Inseneri loss

Inseneri loss on kunagise Abja linavabriku omaniku Mats Kissa luksuslik elamu. See valmis aastatel 1922–1924. Hoone ehitasid saksa töölised arhitekt Heerwageni kavandite järgi.

Kissa häärber
Inseneri Loss.jpg
Abja linavabriku asjaajaja - direktor Mats Kissa häärber, rahvasuus tuntud kui Inseneri loss
Üldandmed
Asukoht Viljandi maakond, Mulgi vald
Ehituse algus 1922
Ehituse lõpp 1924
Renoveeritud 2016
Aadress Viljandi maakond, Abja-Vanamõisa küla, Kissa
Koordinaadid 58° 6′ 59,6″ N, 25° 18′ 2,2″ E
Tehniline ülevaade
Kõrgus 8,8 m
Vundamendi pindala 375 m²
Korruseid 2
Projekt ja ehitus
Arhitekt Heerwagen

KirjeldusRedigeeri

Kõrge kivikatusega hoone oli elavalt liigendatud, nurgad dekoreeritud sõõrmotiividega. Esimesel korrusel olid kabinet, elutuba, kaks saali, veranda ja söögituba ning kolm magamistuba, teisel korrusel kaks külalistetuba, peosaal ja teenijatoad, mille juurest viis eraldi trepp alla kööki.

Saalides oli pähklipuumustriga tammeparkett. Enamus muid ruume olid laudpõrandaga, vannitoad kivipõrandaga. Mats Kissa kabineti seinad olid kaetud pähklipuust paneelidega. Elutoas oli tammepuust lagi, muud laed olid kaunistatud kipsornamentidega. Fuajee laes oli kasutatud klaasi. Kamin oli kaetud Meissneri portselanist kividega.

Häärberi lähistel oli veel neli maja, väike kahe korteriga ametnike maja, milles elasid umbes 1927/28. aastani Matsi õde Reet Laks abikaasa Augustiga, ning eemal veel kaks suuremat tööliste kortermaja.

Teisel pool häärberit metsa ääres oli garaaž kahele autole, mille teisel korrusel oli autojuhikorter. Vabriku sepikoja peal oli samuti korter, milles elas Mats Kissa vennapoeg Ants Kissa.

Häärberit ümbritses prantsuse stiilis aed, kus oli umbes 100 viljapuud, sh 60 õunapuud.

AjaluguRedigeeri

 
Inseneri Loss 2008. aasta kevadel (Foto: Raimo Ilsjan)

Taolise suursuguse hoone ehitamine pakkus Abjas palju kõneainet. Häärber ehitati ülikorralikult ja seda viimistleti peensusteni. Häärberit ümbritsevas aias oli tööl aednik, sealsed viljapuud andsid nii palju saaki, et vabriku rahvas ei jõudnud seda iial ära süüa, mistõttu pidi Mats Kissa igal aastal suure osa saagist Rootsi saatma.

Nõukogude okupatsiooni saabudes tõsteti Mats Kissa oma perega Inseneri lossist välja ning pandi elama Jussi kõrtsi. Inseneri Lossist sai linavabriku klubi, kus korraldati üritusi ning vabriku tööliste koosviibimisi. Klubist saadeti viimasele teekonnale ka lahkunud vabrikutööliste põrmud.

Pärast Abja linavabriku töö seiskumist lagunes ka Inseneri loss. 1990. aastate alguses olid hoonel veel uksed ja aknad ees, kuid kunagine suursugune häärber oli võssa kasvanud ning täielikult lagastatud. Praegu kuulub hoone OÜ Kissa Varale, kes on võtnud kavaks hoone taastada ning rajada sinna konverentsikeskuse. Aastaks 2016 on hoone välisilme taastatud. [1]

Kasutatud kirjandusRedigeeri

  • Aksel Tiideberg. Abja aastad ja inimesed. 2007. Lk 114–115.
  • Aime Jõgi. Inseneri Lossi lennukad ideed vedelevad purunenult maas. Sakala 6. juuli 2002.
  • Toomas Alatalu. Abja linateadlase Kissa peegel ripub meie kodu seinal. Sakala 20. juuli 2002.
  • Abja linavabriku häärberist saab konverentsikeskus. Sakala 22. august 2012.
  • Henry Kuningas. Abja linavabrik. Dokumenteerimine. Tallinn 2012.
  • Eesti Entsüklopeedia Abja_linavabrik

ViitedRedigeeri

  1. "Kissa häärber elik Inseneri loss".

VälislingidRedigeeri