Veismaņi mõis

Veismaņi mõis (saksa keeles Weissenstein, läti keeles Veismaņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Cēsise piirkonnas Vaive vallas Veismaņis.

Veismaņi mõisa peahoone 2017. aastal

Veismaņi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)

Ajalugu

Mõisa on esimest korda mainitud Tulmēni mõisa nime all, kui see läks kas aastal 1525 või 1526 Lodede suguvõsa valdusse. Aastal 1630 kuulus see Oxenstiernadele. Põhjasõja ajal liideti see Priekuļi mõisaga.

Aastal 1770 eraldas Katariina II sealsed maad Lode mõisa (Lodenhof) nime all Otto Weissmann von Weissensteinile. Weissmann von Weissensteinide suguvõsa valdusse jäi mõis aastani 1830; nende järgi sai see ka oma uue nime. Aastal 1830 läks mõis Blanckenhagenite suguvõsa valdusse, jäädes nende omandusse kuni võõrandamiseni aastal 1920.

Mõisaansambel

Veismaņi mõisakompleks on riikliku kaitse all olev muinsusmälestis. Kaitse all on park, tall, tõllakuur, laut, endisest teenijate majast rajatud aidaga laut, ait, magasiait, tootmishoone, mõisavalitseja maja ja häärber.

Mõisakompleks rajati XVIII sajandi teisel poolel. Algselt oli see sümmeetrilise põhiplaaniga. Aastal 1908 lammutati vana puidust peahoone ja selle asemele püstitati praegune historitsistlik häärber. Toona kaevati mõisa juurde ka tiigid ning selle juurde rajati puu- ja juurviljaaiad.

Panoraam Veismaņi mõisasüdamest 2017. aastal

Pildid

• 
  Peahoone 2017. aastal
• 
  Peahoone 2017. aastal
• 
  Kõrvalhoone 2017. aastal
• 
  Kõrvalhoone 2017. aastal