Vesinikuenergeetika

Vesinikuenergeetika on vesiniku kasutamine kütusena, eriti kütteks, sõidukites[1], energia hoiustamiseks ja pika vahemaa taha transportimiseks.

Vesinikuenergeetikat on välja pakutud tuleviku väikese süsiniku jalajäljega majanduse osana. Vesiniku kaalutakse globaalse soojenemise piiramiseks fossiilkütuste asendajana, sest vesiniku põlemine ei tekita süsihappegaasi vaid ainult puhast vett. 2019. aastal kasutatakse vesinikku põhiliselt ainult tööstuses lähteainena, põhiliselt ammoniaagi, metanooli tootmiseks ja nafta töötlemiseks.[viide?]

Vesinikgaasi ei leidu looduslikult kättesaadavates kohtades. 2019. aastal toodeti 70 miljonit tonni vesinikku aastas, millest peaaegu kõik toodeti auru metaani ümbertöötamisel maagaasist.[2] Ülejäänu toodeti elektrolüüsi käigus kõrvalsaadusena. Väheses koguses vesinikku toodetakse ka spetsiaalselt veest. Nii auru metaani ümbertöötamine kui ka elektrolüüs on praegu ebaefektiivsed protsessid. Auru metaani ümbertöötamine tekitab kõrvalsaadusena ka süsihappegaasi.[3]

OhutusRedigeeri

Vesinik on õhuga kokkupuutel üks kõige kergemini plahvatavaid gaase. See tähendab, et mis tahes proportsioonis vesiniku ja õhu segu põlemise asemel plahvatab süütamisel. See muudab vesiniku kasutamise suletud kohtades (tunnelid, maaalused parklad) väga ohtlikuks.[4] Puhta vesiniku leek põleb ultraviolett värvi leegiga, mis muudab selle palja silmaga nähtamatuks, mis tähendab, et põlengu avastamiseks on vajalik kasutada leegiandurit. Vesinik on ka lõhnatu, mis muudab lekete tuvastamise lõhna järgi võimatuks.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "A portfolio of power-trains for Europe: a fact-based analysis". Failitüüp: PDF. Vaadatud 06.10.2019. Inglise.
  2. John Snyder. "Hydrogen fuel cells gain momentum in maritime sector". Vaadatud 06.10.2019. Inglise.
  3. Committee on Climate Change. "Hydrogen in a low-carbon economy". Failitüüp: PDF. Vaadatud 06.10.2019. Inglise.
  4. Utgikar, Vivek P; Thiesen, Todd (2005). "Safety of compressed hydrogen fuel tanks: Leakage from stationary vehicles". technology in Society 27 (3): 315–320. doi:10.1016/j.techsoc.2005.04.005.