Ava peamenüü
Mats Kissa

Mats Kissa (3. veebruar 188724. veebruar 1956) oli eesti toorlinatööstuse rajajaid.

Ta sündis endises Kaarli vallas Nahksepa talus talupidajate Märt ja Mari (Raekson) kaheksanda lapsena. Matsi õde Reet iseloomustas oma venda kui väga heasüdamlikku ja toredat inimest, kel oli tihti suuri ideid, mille läbiviimisega paraku kitsastes oludes tekkis vahetevahel raskusi.

Mats Kissa õppis Kaarli vallakoolis, Kõpu Kihelkonnakoolis ja Tartu Reaalkoolis, mille lõpetas 1906. aastal. 1906–1911 õppis ta Riia Polütehnikumis keemiat, mille lõpetas tehnoloogiainsenerina. Oma diplomitöö kaitses ta teemal "Linaseemne- ja kookosõlivabrik". 1911–1912 oli ta polütehnikumis professor Blecheri juures assistendiks ning tegeles tema laboratooriumis linaleotamise küsimustega.

Riia Polütehnikumi direktor teatas Kissa töödest Venemaa keisririigi Põllutööministeeriumile, mille järel tehti Mats Kissale ettepanek 1912. aasta suvel välismaale sõita ja seal linaleotuse ja linaharimise katseid teha. Katsete tegemise kohaks oli soojaveeleotusega ühistegevuslinavabrik Krima - Austria - Böömimaal. Seal teostatud katsete põhjal koostas Mats Kissa aruande katsetulemuste kohta ja vastava tehase organiseerimise kava koos eelarvetega. Aruande esitamise järel sai Kissa ülesandeks organiseerida esimene soojaveeleotamisega proovilinavabrik Venemaal.

Mats Kissa töötas polütehnikumis edasi, samal ajal tehes ettevalmistusi uue tehase rajamiseks. Ka Halliste Põllumeeste Selts oli huvitatud uue tehnoloogiaga toorlinavabriku ideest ning seltsi toetusrahaga sai Mats Kissa minna tutvuma Ungari, Prantsusmaa, Venemaa, Saksa, Austria, Belgia ja Inglismaa tähtsamate toorlinavabrikutega, püüdes leida meie oludele sobivaimat linaleotusviisi.

1920. aastatel oli Mats Kissa Eesti kaupmeeste, töösturite, pankurite ja laevaomanike ühishuvide esindamiseks ja kaitseks loodud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige, kuuludes 1925. aastal suurtööstuse sektsiooni.

Korporatsioon VironiaRedigeeri

Alates 1906. aasta sügissemestrist oli Mats Kissa korporatsiooni Vironia liige. Korporatsiooni liikmena pidas ta organisatsioonis mitut ametit. 1908. aasta kevadel oli Mats Kissa Vironias tegev ökonoomina (magister bibendi), vastutades piisava söögi-joogi olemasolu eest korporatsiooni ruumides ja ürituste ajal. 1909. aasta kevadel oli ta aga üks abikirjatoimetajatest (subscriba).

Abja linavabrikRedigeeri

  Pikemalt artiklis Abja linavabrik

Abja linavabrikut võib pidada Mats Kissa elutööks. Linavabriku asukohaks valiti Abja. 1913. aastal alustati linavabriku ehitamist Vanamõisa Tümpsi renditalu maadele. Esimene toorlinatööstuse osakond alustas tööd 1914. aasta suvel. Vaevalt käima saadud vabriku ainuke eriharidusega juht Mats Kissa mobiliseeriti ja saadeti aga Esimese maailmasõja rindele.

Alles 1917. aastal, pärast hulka palvekirju õnnestus Abja Vallavalitsusel Mats Kissa kui tootmisele vajalik eriteadlane ja spetsialist sõjaväljalt tagasi tuua. Sellest peale algas vabrikus uus elu. Juurde ehitati värnitsa valmistamise ja jahuveski osakond. Aasta hiljem alustas tööd lauavabrik. Väikese võimsusega arukatel asendati võimsamaga. Endisele linaseemnete pressimise osakonnale ehitati juurde linaseemnete ekstraheerimise osakond. Samal ajal ehitati ka kontoriruume ja töölismaju. Pärast sõjast naasmist abiellus Mats Kissa 24. veebruaril 1918 lätlanna Selma Jakobsoniga.

Mats Kissa oli aastatel 1914–1927 (väikeste vaheaegadega) Abja Linavabriku väljaehitamise ja arendamise juht. 1929. aastast Abja Lina- ja Värnitsavabriku direktor ja insener kuni selle natsionaliseerimiseni 1940. aastal.

Abja linavabrik oli suur ettevõte, selle juhatajana oli Mats Kissa Lõuna-Eesti põllumeeste seas väga lugupeetud isiksus. Seejärel jätkas ta lühikest aega käitise tehnilise juhatajana ning siis järsku loobus.

Pärast sõda tõstis uus võim Mats ja Selma Kissa 1924. aastal valminud Inseneri lossist (nii ristis rahvas Kissa ehitatud valge villa) sundkorras välja ning pani nad elama endisse Jussi kõrtsi.

Mats Kissa on koos oma naise Selmaga maetud Halliste kalmistule.

KirjandusRedigeeri

  • Aime Jõgi. "Inseneri Lossi lennukad ideed vedelevad purunenult maas" Sakala 6.07.2002.
  • Aime Jõgi. "Põnevate elude lummuses" Sakala 20.07.2002.
  • Toomas Alatalu. "Abja linateadlase Kissa peegel ripub meie kodu seinal" Sakala 20.07.2002.
  • Aksel Tiideberg. "Abja aastad ja inimesed" 2007 lk 325.
  • "Eesti majandustegelased" 1928, lk 86–87.
  • "Eesti avaliku elu tegelased. Eluloolisi andmeid" 1932 lk 102.
  • EAA (Eesti Ajalooarhiiv) 1767.1. 199. Korporatsioon "Vironia" liikmete nimekirjad, asutamise teade ja kirjavahetus kartelli loomise tingimuste, üliõpilasankeedi korraldamise ja muis asjus (28.11.1900–2.11.1910).
  • Eesti üliõpilaste ja vilistlaste üleüldine nimekiri 1915, lk 6. http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=108799
  • Album Vironorum I. Toronto, Korp! Vironia 1975, lk 71.
  • Album Vironorum II. Tallinn, Korp! Vironia 2000, lk 48–49.
  • Kaubandus-tööstuskoda 1925-1935. Tallinn 1935, lk 86.
  • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koduleht: http://www.koda.ee/kojast/koja-ajalugu/
  • Koit Kissa kirjalikud mälestused Mats Kissast, saadud Aino Londi käest.