Vicenza

Vicenza (veneti keeles Vicensa) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Vicenza provintsi halduskeskus.

Vicenza
[ vitš'entsa ]
itaalia Vicenza veneti Vicensa
Pindala: 80,6 km² (2011)
Elanikke: 109 823 (1.01.2023)
Koordinaadid: 45° 33′ N, 11° 33′ E

Vicenza asub Berici mägede põhjanõlval Bacchiglioni jõe ääres, umbes 60 km Veneetsiast läänes ja 200 km Milanost idas.

Vicenzat tuntakse kui Andrea Palladio linna; linn ise pakub tema arhitektuuriloomingust hulganisti suurepäraseid näiteid, olles omamoodi palladianismi välimuuseumiks.

Ajalugu

Vicenza linn ja Andrea Palladio villad Venetos
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Itaalia
Tüüp	kultuurimälestis
Kriteeriumid	I, II
Viited	712
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid	45° 32′ 57″ N, 11° 32′ 58″ E
Nimekirja arvatud	1994 (18. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Vicenza (Vicetia) oli alates 49 eKr Rooma munitsiipium, kuid jäi oma naabri Pataviumi varju. Rooma ajast on säilinud vähe. Siiski pärinevad kolm silda üle Bacchiglione ja Retrone ning üksikud akveduktikaared Rooma ajast.

Pärast Lääne-Rooma impeeriumi langemist 5. sajandil muutsid vandaalid Alarichi ja hunnid Attila juhtimisel piirkonna peaaegu inimtühjaks. Hiljem tekkis sellele kohale üks paljudest Lombardia vürstiriikidest, mis ühinesid Lombardia Liigaks Friedrich I Barbarossa vastu.

Keskajal oli Vicenza iseseisev linnvabariik. 1311. aastal vallutasid linna Verona valitsejad Scaligerid, kes kindlustasid seda Milano Viscontide vastu. 1405. aastast kuulus Vicenza Veneetsiale.

Vicenza on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Alates 1955. aastast on linnas USA sõjaväeüksused Caserma Del Dini kasarmus linna põhjaosas.

Vaatamisväärsused

• San Lorenzo kirik (1280–1344)
• Vicenza toomkirik
• Santa Corona kirik, gooti stiilis; ehitatud 1261 Louis IX kingitud Kristuse okaskrooni okka (püha okas) hoidmiseks.
• Monte Berico kirik; kuppelkatusega basiilika, ehitatud 15. sajandil ja laiendatud 18. sajandil. Kirik on pühitsetud neitsi Maarjale, kes ilmutas ennast 1426.–1428. aasta katku ajal ja kuulutas Vicenza pääsemist katkust.
• Palazzo Valmarana Braga (Palladio, 1566; valmis 1680)
• Loggia del Capitaniato
• Torre di Piazza (12. sajand)
• Ponte San Michele (1620)
• Villa Almarana ai Nani (1688, Antonio Muttoni)

Palladio arhitektuur

• Basilica Palladiana (1549) on Palladio esimene avalikuks otstarbeks projekteeritud ehitis. Hoone on ümbritsetud kolonnaadi ja loggia'ga.
• Palazzo Chiericati on Palladio 1550. aastal romaani stiilis projekteeritud suur elumaja. Kunagi ümbritses seda vesi. Palazzos asub Vicenza linnamuuseum koos maaligaleriiga. Eksponeeritud on Vicenza kirikute gooti stiilis altarimaale, Bartolomeo Mantagna teoseid ja Hans Memlingi "Ristilöömise" triptühhoni keskmine tahvel.
• Teatro Olimpico on Euroopa vanim säilinud siseamfiteater. Palladio hakkas 1579. aastal teatrit projekteerima, kuid suri järgmisel aastal. Tööd jätkas Vincenzo Scamozzi. Esietendus "Kuningas Oidipus" toimus 3. märtsil 1585.
• La Rotonda ehk Villa Rotonda (1550–1552) on Palladio kuulsaim teos. La Rotonda on täiesti sümmeetrilise ehitusega, tsentraalsümmeetriline ja nelja sümmeetriateljega villa, millest on tehtud hulganisti koopiaid (sh Londonis ja Peterburis). Villa oli projekteeritud kardinal Capra suveresidentsiks. Villa Rotonda lähedal asub Palladiost inspireeritud Villa Valmarana, mida kaunistavad Tiepolo freskod.

Üks Vicenza peamisi tänavaid, Corso Andrea Palladio, on ääristatud meistri ja tema õpilaste projekteeritud hoonetega. Palladio ise elas majas number 163.

Sport

Vicenzas tegutseb jalgpalliklubi Vicenza Calcio.

Pildid

• 
  Basilica Palladiana
• 
  Piazza dei Signori - Torre Bissara - Piazza della Biade
• 
  Palazzo Chiericati
• 
  Statue forestillende Palladio
• 
  Teatro olimpico
• 
  Villa Rotonda. Andrea Palladio, 1550–1552

Välislingid

• Vicenza koduleht Itaalia keeles
• Vicenza City of Palladio Ingliskeelne info Vicenza ajaloost ja arhitektuurist