ole kujunenud nähtamatu käe toimel, vaid enamasti ühe inimese pikaajalise töö tulemusel. Andres (arutelu) 4. aprill 2015, kell 01:22 (EEST)

Kui Adam Smith kasutas oma kuulsaks saanud nähtamatu käe metafoori, siis ei pidanud ta muidugi silmas seda, nagu toodaksid üldisi hüvesid mingid metafüüsilised jõud. Ta pidas pigem silmas olukorda, kus tööjaotus ja sellest tulenev areng on tekkinud isereguleeruva mehhanismina osapoolte huvide, kasu ja pingutuste põhjal, mitte tsentraalselt ja süsteemselt planeeritud tegevuse tulemusel. Kui ma ütlesin, et nähtamatu käsi siiski kuigipalju toimib, siis ma pidasingi silmas, et iseregulatsioon teatud ulatuses töötab. Kuid nii nagu Smithi kriitikutel, puudub ka minul usk, et üldised hüved (Vikipeedia näitel siis süsteemne ja sisemiselt seostatud informatsioonikogum) saaks sündida üksnes spontaanse protsessina individuaalsete kaastööde mehaanilise summana. Pole raske näidata, et empiirika sellist hüpoteesi ei toeta. Seda demonstreeris ka siin allpool üks numbriga kasutaja, kes näitas, et informatsiooniaugud, kasinad ühelauselised artiklid, toimetamist ja ajakohastamist vajavad artiklid ootavad siin pikki aastaid, ilma, et iseregulatsioon neid probleeme lahendaks.--VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 01:03 (EEST)
Heade artiklite valikuga on meil juba pikalt probleeme olnud. Üks osa selle juures on artiklite valikul osalevate inimeste väike hulk. Nt olen püüdnud ka ise inimesi ärgitada selles protsessis kaasa rääkima, aga ega tegelikult väga taheta vedu võtta (rääkimata sellest, et mulle on selle eest isegi ninna karatud). Kui on aga puudus kontrollijatest, siis seda vähem tõenäolisem on, et artiklitest õnnestub vigu üle leida ja neid tõesti tipptasemele viia.
Samuti, nagu Andres välja tõi, siis on korralikumalt esindatud valdkonnad suuresti tekkinud nõnda, et selle juures on üks isik usinasti toimetanud (st inimesi on olnud rohkem kui üks, aga valdkonna enda peale on üldiselt üks isik). See paraku raskendab väga korralike artiklite saamist, sest oleks palju nõuda, et üksainus isik teeks ideaalseid artikleid. Selleks oleks vaja koostööd ja teoreetiliselt just heade artiklite valik võiks aidata seda saavutada.
Paljud neist artiklitest, mis valiti heade artiklite valimise esimestel aastatel, ei sobitu tegelikult juba ammu enam ainuüksi viidete puudumise tõttu heade sekka. Kui need aga ka heade seast välja arvata, siis ei jää suurt midagi järgi, sest uusi artikleid praktiliselt peale ei tule.
Samuti on igasugused nõuded aja jooksul väga palju karmistunud. Sisuliselt ei vasta meie praegused nõuded ei varemalt kirjapandud reeglitele aga teiste Vikipeediate tavadele. Nõuame neilt artiklitelt palju enamat. Muidugi, võib-olla on see õigustatud, aga siis on iseasi, kas meie "head" artiklid on ikka samad, mis ingliskeelse Vikipeedia good articles. Kui need peaksid vastama hoopis featured articles tasemele, siis oleks minu arvates rangete reeglite seadmine igati põhjendatud ja ma oleks valmis kasvõi homnepäev praegusest nimekirjast kehvemad välja noppima. Sel juhul paluksin aga üles seda ka vastav GA tase, sest see peaks olema asi, mida oleks võimalik iga artikli juures saavutada. Ivo (arutelu) 4. aprill 2015, kell 01:44 (EEST)
Jah, tõsi, kontrollijaid on meil tõeliselt vähe, kuut kontrollijat ei õnnestu leida, aga kui igal artiklil oleks kas või üks tõsine kontrollija, siis võiks enam-vähem hea artikli kätte saada.
Minu meelest piisaks sellest, kui vanadele headele artiklitele viited lisataks. Küllap siis tuleks materjali ka juurde, sest seda lihtsalt on praegu rohkem saadaval.
Minu meelest ei ole kvaliteedinõuded kuskil madalamad kui siin. Iseasi on see, kas nende täitmine tagatakse. Või mis see konkreetselt oleks, kust nõuetega saaks järele anda? Mina pakuks, et ei tohiks pilte nõuda seal, kus neid pole võimalik hankida. Kui veebis on pildid olemas, võib neile lingid panna. Andres (arutelu) 4. aprill 2015, kell 02:06 (EEST)
Pilte on nõutud ainult seal, kus need on tõesti hangitavad. Olen ka ise hankinud fotosid kõikvõimalikest objektidest ja võin kinnitada, et see on igati teostatav. Isegi seonduva artikli (Keila) juures on arvestatav osa pilte saadud sealsest linnavalitsusest. Paar pilti tegi ka Ivar nö spets tellimuse peale.
Minu meelest on kahtlane ainult see, et meie nn eeskujulike artiklite juures ei tohi olla punaseid linke, aga muidu on nõuded sisule justkui samad. Samas pean seda täiesti sobimatuks, et artikli koostajalt nõuda, et ta peaks kirjutama veel suure hulga teisi artikleid, et seda ühte nö eeskujulikuks saada. Nagu teiste artiklite kvaliteet muudaks kuidagi kõnealuste artikli kvaliteeti.
Tõsi jah, oluline muutus on ka see, et täna on märgatavalt rohkem ja paremakvaliteedilist materjali vabalt kättesaadav, kui siis.
Inglise viki FA juures on kohati enam puudusi, kui meie heade artiklite juures. Vähemalt nende viimase aja omade juures.
Leian lihtsalt, et praegune puuduste välja toomine on liiga ründav ning artikli valimist heaks saab takistada isegi stiililiste lahkarvamuste juures, kus ühte või teistpidi kirjutamine on pigem maitse asi. See tekitab lootusetuse tunnet. Mida ikka artikliga jahmerdada, kui on pea olematu võimalus sinna hea artikli tiitlit saada? Samuti kipuvad mõned avalikult kuulutama, kuidas nemad seda valimist oluliseks ei pea. Nii ongi meil üks justnagu mitteoluline asi, millest artiklite läbivedamine on ülimalt ajamahukas ja muidu keeruline.
Ivo (arutelu) 4. aprill 2015, kell 02:26 (EEST)
Sellega ma olen küll nõus, et mujal ei paista selliseid nõudmisi olevat nagu meil või vähemalt neid ei järgita. Eranditult kõik head ja "ülihead" artiklid, mida mina olen püüdnud tõlkimiseks kasutada, on sellised, mis meie vikis poleks heaks artikliks saanud. Mõni on ikka väga hale. --Epp 4. aprill 2015, kell 02:51 (EEST)
On ikka küll pilte nõutud kohtades, kus neid on võimatu saada. --Epp 4. aprill 2015, kell 02:51 (EEST)
Kui on jutt inimesest, kes on võrdlemisi hiljuti surnud ja kellest vaba pilti pole, kuidas siis pilti hankida? Teiseks, kui on tegu abstraktse teemaga, siis minu meelest ei tohikski panna illustratiivseid pilte, millel sisuline seos artikliga puudub.
Ei, nõuded sisule ei ole eeskujuliku artikli puhul samad. Hea artikkel peab olema tavaentsüklopeedia kvaliteedi nõuetele vastav, eeskujulik artikkel peaks rahuldama ka erialaseid nõudeid. Artiklite vaatamine isoleerituna ignoreerib seda, kuidas Vikipeediat kasutatakse. Lugeja saab artiklist täie kasu ikkagi siis, kui ta saab linkidega edasi minna ja leiab ka sealt hea esituse. Ja asi pole ju selles, et artikli koostajalt midagi nõutakse. Hea artikli koostamine ongi ju Vikipeedia mõte ja eeskujuliku artikli koostamine on meie lõppeesmärk, ja selleks tuleb koostööd teha.
Minu meelest ei saa meie artiklite puudusi kuidagi vabandada inglise vikis olevate artiklite puudumisega.
Aga ei, kui tekivad tõsised stiililised lahkarvamused, siis see ei peaks olema takistuseks. Neid küsimusi tuleks lahendada lahus heade artiklite valimisest. Tõsi küll, ma leian, et kvaliteeti alandab see, kui samalaadsetes artiklites on näiteks osade järjekord erinev. See raskendab lugejal artiklites orienteerumist. Tavaentsüklopeediates kunagi nii ei tehta.
Mis nimelt on puuduste väljatoomise juures ründav?
Minu meelest ei ole oluline mitte niivõrd heade artiklite valimine kui heade artiklite kirjutamine. Andres (arutelu) 4. aprill 2015, kell 03:08 (EEST)
Just. Mind häirib arusaam, et artikkel saab heaks tänu sellele, et inimesed hääletavad. Ja et käiakse hääletamisega peale, ja siis hääletataksegi, ilma läbi lugemata. Minu meelest ei piisa sellest, et artikkel lihtsalt on pikk ja seal on pildid ja viited. --Epp 4. aprill 2015, kell 03:18 (EEST)
Ei ole olnud ühtegi artiklit, kus ainult pildi puudumine oleks takistuseks. Nt on seda küll ette heidetud artiklile Tiit Käbin, aga seal on mitmeid sisulisi puudusi (nt perioodi 1937-1989 kohta ei ole pea mitte midagi kirjas) ning pildi annaks hankida Riigikogu kantseleist. Kui siin väidetakse, et selle hankimine on võimatu, siis kas keegi on teinud proovi pilti hankida? Teised sellised piltideta artiklid on Heinrich Abel ja Antoine Abel, kuid need võiks kah põhjalikumad olla (kusjuures Abeli artiklisse ma isegi püüdsin pilti hankida).
Leian, et kuue poolthääle nõudmine on kurjast, kui ülevaatajalt nõutakse alati artikli väga põhjalikku ülekäimist (rääkimata sellest, kui paljudele üldse on jõukohane seesugune professionaalsel tasemel toimetajatöö). Võib ju ka nii, aga siis võiks piisata isegi ühest (või äärmisel juhul kahest) ülevaatajast.
Samuti olen korduvalt rõhutanud, et artikli kvaliteet hääletamisega ei muutu. Muutub artiklile antav hinnang. Kui tegemist on hea artikliga, siis tuleks seda vastavalt tähistada. Kui ei ole, tuleks and vastuhääl, tuua välja puudused ja saaks alustada tööd nende parandamisega.
Mulle ei meeldi sugugi inimeste tõrjumine sellest nn lihtsast hääletamisest. Hääletamine võiks olla just see, mis aitab tekitada huvi üldisema kvaliteedi parandamise vastu eestikeelses Vikipeedias ning kutsuda üles kaastööle artikleid parandama. Mõni viga jääb märkamata? Ja siis. Selleks ongi ülevaatajaid mitu, et kamba peale keegi ikka puudused leiab. Üks leiab mõned, teine veel mõned, jne.
Ivo (arutelu) 4. aprill 2015, kell 03:41 (EEST)
See ei olegi nii mõeldud, et me kirjutame inimestele ette, kui põhjalikult nad peavad artikliga tutvuma. Igaüks võib seda teha vastavalt oma võimalustele. Ja seda on ka arvestatud, et eri inimesed leiavad erinevaid puudusi. Kui inimene annab poolthääle ilma artiklit läbi lugemata, siis see on südametunnistuse asi, seda ei saa reglementeerida. On ka võimalus, et artiklis puudusi ei ole, siis ei jää muud kui heaks kiita. Ja kui kuus inimest mõnd viga ei märka, siis ei ole lihtsalt midagi parata. Aga sellegipoolest võib ju öelda, et järelikult keegi pole piisavalt süvenenud.
Hääletamine siiski muudab artikli kvaliteeti kaudselt, sest tuuakse ju puudusi välja ja püütakse neid kõrvaldada.
Ma leian ka, et kui leitakse mõni puudus, tuleks anda vastuhääl, ka juhul, kui see puudus on väike. (Muidugi võib ka ise selle puuduse kõrvaldada.) Ja ainult vastuhäälte arvu pärast ei ole otstarbekas artiklit hääletuselt kõrvaldada, sest puudused võivad olla hõlpsasti kõrvaldatavad.
Ma saan aru, et artiklitel, mille puhul pldi puudumist ette heideti, oli ka muid puudusi. Aga kui on teada, et pildi pärast niikuinii heaks artikliks ei saa, kas see ei tekita siis lootusetust? Kui Sa leiad, et pilte on ikkagi võimalik saada, eks siis hangi need. Mul jäi mulje, et see on võimatu. Andres (arutelu) 4. aprill 2015, kell 11:05 (EEST)


Ehk võiks kompromissina kasutusele võtta rahuldava artikli kategooria? Selliste artiklite kohta, kus tarvilik teave enam-vähem olemas, valeinfot ei anta, mis on viisaka pikkusega ning milles on veel punaseid linke.--Vihelik (arutelu) 4. aprill 2015, kell 07:30 (EEST)

Aga mille poolest see siis erineks heast artiklist? Andres (arutelu) 4. aprill 2015, kell 11:05 (EEST)
Ma ei tea, kuidas Vihelik seda täpselt mõtles, kuid omal moel on tema ettepanek väga terane. Ma usun, et mitterahuldavaid artikleid ei tohiks Vikipeedias avalikus vaates õigupoolest ollagi. Mitterahuldavad artiklid tuleks kustutada. Juhul kui neis on mõningaid rahuldavaid katkeid, siis neid saab kusagil liivakastis draftina säilitada. Niisiis Vikipeedias avaldamise lävend on see, et artikkel on vähemalt rahuldav. Nüüd teiselt poolt vaadates - kui 10 tegevusaasta järel on 99,9% kõikidest Vikipeedias avaldatud artiklitest rahuldavad, 0,1% on head ja 0,001% eeskujulikud, siis on kaks võimalust. Esimene võimalus on see, et ülekaalukas enamus Vikipeedia artiklite kirjutajatest on rumalad (ei tea kuidas peaks), saamatud (ei oska paremini), lohakad (ei viitsi paremini), stiilitundeta (ei tunne korrektset stiili) ning puudub ka kogukondliku tegevuse koordineerimise protsess (tagasisidet antakse, kuid see jääb sinnapaika ning tagasiside andjad ka ise ei oska, jõua või viitsi mõistliku aja jooksul artikleid parandada). Teine võimalus on see, et on mingi probleem eristava hindamisega. Siin jõuame küsimuseni kategooria "hea" sisust. Üldiselt tuleks eeldada, et mõisteid kasutatakse nende tavatähenduses, kui konkreetses kontekstis ei ole neid defineeritud tavatähendusest erinevalt. Eestis on kõrghariduse tasemel ühtne hindamissüsteem, kus kategooria "hea" on kindlal viisil sisutatud, vt [1]. Tõsi, siin Vikipeedias on tegemist lihtsustatud 4-astmelise skaalaga – kaks artikuleeritud kategooriat (eeskujulik, hea) ja kaks vaikimisi kategooriat (aktsepteeritav ehk avaldatav ning mitteaktsepteeritav ehk kustutatav). Kuid üldjoontes on need Vikipeedia hindamiskategooriad siiski üldise hindamissüsteemiga ühildatavad. Eeskujulik oleks suurepärane. Hea oleks hea. Aktsepteeritav oleks rahuldav (stub'ide puhul paraku tihti ka kasin). Mitteavaldatav oleks puudulik. Kõrghariduse tasemel hindamises ei tähenda "hea" täiesti veatut või puudusteta tööd. Kui kanda kehtivad hindamisstandardid üle Vikipeedia konteksti, siis heaks võiks pidada artiklit, kus:
- antakse põhjalik ülevaade teema erinevatest kesksetest aspektidest (kasutades nii üldistust kui konkreetseid näiteid) tuginedes paljudele viidetele, kuid mõningaid sekundaarseid aspekte ja spetsiifilisemaid detaile võib puududa (neid on võimalik hiljem lisada või kirjutada nendest eraldi artiklid);
- tekstil on selge struktuur, keelekasutus on oskuslik ja ladus, kuid materjali esitamise stiilis ja struktuuris võib olla mõningast ebaühtlust või vähemolulisi ebatäpsusi (neid saab edaspidise töö käigus lihvida).
Peamine erinevus kõrghariduse ja Vikipeedia vahel ongi selles, et Vikipeedia artiklid ei saa kunagi valmis, neid saab ja tuleb pidevalt täiendada. Lõpetuseks meenutan omaaegset anekdooti: "Jumal teab viiele, professor neljale, tudengid üle kolme ei saa." --VillaK (arutelu) 4. aprill 2015, kell 14:29 (EEST)
Minu meelest on nii, et artiklid, mis ei ole heaks kuulutatud, on enamasti kas toimetamist vajavad, viideteta või välja arendamata, ühesõnaga nad ei ole veel piisavalt valmis. Mõned on ka niisugused, mis on valmis, aga on vist liiga lühikesed, et neid esile tuua. Mina küll pooldaksin, et ka lühike artikkel võiks olla hea, kui ta on korralikult vormistatud, korrektse sisuga ja viidatud. Enamasti ei vii üks inimene artiklit lõpuni, ja heaks artikliks saamine eeldab seda, et mõni teine selle ka läbi käiks.
Ma olen esimese punktiga nõus, aga ma ei saa aru, miks ei võiks teises punktis märgitud puudused kõrvaldada, enne kui artikkel heaks tunnistada. See on siis nagu: koerast saime üle, aga koera sabast mitte. Andres (arutelu) 4. aprill 2015, kell 15:57 (EEST)
Sa räägid nii, nagu oleks kokku lepitud mingi stilistika ja vormistuse eeskiri. Ometi seda ei ole ja karta võib, et selliseid kokkuleppeid ka kunagi ei sünni. Ja eks siis sellest saabki uus meelelahutuse vorm. Tuleb soovida edu neile, kes peavad põletavalt olulisteks diskussioone küsimuste üle a la, et kas lõik võib olla kahelauseline või peaks olema vähemalt kolmelauseline. Või kas neljalauseline lõik läheb juba liiga pikaks ja sellest tuleks kirjutada eraldi artikkel. Vaevalt aga sellised diskussioonid mingit vilja saaksid kanda. --VillaK (arutelu) 5. aprill 2015, kell 10:17 (EEST)
Nojah, tõepoolest, stiili viimistlemine võib tekitada lahkarvamusi, aga seda tegemata jätta minu meelest ka ei tohiks. Arvan, et suurem osa asju ikkagi ei tekita vaidlusi. Tavaliselt on nii, et selliste vaieldavate asjade kõrval on ka asju, mille parandamise vajadus on vaieldamatu, ja kui juba parandamiseks läheb, siis on raske nendel vahet teha.
Ma tegin Sinu Karepa artikli juures ka mõned sellised märkused, aga Sa ei vastanud. Kas Sa leiad, et need on tähtsusetud pisiasjad? Ma ei tahtnud ka muutma hakata, enne kui ma tean, kas minu muudatused ei tee Sinu arvates artiklit halvemaks. Kui Sa leiad, et on ükskõik, siis ma muudan, kui Sa aga leiad, et nii on parem, nagu Sul on, siis ma ei hakka muutma. Kui teised hakkavad omakorda vaidlema, siis ei ole muidugi midagi teha. Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 13:46 (EEST)
Ei ole olemas "minu" Karepa artiklit. Minu oma oleks see artikkel siis kui ma oleksin avaldanud selle oma täisnime all, kasvõi Karepa Seltsi veebilehel. Kuid ma ei teinud seda. Seega autorlus ei ole siin mulle oluline (nagu Sa tead, siis kirjutan palju ka väljaspool Vikipeediat) ja täiendasin varem olemasolnud stub'i siin oma kasutajanime all. Selles osas on Sul õigus, et kõik artiklid on siin printsiibis kollektiivne looming. Või kui nad ei ole kollektiivne, siis on see kollektiivi puudus, mitte kaastöötaja probleem. Sestap ei saa ma tõtt öelda aru sellest, mis on juhtunud Keila artikliga. Enam kui kolm aastat töötab brigaadi jagu inimesi ühe artikli kallal ja ei saa seda heaks. Kolm aastat saab varsti sellest kui hulk inimesi arvas, et artikkel on juba päris hea. 2013. juunis kirjutab Andres, et tuleb veel töötada. Hästi, ühel nädalal ei jaksanud rohkem, ühel kuul ei jaksanud rohkem, suvepuhkus tuli vahele jne. Aga üle kahe ja poole aasta ei suuda üks kollektiivi liige enda märgatud puudusi parandada. See ei ole lihtsalt korrektne protsessi teiste osapoolte suhtes.--VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 19:53 (EEST)
Ma küsisin sellepärast, et ma ei saanud aru Sinu hoiakust. Ma nimetasin artiklit Sinu omaks lihtsalt tinglikult, sellepärast, et Sa oled seal põhilise töö teinud. Ma ei tahaks muuta nii, et ma Sinu meelest rikun Sinu tööd.
Noh, mulle võib ette heita küll, et ma ei ole tööd selle artikliga endale prioriteediks võtnud. Aga ei ole ometi nii, et kui ma mõnd puudust märkan, siis ma pean selle tingimata ise kõrvaldama, eriti kui teised ütlevad mõne asja kohta, et nad ei pea seda puuduseks. Pealegi on artikkel sellest ajast saadik palju muutunud. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 20:47 (EEST)
Tegelikult ma leian, et nõudmine, et igaüks peab enda märgatud puudused ise kõrvaldama, on ülekohtune. See välistab igasuguse tahtmise midagi kritiseerida. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 20:52 (EEST)
Aga jutt on siin ju olnud kollektiivsest loomingust. Enda kohta julgen küll öelda, et olen kritiseerinud vaid neid asju, mida ise oskaksin parandada ja jätnud kritiseerimata need asjad, mida ma parandada ei oska või parandada ei taha. Ja esitanud kriitikat eeskätt nendes kohtades, kus ma usun, et sellel võiks olla teatud õpetlik mõju. Ja mitmel puhul lihtsalt parandanud ilma kritiseerimata. --VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:12 (EEST)
Võimatu missioon on edukalt läbi viidud. Tiit Käbini artiklis on nüüd pildid olemas. Kui järgnev töönädal algab, siis vast saan vastuse ka Riigikogu Kantseleist ning ehk õnnestub nii veel mõned fotod lisada.
Olen ka ise oma jaoks võrrelnud seda hea artikli mõistet hindega neli ehk nö "hea" tavatähendusega (vähemasti tulenevalt minu alles kestvatest õpingutest ta minu jaoks sellist seost omab). Selles valguses palun käsitleda ka minu kommentaare, kus räägin liiga karmist kohtlemisest. Eeskujulikus töös tõesti ei tohiks mitte mingeid puudujääke lubada, aga eeskujulike artikleid me ju ei vali. Vaevu-vaevu saame isegi headega hakkama. Ivo (arutelu) 4. aprill 2015, kell 15:47 (EEST)
Minu meelest see olukord iseloomustabki Vikipeedia praegust taset. Meil ei ole eeskujulikke artikleid ja headega tuleme jeeli-jeeli toime. Andres (arutelu) 4. aprill 2015, kell 15:57 (EEST)
Ma ei ole nõus. See ei iseloomusta mitte meie taset, vaid hoopis kehva kommunikatsiooni.
See jutt, et "x pärast niikuinii heaks artiklis ei saa" (nagu Andres välja tõi), ongi täpselt see, mida ma ette heitsin. Kui keegi kuskil mingi puuduse välja toob ja vastuhääle lisab, siis ongi lõpp. Rohkem lootust pole. Seepärast ei pea ma ka sobivaks väikeste puuduste juures vastuhäält anda. See takistab otseselt heade artiklite kallal töötamist, et on tekitatud selline lootusetuse tunne. Arusaam sellest "heast" on nii keeruliseks aetud, et õigupoolest keegi ei hooma selle tähendust.
Mina mässan kah heade artiklitega peaasjalikult ainult seepärast, et esilehele on värsket materjali vaja + hädasti on vaja näidisartikleid, mida saaks teistele (nt tudengid) eeskujuks tuua. Aga ei ole see tegevus sugugi lihtsaks tehtud.
Kui pildi hankimine on tõesti võimatu, siis ei tohi seda ka nõuda. Kui keegi pole aga isegi katset teinud seda puudujääki kõrvalda, siis mingu selle see-on-võimatu-jutuga kuu peale. Tõsiselt. Ivo (arutelu) 4. aprill 2015, kell 16:00 (EEST)

Minu arvates võiks olla päris hea mõte nö rahuldava artikli (võib nimetada ka kuidagi teisiti) hindetaseme loomine. Selline artikkel võib olla ka lüheldasem, kõik teema aspektid ei pea olema kaetud, aga põhiline on olemas, et lugeja saaks korraliku ülevaate. Artikkel peab olema keeleliselt arusaadav ja ilma ortograafia- ning ilmsete stiilivigadeta. Väited, mis nõuavad viidet, on viidatud ja valeinfot ega kallutatust ei ole. Ja artikkel näeb üldjoontes kena välja (jagatud alajaotusteks, võimalusel pildid). Põhiline erinevus hea artikliga olekski mahus. Mulle tundub, et sel tasemel saaks artiklit hinnata ka inimene, kes pole vastava teema hea tundja. Piisab, kui ta hindab vormilist külge (viited jms) ning kas ta saab kõigest aru ja teemast adekvaatse ülevaate. Oleks ju tore, kui need mõned tudengid, kes ongi üldiselt kõige tublimad ja teevad oma koolitöid eeskujulikult, oma koolitööna kirjutatud korraliku artikli eest mingisugusegi kvaliteedimärgi saaksid, kuigi see on lühike ja heaks artikliks ei küündi. Adeliine 4. aprill 2015, kell 22:03 (EEST)

Soomlastel on paljutõotavad artiklid vms. Aga mu meelest kerkivad nende valimise juures ikkagi täpselt samad probleemid. Ja tegelikult miks ei võiks lühemapoolne artikkel olla hea või eeskujulik, kui rohkem polegi sel teemal kirjutada? --Epp 5. aprill 2015, kell 01:17 (EEST)
Ma pidasin silmas selliseid teemasid, kus on rohkem kirjutada, aga artiklis kõike veel puudutatud ei ole. No näiteks Spektroskoopia. Kindlasti saab sellest veel palju pikemalt kirjutada, aga mingi ülevaade on juba antud ja lugeja saab sealt kindlasti kõige olulisema info kätte. Miks mitte panna sinna mingi märkus, mis näitab, et artikkel on üle vaadatud ja et sellega ei ole otseselt midagi valesti muud kui et ta on lühike ja seepärast ehk ei kata kogu teemat piisavalt põhjalikult. Minu arvates on meil taolisi artikleid küll, neid võiks ju presenteerida. Adeliine 5. aprill 2015, kell 01:39 (EEST)

Ääremärkus piltide teemal: minu meelest piltide puudumine näiteks isikuartiklis ei tarvitse takistada ka artikli eeskujulikuks pidamist. Kui on mõni pilt, siis on tore, aga see on üsna sekundaarne. Piltidega on rohkem see probleem, et neid kuhjatakse mõõdutundeta ja sisulise vajaduseta. Pikne 4. aprill 2015, kell 22:25 (EEST)

Ääremärkusele lisaks: pildi puudumine poliitiku artiklist on artiklikoostaja tegemata töö. See on puudus ja sellele pole vabandust. Ivo (arutelu) 4. aprill 2015, kell 23:28 (EEST)
No see viimane kommentaar näitab, et kogu eelnev arutelu on mõttetu olnud. --Epp 5. aprill 2015, kell 01:12 (EEST)
Kui pilt on oluline ja selle hankimine on lihtsalt teostatav, siis ei ole selle hankimata jätmine vabandatav. Samahästi võiks nt artikli Keila ilma piltideta jätta ja öelda, et "see pole oluline" või nt tolles Teele pakutud spektroskoopia artiklis jätta kirjeldamata erinevad spektroskoopia liigid, sest nendest korraliku ülevaate andmine on "ilmselgelt võimatu". Epp, kui sulle miski ei meeldi, nagu nt kategooriate lisamisega on, siis see ei tähenda, et need oleksid ebavajalikud. Samuti ei pea teisi halvustama, kes nendega tegelevad.
Nagu ma juba eelnevalt välja tõin, siis mitte ükski artikkel pole pildi puudumise pärast heaks valimata jäetud. Kui selle hankimine on tõesti keeruline, on selle puudumine igati mõistetav. Kui see seisab aga lihtsalt viitsimise taga, siis on lugu teine. Artikkel ei peagi hea artikli tiitlit saama, kui selle kallal ei olda valmis vaeva nägema. See arutelu on siis aga ikka sellest, et kui palju peaks artiklite kallal vaeva nägema, et neid saaks headeks nimetada ja mitte piltide temaatikast.
Samuti on oluline see, kuidas parandada kasutajatevahelist kommunikatsiooni ja saada rohkem kasutajaid üles seatud artikleid üle vaatama ning nende kallal tööd tegema. Ivo (arutelu) 5. aprill 2015, kell 03:36 (EEST)

See on ka muidugi tõsi, et heade artiklite hääletuse juures on vääritimõistmisi. Kui näiteks vaadatakse, et on vastuhääl, aga ei vaadata, mille pärast see on antud, siis on see vääritimõistmine. Ja kui jälle vastuhäält ei anta, siis võivad märgatud puudused jäädagi parandamata. Aitaks see, kui enne heaks artikliks kuulutamist kontrollida, kas kõik märgatud puudused on kõrvaldatud.

Põhjus, miks hääletamine kiiresti ei lähe, on minu meelest see, et inimesed heade artiklite kandidaatide läbivaatamine on ainult üks paljude asjade hulgas, millega tuleb tegelda ja on huvitav tegelda, ja inimesi lihtsalt ei jätku kõikjale.

Kui selgub, et mõnda nõuet on võimatu täita, siis hea artikli puhul tuleb nähtavasti sellest loobuda. Näiteks kui mõnda väidet ei saa kontrollida, tuleb see välja jätta, ja kui mõne asja kohta ei õnnestu infot leida, tuleb sellega leppida.

Kuidas arusaam heast on keeruline? See tähendab ju lihtsalt, et artikkel on korralikult läbi toimetatud, nii nagu trükitud entsüklopeediates tehakse.

Miks peab esilehel olema värsket materjali? Peaasi et oleks hea artikkel. Hiljuti ju valiti kaks artiklit. Me lihtsalt ei suuda häid artikleid kirjutada sellises tempos, et iga nädal saab uue. Ja näidiseid on ju juba piisavalt. Pole ju mõtet sellist näidist teha, kuhu on kiirustades vead sisse jäetud.

Uut kategooriat võiks nimetada näiteks korralikuks artikliks või heakskiidetud artikliks. Selle protseduur võiks olla tunduvalt lihtsam kui hea artikli puhul. Seal võiks olla mahupiirang, sest pikkade artiklite kontrollimine võtab palju aega. Ja seda staatust peab olema ka lihtne maha võtta. Heaks artikliks võiks niisuguse lühema artikli kuulutada ainult juhul, kui ta on seda sorti, mida ei anna pikemaks kirjutada. Korralikus artiklis võib olla kaetud ainult osa olulisi teemasid ja jutt võib olla võrreldes hea artikliga vähem üksikasjalik. Aga siiski peab ka seal kõik olema kontrollitud.

Mis puudutab artiklikoostaja tegemata tööd, siis see on minu meelest märgist mööda, sest Vikipeedia artiklid on põhimõtteliselt kollektiivse autorlusega ja tegijate vahel võib olla tööjaotus.

Minu meelest võib korraliku artikli staatuse kasutusele võtta ka ilma konsensuseta. Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 05:02 (EEST)

Korralik või rahuldav, minu jaoks vahet pole. Korralik artikkel — artikliga on kõik korras. Rahuldav artikkel — artikliga võib rahule jääda. Mõlemad viitavad, et millegi üle hetkel norida pole. Nõus sellega, et sellise märgise võib lisada konsensuseta (kui seda just kuritarvitama ei hakata). --Vihelik (arutelu) 5. aprill 2015, kell 05:28 (EEST)
Mõtlesin tegelikult seda, et selle kategooria sisseseadmiseks ei ole tarvis konsensust. Aga reeglite üle peab veel mõtlema. Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 13:27 (EEST)

Toetan eespool toodud mõtet nn kolmanda, "heast artiklist" madalama, kategooria juurutamisest. Sellist lahendust kasutavad mitmed vikid (vene, rootsi, soome, taani). Kriteeriumid on ilmselt üsna erinevad, sest vene vikis on sellised artikleid (1750) vähem kui häid artikleid, rootsi omas (630) poolteist korda rohkem, soome omas (2550) 8 korda enam kui häid artikleid. (Näide sellisest artiklit). Vene vikis on mahupiirang olemas - 40 kB.

Minu meelest lühikesele artiklile, kui ta on korralikult vormistatud, korrektse sisuga ja viidatud, oleks õige koht selles pakutavas nn kolmanda astme kategoorias. Kategooria nimi võiks olla "heakskiidetud artikkel".

Minu arvates võiks eeskujulikes artiklites mõne üksiku punase lingi ikkagi lubada. --Hirvelaid (arutelu) 5. aprill 2015, kell 14:49 (EEST)

"Heakskiidetud artiklid" on ka sobiv nimetus.
Kui mahupiirang on 40 kilo, siis me vist väga palju ei võida. Peale selle, lühidus iseenesest ei tohiks takistada heaks või eeskujulikuks artikliks vaimist.
Mida me punaste linkide jätmisega võidame? Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 15:09 (EEST)
See mõte tuli kui vaatasin soome eeskujulikku artiklit [Haukilahti].
40 KB kohta ei oska ma midagi arvata. --Hirvelaid (arutelu) 5. aprill 2015, kell 15:17 (EEST)
Seal on üks punane link, võib-olla see on tekkinud pärast heaks artikliks tunnistamist. Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 15:36 (EEST)
Võrdluseks. Commonsis valitakse eeskujulikke ja häid pilte. Eeskujulike puhul toimub hääletamine, kus on vaja koguda piisav hulk poolthääli ja nende suhe vastuhäältesse peab olema piisav (ühtlasi antakse tagasisidet ja põhjendatakse oma hääli). Heade piltide puhul on vaja ühe (ükskõik millise) kasutaja heakskiitu, kes lähtub rangelt paika pandud nõuetest (ning teistel on muidugi võimalus seda vaidlustada, aga see on pigem harv). Heade piltide valimine on võrdlemisi kiire protsess ja sellega on võimalik tagada piisavalt suure hulga fotode tagasisidestamine lühikese aja jooksul.
Arusaam heast artiklist on igal juhul keeruline. Artiklite nö headuse skaala on ju sujuv ja ulatub puudulikust eeskujulikuni. Kuskile sinna on kunstlikult võõbatud mõned punased jooned, ent nende täpne asupaik on jäänud detailideni kokku leppimata. See on justkui käsikaudu pimedas koridoris liikumine, kus me teame, et põrandal on mingid jooned, mida me ületama peame, aga me ei näe mitte, kus need paiknevad, või kus see koridori ots üldse on.
Pean täiesti kuritegelikuks nõuet likvideerida punased lingid. Olen ka varemalt korduvalt välja toonud, miks ma seda heaks mõtteks ei pea.
Ma ei ole veendunud täiendava kvaliteedikategooria sisseseadmise mõttekuses, kuna julgen kahelda, kas sellega tegeletaks piisavalt, et tagada selle töökorras püsimine. Lisaks takerduks see kohemaid vaidlustesse, kui asja kohe alguses detailideni läbi ei räägi. Samas võib lahendus olla ka selles, et see kategooria suunatakse mingi teatud artiklivaldkonna manu, et tööpõldu kitsendada ja selle sisu hõlpsamalt määratleda. See võiks isegi töötada ja kui selle valimine toimiks, siis oleks see kindlasti kasulik. Pakun välja nimetada see tiitel kasulikuks artikliks ja anda seda välja kirjutistele, mis omavad suuremat üldistusmäära (st, et nt artikkel p53 on liiga spetsiifiline, aga artikkel geen sobib) ja piisavalt põhjalikud ning ilma suuremate puudusteta. Nii annaks ehk julgustada inimesi koondartikleid lappima, mis on entsüklopeedia kvaliteedi seisukohast eriti olulised. Ivo (arutelu) 5. aprill 2015, kell 16:00 (EEST)
Soomlastel on reeglites, et eeskujulikes artiklites Punaisia linkkejä ei esiinny liikaa ([2] Kriteerid 6.5). Ma ise küll üle mõne üksiku punase lingi ei lubaks.
Eespool oli vist märgitud, et kolmanda astme kategooriasse valimise protseduur võiks olla lihtsustatud. Minu meelest klassifitseerimiseks piisaks, kui kaks administraatorit annavad oma poolthääle. --Hirvelaid (arutelu) 5. aprill 2015, kell 16:19 (EEST)
Jah, see peaks olema lihtsama protseduuriga, aga mahupiirang on oluline, sest pikkade artiklite läbivaatamine võtab palju aega. Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 17:27 (EEST)
Ma saan aru, et suurt vahet pole, kas on üks või mitte ühtegi punast linki, aga ühe lingi kõrvaldamine ei tohiks ju raske olla. Võib-olla tõesti mõne asja kohta on raske infot saada. Kui see asi on artikli teema seisukohast juhuslik, siis võib sel juhul võib-olla punast linki lubada. Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 17:30 (EEST)
Siin tuleks ilmselt arvestada ka seda, kui palju üldse siselinke lisatakse. Näidake mulle palun mõni Vikipeedia keeleversioon, kus siselinke lisataks rohkem kui eestikeelses Vikis. Andrese praktika on üldiselt olnud linkida kõike, mida vähegi linkida annab, lähtudes inklusionismist ja eeldades tähelepanuväärsust. Pikemata on selge, et mida rohkem on linke, seda rohkem on ka punaseid linke. Punaseid linke oleks printsiibis võimalik minimeerida mh nii, et tõsta tähelepanuväärsuse (või vähemalt eraldi artiklis käsitlemise) nivood kõrgemale. PS. Ma ei taha siin taaskäivitada diskussiooni tähelepanuväärsusest, vaid pelgalt osundada asjaolule, et punaste linkide arv on otseses seoses tähelepanuväärsuse nivooga. --VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 01:24 (EEST)
Pidasingi silmas olukordi, kus on päris raske leida minimaalsetki infot artikli alustamiseks. --Hirvelaid (arutelu) 5. aprill 2015, kell 17:57 (EEST)

Muljetavaldav aastaid kestev diskussioon käib heade artiklite teemal. Ju siis on Vikipeedia tegijatele niisugust klubilist tegevust vaja, Vikipeedia sisukamaks ja paremaks muutmisele niisugune diskussioon otseselt küll kaasa ei aita. Milleks on üldse vaja mingit hulka rohkem kui 130 tuhande artikli hulgast märgistada, et need on paremad kui teised? Neid, kes Vikipeediaga vähe tuttavad, aga soovivad kaasa lüüa, aitavad kümmekond viidet juhendis eri valdkondade artikleile, mis võiks olla näidiseks. Näiteks endise aja tuntud inimene maailmas, praegu elav ja tegev tuntud inimene Eestis, näited artikleist sündmuse, riigi, linna, nähtuse, asja kohta. Kui üldse märgistada, siis pigem artikleid, mis vajavad kaasalööjaid-edasiaitajaid, aga ega vist sedagi pole vaja - vilets või puudulik artikkel on niigi äratuntav. Vaatasin mõnda juhslikku lehekülge - see link vasakus veerus. Reisi-kaubalaev, tehtud alates veebruarist 2004, viimane muuudatus septembris 2012, keelelinke pole, sisu pole, artikkel on. Mats Kissa - ilma sedelitetagi selge, et soliidne ja sisukas artikkel. Pärilik motoorne ja sensoorne neuropaatia - juures silt, et artiklis ei ole piisavalt viiteid. Selles artiklil pole ühtegi viidet, aga on lingid teistele keeltele. Ma ei tea, võibolla polegi selle artikli juures eesti keeles kuhugi viidata. Muukeelsete viideteni jõuab keelelinkide kaudud. Maadleja: "Maadleja on sportlane, kes tegeleb maadlusega." Pilt juures ja puha. Ma sean selle artikli hea artikli kandidaadiks. Johann Friedrich Herbart - juures on kolm suurt sedelit. Kas keegi käib siltidega artiklitega tegemas seda, mida neis siltides soovitakse? Vaevalt küll, või kui, siis ka ilma nende siltidetagi, leides, et saab ja oskab artiklit paremaks teha. Mülleri juha - "See artikkel vajab toimetamist." Artiklit pole ollagi, ühe ülearuse reavahetuse ja lause alguse väikese tähe suureks vahetamine on samasuur toimetamine kui artikli algusesse sildi lisamine. Kuningaraamat - "See artikkel vajab ajakohastamist." Ehk peaks artikleil olema juures viimase redigeerimise kuupäev? Siis oleks ajalugu vaatamata näha, et hilisem info puudub. Prantsuse Flandria - "Artiklis ei ole piisavalt viiteid." Võibolla on see artikkel teistest vikidest kokku kirjutatud? Keelelingid on olemas ja prantsuskeelsel artiklil on kolm viidet ning kuus seotud artiklit. Saksa sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal - "Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu." Üsna usutavasti võib igast nii pikast artiklist leida mõne õigekirjavea. Stiili üle on siin ennegi diskuteeritud.193.40.5.245 5. aprill 2015, kell 20:12 (EEST)

Tere 193.40.5.245 (Sõna sekka)!
loodan, et sõna sekka'ga ei mõeldud 'lööksõnu' ega F.R. Davidi laulu "Words don't come easy"...
Pärilik motoorne ja sensoorne neuropaatia - on viidata ja kirjutada küll aga Vikipediste ei jagu kõikjale, ma vahel aitan neid bioloogia vallas aga ma kõikjale ka ei jõua
artiklit Mülleri juha võib vabalt edasi arendada, olen ise tegev tüümuse all ja ei jõua inimkeha migratsiooniprotsesse 'lõdva 2. käega' kirja saada...
nii üldiselt ma jätaksin selle 'Heade artiklite' teema neil Vikipedistidel omavahel lahendada, sarnaselt abielupaar(id)e klaarimistele - lõputu ... las arutavad oma 'pereasju' - muidu võib juhtuda nii nagu juhtus Voltaire'i "Filosoofilistes jutustustes"...
Mariina 5. aprill 2015, kell 20:45 (EEST) alias Простота
Mis puudutab näidisartiklite nimekirja, siis 2011 hakkasin seda koostama. Asi vaidlustati ja hinnati lootusetuks. Ivo (arutelu) 5. aprill 2015, kell 23:06 (EEST)
"Lootusetu" ütlesin mina üksmeele saavutamise kohta. Kui on artiklid, mis on heaks valitud, siis ei tohiks vaidlust olla.
Mina sain anonüümse kasutaja jutust nii ary, et kui kümme näidist on olemas, siis heade artiklite valimine on tarbetu. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 00:05 (EEST)
Kui heade artiklite valimine oleks ainult linnukeste andmine või mitteandmine ning selle baasil teatud artiklite esiletõstmine, siis võiks teatud juhtudel isegi anonüümse kommentaari autoriga selle protsessi mõttekuse teemal nõustuda. Praktikas see aga nii ei ole. Kogu see protsess peaks aitama tagada ühtlasemaid kvaliteedinõudeid koos nende levikuga (nt leian, et Iifari koostatud kvaliteetartiklid mõjutasid märgatavalt siinse Vikipeedia suundumust ja aitasid kaasa nõudlikuse kasvule uute artiklite suhtes), lihvida paremaks olemasolevaid artikleid (mille heaks näiteks võiks olla kasvõi seesama artikkel Keila), suunata olemasolevaid kasutajaid tegelema ka teiste toimetamist vajavate artiklitega (on täitsa toiminud), innustada artiklite loomisel enam rõhku seadma kvaliteedile, jne. Ivo (arutelu) 6. aprill 2015, kell 01:45 (EEST)
Nõustun Ivoga. Pean olulisemaks saavutada suurem ühtlus – nii käsitluse mahu kui sisu poolest – kui et piiratud inim- ja ajaressursi olukorras lihvida üksikuid artikleid prillikividena läikima, samas kui suur hulk sama kategooria artikleid on palju nadima tasemega ja ootavad aastaid kaastöid ja toimetavat kätt. Kui kõigi Eesti linnade artiklid oleksid vähemalt sellisel tasemel kui Keila artikkel, oleks sellel Eesti Vikipeedia usaldusväärsusele ja mainele palju suurem positiivne mõju kui ühe linna artikli lihvimisel perfektseks etaloniks (koos aastatepikkuste diskussioonidega sellise etaloni täpsest defineerimisest) olukorras, kus mitme Eesti linna kohta pakutav info kõigub kasina ja rahuldava vahel. Ma ei ütle, et küsimus etalonist oleks mõttetu. Küsimus on prioriteetides. Kas olulisem on saavutada absoluutne konsensus Keila artikli struktuuri ja iga lause osas või saavutada vähemalt senise tasemega sarnane tase ka Maardu, Abja-Paluoja, Narva-Jõesuu, Kiviõli jt Eesti linnade artiklites. Nagu ma ülalpool kirjutasin, ka headeks tunnistatud artiklite puhul ei kao vaidlused kuhugi. Andres eksib, kui ta väidab, et "Kui on artiklid, mis on heaks valitud, siis ei tohiks vaidlust olla." Midagi on "hea" üksnes teatud kontekstis (teatud ajal, teatud eesmärkide suhtes ja teatud hindamisskaalal). Nõudlikumal skaalal hinnates ja põhjalikumalt analüüsides võib ka kõik heaks loetud artiklid rahuldavateks ümber kvalifitseerida. Mis ei tähenda aga sugugi, et teises kontekstis ja teiste eesmärkide suhtes ei võiks nad head olla. --VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 10:19 (EEST)
Ma rääkisin sel puhul, et Ivo püüdis näidiseks esitada artikleid, mis polnud hea artikli valimise protseduuri läbinud, ja siis hakati esile tooma nende puudusi samamoodi nagu heade artiklite valimisel. Sellega olen muidugi nõus, et ka headel artiklitel võidakse leida puudusi, mille pärast neid ei taheta enam eeskujuks seada. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 10:34 (EEST)

Ivole. Jah, tundub, et meil on ligikaudne konsensus, et heade artiklite valimisest on kasu. Ka lugejale on need orientiiriks. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 10:34 (EEST)

VillaK-le. Mulle tundub, et referatiivsete artiklite puhul on artiklite kvaliteedi hindamine lihtsam kui teadusartiklite puhul. Lahkarvamusi võib tekitada see, milliseid allikaid usaldada, (ja siin võib tõesti tarvis minna valdkondlikku pädevust), võib-olla ka tõlke ja terminoloogia õigsus (siin on tarvis nii keeletundmist kui ka valdkondlikku pädevust) ja stiil (enamik stiilinõudeid on siiski üldtunnustatud ning (keele)toimetajad ja kirjandite hindajad lähtuvad nendest). Muidugi me ei saa kvaliteedi hindamisel ületada oma pädevust, aga hoolega ja vastutustundlikult teha saame seda küll. Kui me leiame, et siin võib järeleandmisi teha, siis ei ole minu meelest heade artiklite valimisel mõtet.

Minu meelest ei eelda Vikipeedia mitte nähtamatut kätt, vaid seda, et siin on võimalik teha igasuguseid asju, sealhulgas sihipärast toimetamist ja töö korraldamist või ka märkuste tegemist. Viimaste muudatuste jälgimine võimaldab ka suurel määral takistada artiklite halvemaks minekut. Minu meelest on Vikipeedias praegu see häda, et toimetajaid on liiga vähe, et pealetuleva ebakvaliteetse materjali vooga toime tulla. Kui töötab palju toimetajaid, kes püüavad sihikindlalt kvaliteeti parandada, siis võib rääkida ka nähtamatust käest. Üks (aga mitte ainus) võimalus selleks on mingit valdkonda süstemaatiliselt läbi töötada, töö käigus ka olemasolevat materjali parandades. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 10:34 (EEST)

Ettepanek korraliku või rahuldava või heakskiidetud artikli kohta. Nõuded peaksid olema samad mis hea artikli korral, aga põhjalikkust (üksikasjalikkust) ei nõuta. Kõige olulisemad asjad peaksid siiski sees olema. Poolthäälte arvu võiks kahandada kolmele, eksponeerimise aega kuult ütleme kahele nädalale. Aga selleks et see efekti annaks, peaksid artiklid olema lühikesed. Ma ei tea, kas formaalne mahupiirang peaks olema. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 10:34 (EEST)

Uut inimest abistaks, kui oleks nn. näidisartiklid - midagi, mida vaadata (ja mille hõlpsasti leiab - äkki ma lihtsalt pole leidnud? siis vabandan asjakohatu sissekande pärast) ja eeskuju võtta. Et kui ma nt kirjutan puust või linnast, siis on näha, mismoodi see võiks olla kirjutatud ja vormistatud. --Toon (arutelu) 6. aprill 2015, kell 11:05 (EEST)

Ivo püüdis seda teha (Vikipeedia:Näidisartiklid), aga see ei õnnestunud, sest me ei suutnud kokku leppida, millised artiklid seal peaks olema. Häid puuartikleid leiab päris mitu leheküljelt Vikipeedia:Head artiklid. Linna puhul võiks eeskujuks olla Keila, millel on küll välja toodud mõningaid puudusi, ja võib-olla näiteks Aachen, mis küll ei ole nii põhjalik. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 11:20 (EEST)
Aa, siiski Leiden on hea artikkel. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 11:23 (EEST)
Leideni artikli häda on see, et seal on ainult üks viide. Isegi kui tegemist on tõlkeartikliga ei saa seda pidada heaks lahenduseks. Esiteks leiab kindlasti ka eestikeelseid viiteid. Teiseks võib väga hästi viidata ka võõrkeelsetele allikatele, sh neile, millele on viidatud teiste Vikide artiklites. --VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 11:43 (EEST)
Loomulikult. Eks see ole sellest ajast, kui viitamissüsteemi ei olnud. Muus osas on ta ikkagi eeskujuks. Aga tõsi, selline poolik ei tohiks eeskuju olla. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 11:47 (EEST)

"me ei suutnud kokku leppida, millised artiklid seal peaks olema" [siia käiks leebelt naeratav smiley]. Aga miks mitte erinevad näited, mis kellegi meelest on parim ja mille kohta teised arvavad, mille poolest ongi hea ja mis võiks teistmoodi või veel olla? See oleks õpetlikumgi, tegelikult. --Toon (arutelu) 6. aprill 2015, kell 11:49 (EEST)

Minu poolest võib nii teha. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 11:53 (EEST)
Väga õpetlik ettepanek Toonilt. Oma lihtsuses isegi geniaalne. Kui ei saavutata kokkuleppeid, mis on hea, siis võiks hea lahendus tõesti olla see, et esitatakse loetelu erinevate teemavaldkondade näidistest ja iga loetelus esindatud artikli juurde võib igaüks kirjutada oma sünopsise, mida tema hinnangul võiks täiendada, parandada, muuta. Vaidluse kese nihkuks sel juhul hindamiselt retsenseerimise kvaliteedile. --VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 11:58 (EEST)
Siis tuleb ju need täpselt samamoodi läbi töötada nagu siin ja tekiks lihtsalt üks vaidlemis- ja hindamiskoht juurde. Need ettepanekud ju võibki alati siia esitada. Aga jah, kellel on häid näiteid tuua, võiks need näiteks oma kasutajalehele panna. --Epp 6. aprill 2015, kell 12:11 (EEST)
Muidugi tuleb artiklid läbi töötada ja soovitavalt isegi põhjalikumalt kui seda seni on tehtud. Kuid vaidlus ei ole siis hinnangute üle. Artiklile esitatakse retsensioonid, kogu arvamuste paljususe võimalikus spektris. Järeldused nii artikli kui retsensioonide kohta teeb lugeja. Praegu käib vaidlus suuresti hinnangute üle, samas kui retsensioonid kipuvad jääma pealiskaudseteks, mõnele detailile keskenduvateks või subjektiivseid stiilieelistusi esitavateks. --VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 12:45 (EEST)
Noh, meil on ikka äärmiselt vähe inimesi. Keegi peab artikleid kirjutama ja toimetama ka. Arvan, et asjalikumad inimesed eelistavad kindlasti sisu loomist selle retsenseerimisele. Kahte paralleelset valikuprotsessi ei suuda me minu meelest küll ära majandada. Arvan, et olulisem oleks tegeleda halbade ja väga halbade artiklite lappimisega. --Epp 7. aprill 2015, kell 06:17 (EEST)
Sellega, et olulisem on tegeleda tagumise otsa järele aitamise kui lohiseva diskussiooniga hea piiri tõmbamisest, olen ma igati nõus ja eespool sedastasin sama sõnumit. Kuid nii nagu Toon siin märku annab, on nõudlus ka eeskujude järele. Kui eeskujusid ei ole ja on ainult lõputu vaidlus selle üle, mis on või ei ole hea, siis ei tõmba see paraku ka uusi kirjutajaid ligi. --VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 14:45 (EEST)
Pealegi ikkagi, kõik artiklid, mis kellelegi tunduvad paljutõotavad, võib ju siia hea artikli kandidaadiks esitada. Kui seda ei tehta, siis järelikult arvaja ise ka ei pea neid piisavalt heaks ja siis ei peakski neid eeskujuks soovitama. --Epp 6. aprill 2015, kell 12:54 (EEST)
Potentsiaaliga artikleid ei peaks kindlasti hea artikli kandidaadiks esitama liiga vara. Ent kogu see eelnev diskussioon demonstreerib, et "hea" või "piisavalt hea" on piisavalt hägusad kategooriad, mida iga viis hindajat sisustavad seitsmel erineval moel. Isegi Andres oli siin sunnitud nentima, et ei suudeta kokku leppida, millised artikleid kirjutajatele näidisteks pakkuda. Mis kõrvaltvaatajale kippus tooma muiet huulile. --VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 14:45 (EEST)
Mulle tundub, et asi on selles, et osa inimesi ajab taga pigem statistikat ja formaalsusi, teised aga sisu kvaliteeti. Paljudele headele kirjutajatele pole ka ilmselt väga oluline, mitu kvaliteedimärki nende tööle pannakse. Ja ma ütleksin, et sellepärast jääb ka palju paljutõotavaid artikleid siia esitamata. --Epp 7. aprill 2015, kell 06:17 (EEST)
Noh, valimise protseduur on ju ikkagi töötanud, üle saja artikli on valitud, alles äsja valiti kaks artiklit. Need võiks kõik eeskujuks olla, ja minugi poolest kommentaariga, mida sealt mitte eeskujuks võtta. Probleem oli selles, et meil ole näidiseid igasuguste teemade kohta. Kui nüüd teha nii, et näidised varustada kommentaaridega, siis on probleem minu meelest lahendatud. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 17:53 (EEST)
Kas see eri valdkondade näidiste teema nüüd vaibus ja asendus korralike artiklitega? Mina küll näen seal tulemas vaidlusi täpselt samadel teemadel nagu siin. Enamasti on ju ikkagi tegu vaidlustega pigem sisu kvaliteedi kui selle mahu või katvuse üle. Ja kvaliteedilatti pole ikkagi põhjust alla lasta ka nn korralike artiklite puhul. --Epp 7. aprill 2015, kell 06:17 (EEST)

Mina ei vastandaks heade artiklite putitamist ja halbade järeleaitamist. Minu meelest on uus kategooria märkimisväärselt ressurssi ei kuluta, ja kui sellest stimuleerimiseks kasu on, miks siis mitte teha. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 18:19 (EEST)

Alustasin lehekülje Vikipeedia:Kolmas kategooria. Pealkiri hetkel suvaline, hiljem saab teisaldada. Seal arutelus võiks nüüd jätkata uue kategooria väljakujundamist. Adeliine 6. aprill 2015, kell 18:37 (EEST)

Kui juba eeskujuliku artikli hindamiseks läheb, siis on minu meelest vältimatu, et hinnatakse ka seda, kas punane link käib artikliväärilise asja kohta. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 12:02 (EEST)


Lingid, jah... mina näiteks sattusin "lainele" sellepärast, et panin (tõlkevõistluse väikesele kogemusele toetudes) kirja asja, mis eakat inimest vaevas ja järgmisel hommikul avastasin, et keegi oli inimese nime punaseks lingiks teinud. Üllatusin, aga noh - miks mitte. Inimese kohta artiklit tehes oli kohe liigendamise jama käes. Ingliskeelse süsteem (s.t märksõnad või mis nad on) ei toimi, meil on paljude tublide inimeste kohta lihtsalt paar rida, ja Tammsaare kujundus lihtinimesele ka päris hästi ei sobi :). Eks siis hakkas võrk hargnema (või looma?) ja avastasin, mida kõike Vikipeedias EI ole... no võiks ju kirja panna selle, mida tean ja mille kohta on veel neid, kes ise asju mäletavad. Ainult et ega ju ülemäära aega ei ole lihtsalt ringi vaadata ja nt pildiasjandusele pole suurt muud pihta saanud, kui et oma pilt on kindel värk.

P.S liiglingitud tekst on kindlasti tüütu. Mulle tundub ka, et iga mainimist ei ole vaja lingitada.

P.P.S mitte muige, vaid 'leebe naeratuse', VillaK. [eriti leebe naeratuse saatel] --Toon (arutelu) 6. aprill 2015, kell 22:43 (EEST)

Epule. Minu meelest me leidsime näidiste probleemile lahenduse: esitame näidised koos kommentaariga, millised puudused nendel on.

Aa, OK. Seda kohta ma enam arutelust üles ei leidnud. Paistab, et artiklite kirjutamise ja toimetamisega tegelemiseks tulevikus enam aega ei jää. :-) --Epp 7. aprill 2015, kell 11:57 (EEST)

Uue kategooria eelis oleks see, et artiklid oleks lühemad ja neid saaks kiiremini läbi vaadata. Vaieldavad stiiliküsimused tuleks artiklite hindamisest lahku lüüa. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 11:18 (EEST)

EttepanekRedigeeri

Minu meelst poolt- ja vastuhääled, mis antud üle aasta tagasi, võiksid oma kehtivuse kaotada. See ehk tooks hindajad sagedamini siia lehele tagasi, et rahuliku südamega anda uus hinnang artikli muutunud sisule. --Hirvelaid (arutelu) 21. juuni 2015, kell 08:35 (EEST)

Ei poolda. Ega see pole mingi mäng, kus reeglite muutmine aitab põnevust hoida. Artikli sisu ka ju ei pruugi muutuda (enamasti vist ei muutugi). --Epp 21. juuni 2015, kell 19:09 (EEST)
Ei poolda samuti. Niigi kaua võtab see aega, et kuus inimest ühe artikli läbi jõuaksid lugeda, vastavad parandused teha ja siis hääl anda. Kui hakata veel hääli otsast kustutama, pärsiks see veelgi võimalust, et siin lehel üldse midagi otsustatud saaks (ükskõik, kas otsus seisneb siis selles, et artikkel osutus heaks või mitte). Pärtel Toompere (arutelu) 21. juuni 2015, kell 19:50 (EEST)

Minu meelest ei ole aktsepteeritav, et keegi mõtleb mingi reegli välja ja siis hakkab kohe seda rakendama, ilma et oleks konsensust. Seda on siin ennegi tehtud (kolme vastuhäälega artiklid mitevalituteks). Andres (arutelu) 26. oktoober 2016, kell 17:26 (EEST)

Praegu on meil siin ikkagi olukord, kus juba 2 vastuhäält saanud artiklil on nullilähedane võimalus üldse kunagi valituks saada. Vahet pole, mis artikliga edasi tehakse. Seega võib sama hästi need artiklid juba maha kanda ja mittevalituteks kuulutada. Paraku nii on. Ivo (arutelu) 26. oktoober 2016, kell 20:31 (EEST)
Ma olen nõus Andresega selles osas, et siin on praegu üksikisik rakendanud uudset võtet, millele oleks tegelikult vaja kogukonna toetust. Mina ei ole nõus sellega, et esitaja saab kandidatuuri tagasi võtta. Ma ei näe põhjust, miks just selline toiming võiks vajalik või kasulik olla.
Ma olen nõus sellega, et võib tunduda, nagu seisaksid artiklid siin väga kaua ja nendega midagi ei toimu. Aga ma ei ole ma nõus sellega, et 2 vastuhäält saanud artiklil on nullilähedane võimalus valituks saada. Tõsi on, et kogukond on väike ja artiklite paranemine võib võtta väga kaua aega, aga võimatu see pole. Üks lahendus (kui selles kokku lepitakse) võib ollagi näiteks see, et nt 2 (või 3) vastuhäälega ja 1 (3) aastat pärast esitamist veel mitte paranenud artiklid viiakse koos antud häältega mittevalitute lehele. Mulle isiklikult see lahendus väga ei meeldi, et niimoodi silma alt ära viiakse, aga kui selline on kogukonna soov ja reeglites kokku lepitakse, siis minugipoolest. Adeliine 27. oktoober 2016, kell 19:02 (EEST)
Minu meelest on nii vastuhäälte arv kui ka seismise aeg formaalsed kriteeriumid, mis ei ütle midagi artikli kvaliteedi kohta. Rääkimata esitaja suvast. Andres (arutelu) 27. oktoober 2016, kell 20:46 (EEST)
Otseselt ei ütlegi. Formaalseid kriteeriume võib seada, kui nende abil reaalselt midagi soovitavat saavutatakse. Kas siin osa kandidaatide teisele lehele viimine saavutab midagi? Mida? Adeliine 27. oktoober 2016, kell 21:24 (EEST)
Mõte on selles, et kui lehel on vähem kandidaate, leitakse perspektiivikamad artiklid kergemini üles. Aga minu meelest need näitajad ei ütle perspektiivikuse kohta midagi. Andres (arutelu) 27. oktoober 2016, kell 23:24 (EEST)
Praegu ei viitsi suurt keegi siin midagi teha. Ei artikleid parandada ega nende kohta hinnanguid anda. Heade artiklite valimist pea-aegu ei toimugi. Ja seepärast ei vaevu ka paljud neist midagi tegema, kes muidu oleksid veel valmis neid artikleid edasi arendama. No mida ma jaman mingi artikliga, kui see mitte kunagi nõutavad 6 poolthäält täis ei saa? Ivo (arutelu) 27. oktoober 2016, kell 23:48 (EEST)
Kuidas see oleneb vastuhäälte arvust või seismise ajast?
Kuigi keegi tahab artikleid paremaks teha, miks ta peaks valimistest hoolima? Andres (arutelu) 27. oktoober 2016, kell 23:59 (EEST)
Artikleid võib tõesti alati paremaks teha. Aga meil on siin vikis juba üle 150 tuhande artikli. Ehk kui valimistest mitte hoolida on võrdlemisi vähetõenäoline, et kunagi nende artikliteni siin jõutakse. Eriti veel, kui nendega tegelemine on sedavõrd frustreeriv kogemus.
Kui artikkel on siin nimekirjas juba ligi kümmekond aastat seisnud ja pole valituks osutunud, siis võib selle samahästi siit välja arvata. Ivo (arutelu) 28. oktoober 2016, kell 12:41 (EEST)
Kui artiklid silma alt ära tõsta, siis on veel vähem lootust, et just nendega tegeldakse.
Minu meelest pole vahet, kas ta on seisnud aasta aega või kümme aastat. Andres (arutelu) 28. oktoober 2016, kell 17:01 (EEST)

Samburu loodusreservaatRedigeeri

Artiklil on kuus häält täis.

Selles artiklis on üks oluline osa täiesti puudu ja olemasolevigi info kohta pole täit kindlust, kas see üldse adekvaatne on. Kas keegi on üldse selle artikli arutellu vaadanud? Milleks üldse mingit kvaliteedikriteeriumid, kui neist absoluutselt kinni ei peeta?--82.131.110.243 1. veebruar 2017, kell 09:20 (EET)
Mida Sa konkreetselt silmas pead? Jah, reservaadi ajaloost võiks võimaluste piires täpsemalt ja põhjalikumalt kirjutada. Ma katsun selle lähiajal ette võtta. Mille adekvaatsuses Sa kahtled? Millistest kriteeriumidest ei peeta kinni. Andres (arutelu) 1. veebruar 2017, kell 14:29 (EET)

Muide, siia lehele võiks tekitada arhiivi ja enamuse vanadest aruteluteemadest sinna teisaldada.

Neptuunium (arutelu) 1. veebruar 2017, kell 09:12 (EET)

Hindamisprotsessi küsimusRedigeeri

Artikli õilis nulg arutelust:

Mis asjaoludel nii keskpärane artikkel on valitute hulka sattunud?146.255.183.118 27. aprill 2017, kell 11:54 (EEST)

Küllap on antud poolthäält vaid artiklile peale vaadates. Heade artiklite valimisprotsessi tuleks tõhustada.--Raamaturott (arutelu) 27. aprill 2017, kell 15:28 (EEST)
Kas Sul on ettepanek, mida selleks teha? Andres (arutelu) 27. aprill 2017, kell 15:47 (EEST)
Ma arvan, et esmalt tuleks konkreetselt vaadata, kas artikkel vastab igale hea artikli punktile, ja mõned segased, parandamist või täpsustamist vajavad kohad välja tuua, et neid saaks arutada. Lihtsalt poolthäälte andmine, kui artiklisse ei süveneta, pole sel juhul eriti mõtekas ja vigadega artiklid võivad läbi minna. Iga üks, kes artiklile poolthääle annab, peaks artikli parandmiseks midagi tegema. Siis oleks sel poolthäälel mingit mõtet. Heade artiklitega ei tegeleta viimasel ajal ka üldse, sest seal on segamini artiklid, mil on võimalus peatselt saada heaks artikliks, ja artiklid, millega tuleb veel vaeva näha. Olen juba ka varem käinud välja mõtte, et esmalt tuleks headeks artikliteks esitatud artiklid ära jagada A-, B- ja C-kategooria artiklite vahel ning alles siis vaadata A-kategooria artiklite seast mõni hea artikli kandidaadiks.--Raamaturott (arutelu) 27. aprill 2017, kell 19:23 (EEST)
Kes seda peaks vaatama? Praegu on mõeldud nii, et hindajad vaatava. Kas artikkel peaks kõigepealt minema komisjoni või valitud hindaja kätte?
Muidugi pole lihtsalt poolthäälte andmine mõttekas, aga kuidas seda ära hoida? Kas nõuda, et ta oleks enne artiklit parandanud? Aga ta võib öelda, et pole midagi parandada, või teha formaalse paranduse, mis artiklit paremaks ei tee või isegi teeb halvemaks?
Kas pole äkki nii, et kui hakkame artikleid kategooriateks jaotama, kulutame veel rohkem tarbetult ressurssi? Võib-olla teha nii, need artiklid, mis hääletusel läbi ei lähe, paigutada kategooriatesse? Andres (arutelu) 27. aprill 2017, kell 19:33 (EEST)
Hindajad peaksid vaatama. Ma arvan, et koos tuleks need punktid üle vaadata (kas see on nii võimalik, ma ei oska öelda). Ei ole vaja nõuda, et artiklit tuleb parandada, aga hindaja võiks lihtsalt poolthäälele andmisele midagi artikli kohta juurde öelda. Kui artiklite kvaliteedikategooriad loodi, siis tuleks neid ju igatahes kasutada. Ma ootaks veel mida näiteks @Kruusamägi: selle kõige kohta öelda on, ma ei ole heade artiklite juures just suur asjatundja.--Raamaturott (arutelu) 27. aprill 2017, kell 19:59 (EEST)
Mulle tundub, et nende kriteeriumide järgi vaikimisi hinnatakse. Mõnikord on nende mittetäidetus kohe näha, mõnikord aga tuleb selle avastamiseks tublisti süüvida. Andres (arutelu) 27. aprill 2017, kell 20:07 (EEST)
Naase projektileheküljele "Heade artiklite kandidaadid".