Mats Kissa

Mats Kissa (3. veebruar 1887 Nahksepa talu, Kaarli vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 24. veebruar 1956) oli eesti toorlinatööstuse rajajaid.

Ta sündis talupidajate Märt ja Mari (Raekson) kaheksanda lapsena. Matsi õde Reet iseloomustas oma venda kui väga heasüdamlikku ja toredat inimest, kel oli tihti suuri ideid, mille läbiviimisega paraku kitsastes oludes tekkis vahetevahel raskusi.

Hariduskäik muuda

Ta õppis Kaarli vallakoolis, Kõpu kihelkonnakoolis ja Tartu Reaalkoolis, mille lõpetas 1906. aastal. 1906–1911 õppis ta Riia Polütehnilises Instituudis keemiat, mille lõpetas tehnoloogiainsenerina. Oma diplomitöö kaitses ta teemal "Linaseemne- ja kookosõlivabrik". 1911–1912 oli ta instituudis professor Blecheri juures assistent ning tegeles tema laboratooriumis linaleotamise küsimustega.

Korporatsioon Vironia muuda

Alates 1906. aasta sügissemestrist oli ta korporatsioon Vironia liige. Ta pidas organisatsioonis mitut ametit. Kevadel 1908 oli ta ökonoom (magister bibendi), vastutades piisava söögi-joogi olemasolu eest korporatsiooni ruumides ja ürituste ajal. Kevadel 1909 oli ta aga üks abikirjatoimetajatest (subscriba).

Linatehnoloogina muuda

Riia Polütehnilise Instituudi direktor teatas Kissa töödest Venemaa põllutööministeeriumile, mille järel tehti Kissale ettepanek 1912. aasta suvel välismaale sõita ja seal linaleotuse ja linaharimise katseid teha. Katsete tegemise kohaks oli soojaveeleotusega ühistegevuslinavabrik Krima - Austria - Böömimaal. Seal teostatud katsete põhjal koostas Kissa aruande ja vastava tehase organiseerimise kava koos eelarvetega. Aruande esitamise järel sai Kissa ülesande organiseerida esimene soojaveeleotamisega proovilinavabrik Venemaal.

Kissa töötas Riia Polütehnilises Instituudis edasi, tehes samal ajal ettevalmistusi uue tehase rajamiseks. Ka Halliste Põllumeeste Selts oli huvitatud uue tehnoloogiaga toorlinavabriku ideest ning seltsi toetusrahaga sai Kissa tutvuda Ungari, Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Austria, Belgia ja Suurbritannia tähtsamate toorlinavabrikutega, püüdes leida meie oludele sobivaimat linaleotusviisi.

Abja linavabriku aeg muuda

Pikemalt artiklis Abja linavabrik

Abja linavabrikut võib pidada Mats Kissa elutööks. Ta oli aastatel 1913–1940 (väikeste vaheaegadega) vabriku väljaehitamise ja arendamise juht.

1913. aastal alustati linavabriku ehitamist VanamõisaTümpsi renditalu maadele. Esimene toorlinatööstus alustas tööd 1914. aasta suvel.

Vaevalt käimasaadud vabriku ainuke eriharidusega juht Kissa mobiliseeriti ja saadeti aga Esimese maailmasõja rindele. Alles pärast hulka palvekirju õnnestus Abja vallavalitsusel 1917. aastal teda kui tootmisele vajalikku eriteadlast ja spetsialisti tuua sõjaväljalt tagasi.

Sellest peale algas vabrikus uus elu. Juurde ehitati värnitsa valmistamise ja jahuveski osakond. Aasta hiljem alustas tööd lauavabrik. Väikese võimsusega arukatel asendati võimsamaga. Endisele linaseemnete pressimise osakonnale ehitati juurde linaseemnete ekstraheerimise osakond. Samal ajal ehitati ka kontoriruume ja töölismaju.

1929. aastast oli ta Abja Lina- ja Värnitsavabriku direktor ja insener. Vabrikujuhatajana oli Kissa Lõuna-Eesti põllumeeste seas väga lugupeetud isiksus. Pärast vabriku natsionaliseerimist 1940. aastal jätkas ta lühikest aega käitise tehnilise juhatajana ning siis järsku loobus.

Teise maailmasõja järel muuda

Pärast sõda tõstis Nõukogude võim tema koos perekonnaga oma 1924. aastal valminud Inseneri lossist (nii ristis rahvas Kissa ehitatud valge villa) sundkorras välja ning pani nad elama endisse Jussi kõrtsi.

Liikmesus muuda

1920. aastatel oli ta Kaubandus-Tööstuskoja liige, kuuludes 1925. aastal selle suurtööstuse sektsiooni

Isiklikku muuda

Pärast Esimesest maailmasõjast naasmist abiellus Mats Kissa 24. veebruaril 1918 lätlanna Selma Jakobsonega.

Kirjandus muuda

Aime Jõgi. "Inseneri Lossi lennukad ideed vedelevad purunenult maas". Sakala, 6. juuli 2002
Aime Jõgi. "Põnevate elude lummuses". Sakala, 20. juuli 2002
Toomas Alatalu. "Abja linateadlase Kissa peegel ripub meie kodu seinal". Sakala, 20. juuli 2002
Aksel Tiideberg. "Abja aastad ja inimesed". 2007. Lk 325
"Eesti majandustegelased". 1928. Lk 86–87
"Eesti avaliku elu tegelased. Eluloolisi andmeid". 1932. Lk 102
Korporatsioon "Vironia" liikmete nimekirjad, asutamise teade ja kirjavahetus kartelli loomise tingimuste, üliõpilasankeedi korraldamise ja muis asjus (28.11.1900–2.11.1910). Rahvusarhiiv, RA EAA 1767.1.199
Eesti üliõpilaste ja vilistlaste üleüldine nimekiri 1915. Lk 6
Album Vironorum I. Toronto, Korp! Vironia 1975. Lk 71
Album Vironorum II. Tallinn, Korp! Vironia 2000. Lk 48–49
Kaubandus-tööstuskoda 1925-1935. Tallinn 1935. Lk 86

Koit Kissa kirjalikud mälestused Mats Kissast, saadud Aino Londi käest