Venemaa relvajõud
Venemaa Föderatsiooni relvajõud (vene keeles Вооружённые силы Российской Федерации) on Venemaa sõjavägi, mille koosseisu kuuluvad maaväed, õhu- ja kosmosejõud, sõjalaevastik ja eri väeliigid: õhudessantvägi, kosmoseväed, strateegilised raketiväed, erioperatsioonijõud ning relvajõudude tagalateenistus.
| Вооружённые силы Российской Федерации | |
.svg) Venemaa relvajõudude embleem | |
.svg) Venemaa relvajõudude lipp (avers) | |
| Kindralstaabi ülem | Valeri Gerassimov |
|---|---|
AjaluguRedigeeri
Venemaa relvajõudude reform aastatel 1997–2015Redigeeri
Pikaajalise relvajõudude reformi kavade kohaselt:
- kavatseti reorganiseerida alates 1998. aasta 1. jaanuarist Venemaa strateegilised raketiväed, Venemaa kosmoseväed ja Venemaa õhutõrjevägede raketiväed ühiseks väeliigiks – Venemaa strateegilisteks raketivägedeks, mis koosnevad raketiarmeedest, kosmosetehnika lennujuhtimise sõjaväeosadest ja asutustest;
- reorganiseerida 1998. aasta 1. jaanuarist maavägede ülemjuhataja valitsus maavägede peavalitsuseks;
- reorganiseerida 1999. aasta 1. jaanuarist õhujõudude ja õhutõrjejõudude baasil ühine väeliik Õhujõud;
- anda 1999. aasta 1. jaanuarist sõjaväeringkondadele operatiiv-taktikaliste väekoondiste ülesanded ning anda neile juhtimisülesanded kõigi territooriumil asuvate relvajõudude väe- ja relvaliikide väeüksuste üle:
Sõjaväereformi etapis, mis lõppes 2012. aastal, oli kavas vähendada relvajõudude isikkoosseisu ning likvideerida suur osa isikkoosseisuga komplekteerimata sõjaväeüksusi: maavägedes – 1890-st säilitatakse 172 üksust; õhujõududes: 340-st säilitatakse 180; sõjalaevastikus 240-st säilitatakse 123; raketivägedes: 12-st 8, kosmosevägedes: 7-st 6 ja õhudessantvägedes 6-st 5 väeosa.[1]
TeenistusRedigeeri
2001. aastal kaitseminister Sergei Ivanovi juhtimisel tehtud reformi käigus alustati lepinguliste sõjaväeosade komplekteerimist (pilootprojektina komplekteeriti ühena esimestest 76. õhudessantdiviisi polk), samuti lühendati kohustusliku ajateenistuse aega seniselt 2 aastalt – 2007. aastal 1,5 aastale ja 2008. aastal ühele aastale.
Relvajõudude isikkoosseisu oli plaanis aastatel 2010–2016 vähendada 1 300 000-lt – 1 000 000-le. Suurem osa relvajõudude isikkoosseisu vähendamisest tuli saavutada 15% ohvitseride koondamisega 355 000 ohvitserist kavatsetakse alles jätta 150 000,[2] samuti plaaniti likvideerida allohvitserist üleajateenija – praporštšiku auaste, kelle ülesandeid pidid täitma seersandid.[3] Venemaa relvajõudude isikkoosseis koosneb tänapäeval ajateenistuskohuse ja lepingu alusel komplekteeritavatest sõjaväelastest.
Sõjaväeringkonnad 2010. aastaniRedigeeri
Maaväed jagunesid kuni 2010. aastani kuueks territoriaalseks sõjaväeringkonnaks: Moskva sõjaväeringkond, Leningradi sõjaväeringkond, Volga-Uraali sõjaväeringkond, Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond, Siberi sõjaväeringkond, Kaug-Ida sõjaväeringkond ja Kaliningradi erirajoon.
JuhtimineRedigeeri
- Venemaa relvajõudude kõrgem ülemjuhataja on Venemaa president
- Relvajõudude operatiivjuhtimisorganiks on Venemaa relvajõudude kindralstaap
SõjaväeringkonnadRedigeeri
2008.–2010. aasta muudatusedRedigeeri
2008. aastal alustatud Venemaa relvajõudude reformi käigus moodustati 2010. aastal 4 uut sõjaväeringkonda:
- Lääne sõjaväeringkond, mille koosseisu liideti endised Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna, Põhjamere ja Balti mere laevastiku maismaaväeosad ning VF Õhujõudude ja VF Õhukaitsevägede 1. juhatuse väeosad,[4] staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Peterburi; Svr juhtkonna operatiivalluvusse jäävad kõik Svr territooriumil asuvad relvajõud sh ka Balti mere laevastik
- Lõuna sõjaväeringkond, endise Põhja-Kaukaasia Svr baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Rostov Doni ääres, Svr juhtkonna operatiivalluvusse jäävad Musta mere laevastik ja Kaspia flotill;
- Kesksõjaväeringkond, endiste Volga-Uraali ja Siberi Svr läänepiirkondade baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Jekaterinburg;
- Ida sõjaväeringkond, endiste Kaug-Ida Svr ja Siberi Svr idapiirkondade baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Habarovsk, Svr juhtkonna operatiivalluvusse jääb ka Vaikse ookeani laevastik.
Alates 1. jaanuarist 2010 kuuluvad VF relvajõudude sõjaväeringkondade koosseisu lahinguluure läbiviimiseks eriotstarbelised väekoondised.[5]:
- 2. üksik eriotstarbeline brigaad - Promežitsa, Pihkva rajoon
- 3. üksik eriotstarbeline brigaad - Togliatti
- 10. ÜEB (Molkino asula, Krasnodari krai)
- 16. ÜEB (Tambovi linn)
- 22. üksik eriotstarbeline brigaad - Stepnoi asula, Rostovi oblast
- 24. ÜEB (Irkutski linn)
- 137. eriotstarbeline luurepataljon (Tuapse, Mustamere laevastik)
- 561. ELP (Parusnoje asula, Läänemere laevastik)
- 420. ELP (Zverosovhoz, Põhjamere laevastik)
- 42. ELP Russki saar (Vaikse ookeani laevastik).
Venemaa maaväedRedigeeri
Maaväed koosnevad sõjalistest juhtorganitest, ühendarmeedest (общевойсковя армия), armeekorpustest, motoriseeritud laskurväeosadest, tankivägedest, raketivägedest ja suurtükivägedest, õhukaitsevägedest ka eri suunitlusega vägedest: luure-, side-, raadioelektroonilise vastutegevuse-, inseneri-, radiatsiooni-, keemia- ja bioloogilise kaitse-, tehnilise hoolduse-, tagalakaitse- ning tagalaorganiseerimise (relvahoidlatest, ringkondlikest õppekeskustest, kindlustatud rajoonidest, üksikväeosadest, asutustest, ettevõtetest ja organisatsioonidest) väeosadest.
Õhu- ja kosmosejõudRedigeeri
1. detsembrist 2011 reorganiseeriti senised Venemaa õhujõud ja Venemaa kosmoseväed ühiseks uueks väeliigiks Venemaa õhu- ja kosmosevägedeks (Войска воздушно-космической обороны, ВКО).
- VF Õhujõud koosnevad lennuväest (pommituslennukid, ründelennukid, hävituslennukid, õhutõrjelennuväest, luure-, transpordi- ja eriotstarbelistest lennukitest), õhutõrje raketivägedest, raadiotehnilistest vägedest, spetsiaalsetest vägedest, väeosadest ja tagalaasutustest.
- VF Kosmosevägede koosseisu kuuluvad:
- kosmose raketikaitseühendus
- Esimene riiklik katsekosmodroom Plessetsk
- Georgi Titovi nimeline Peamine kosmosesidekeskus ja katsepolügoon
- Kosmose raketiseadmete juhtimiskeskus
- A. Možaiski nimeline kosmosevägede sõjaline kosmoseakadeemia, Peterburis
2015. aastal moodustati Venemaa õhu- ja kosmosejõud.
Venemaa merevägiRedigeeri
Merevägi (laevastik) koosneb väeliikidest: allveelaevastik, laevastikud, merelennuvägi, merejalaväest, rannakaitsevägedest, erivägedest ja tagalaväeosadest.
Merevägi on jaotatud territoriaalsel põhimõttel neljaks laevastikuks ja siseveekoguflotilliks:
- Balti mere laevastik, laevastikustaap Kaliningrad
- Põhjamere laevastik, laevastikustaap Severomorsk
- Vaikse ookeani laevastik, laevastikustaap Vladivostok
- Musta mere laevastik, laevastikustaap Sevastopol
- Kaspia flotill, laevastikustaap Astrahan
Venemaa strateegilised raketiväedRedigeeri
Strateegiliste raketivägede koosseis:
- kolm raketiarmeed, mille staabid asuvad Vladimiri, Orenburgi ja Omski linnas
- 4. riiklik ametkondadevaheline polügoon Kapustin Jaris (mille koosseisus on ka katsepolügoon Kasahstanis Sarõ-Shaganis)
- 4. tsentraalne teaduslik-uurimisinstituut (Jubileinõi Moskva oblastis)
- sõjalised õppeasutused: (Peeter Suure nimeline sõjaväeakadeemia Moskvas, sõjaväeinstituudid Serpuhhovis, Rostovis Doni ääres ja Stavropolis)
Venemaa õhudessantväedRedigeeri
Õhudessantvägede koosseisu kuuluvad:
- 7. ründedessantdiviis Novorossiiskis;
- 76. õhudessantdiviis Pihkvas;
- 98. õhudessantdiviis Ivanovos;
- 106. õhudessantdiviis Tulas;
- õppekeskus Omskis;
- Rjazani kõrgem õhudessantvägede kool;
- 38. sidepolk;
- 45. luurepolk;
- 31. brigaad Uljanovskis.
Piirkondlike sõjaväeringkondade (sõjaväeringkondade või armeede) alluvuses on ka sellised õhudessant- või dessant-ründebrigaadid, mis ei kuulu õhudessantvägede koosseisu.
Venemaa relvajõudude tagalaRedigeeri
Venemaa relvajõudude tagalateenistuse ülesannet täidab MTO (vene keeles Материально-техническое обеспечение Вооружённых сил Российской Федерации) organisantsioon.
- Kaubanduse peavalitsus
- Sõjalise side keskvalitsus
- Toitlustuse keskvalitsus
- Vormiriietuse keskvalitsus
- Raketikütuse ja määredeainete keskvalitsus
- Venemaa kaitseministeeriumi autoranspordi keskvalitsus
- Põllumajandusvalitsus
- Venemaa relvajõudude ökoloogilise julgeoleku ülema valitsus
- Venemaa relvajõudude tuletõrje ja pääste ning kohaliku kaitse teenistus
ÕppusedRedigeeri
Venemaa relvajõud on korraldanud muu hulgas järgmiseid õppuseid: Kavkaz 2009, 2020 (Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnas), Laadoga 2009 (Leningradi sõjaväeringkonnas), Ookeanikilp 2019, 2020 (Крупные учения Военно-морского флота России (ВМФ) «Океанский щит»), "Slaavi vendlus", Vostok 2010 (оперативно-стратегического учения (ОСУ) "Восток-2010",[6] Kaug-Ida ja Siberi sõjaväeringkonnas) ning Zapad (alates aastast 1973).
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ «Мозг армии» сокращен наполовину, «ВЗГЛЯД.РУ» ,3 апреля 2009
- ↑ Военные реформы. 1992–2009, «ВЗГЛЯД.РУ», 9 февраля 2009
- ↑ «Мозг армии» сокращен наполовину,«ВЗГЛЯД.РУ», 3 апреля 2009
- ↑ В Вооруженных силах России сформирован новый Западный военный округ, РИА НОВОСТИ, 09/09/2010
- ↑ Сергей Козлов (01.09.2010). "Спецназ ГРУ: 1998–2010 годы". Agentura.Ru. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.05.2014. Vaadatud 23.02.2011.
- ↑ Оперативно-стратегические учения "Восток-2010"
VälislingidRedigeeri
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Venemaa Föderatsiooni Relvajõud |
- 28.06.2015 14:21, Владимир Воронов, Танки для парада, Радио Свобода 2015 RFE/RL
- 10. august 2015, Vladimir Voronov, Tegelikkus Vene relvastuse seisust: kogu õhuväe tehnika on ajast ja arust, delfi.ee
- 11. august 2015, Vladimir Voronov, Tegelikkus Vene relvastuse seisust: lennuvõimetu rakett Bulava ja tuumarong, delfi.ee
- 12. august 2015, Vladimir Voronov, Tegelikkus Vene relvastuse seisust: vanad tankid on eluohtlikud ja uued olemas vaid paberil, delfi.ee
- 13. august 2015, Vladimir Voronov, Tegelikkus Vene relvastuse seisust: kas läänest ollakse maha jäänud kümme aastat või igaveseks?