Vaive vald (läti keeles Vaives pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Cēsise linnaga ning Priekuļi, Veselava, Taurene, Dzērbene, Skujene, Amata ja Drabeši vallaga.

Vaive vald
läti Vaives pagasts
Vapp
Pindala: 152,4 km²
Elanikke: 1322 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,7 in/km²
Keskus: Rīdzene
Veismaņi mõisa häärber

Valla pindala on 152 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1547 inimest.[2] Valla keskuseks on Rīdzene küla, vallavanem on Valda Zaļaiskalna.[3]

Ajalugu

muuda

Vaive valla eelkäijaks oli Veismaņi vald, mis moodustati Veismaņi, Zekleri ja Rucka mõisa maadest, osaliselt liideti sellega ka Võnnu kirikumõisale kuulunud alasid. Aastal 1925 nimetati see ümber Vaive vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 56 km².[4]

Aastal 1945 moodustati vallas Rīdzene ja Vaive külanõukogu, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti külanõukoguga likvideeritav Rīdzene külanõukogu, aastal 1960 aga likvideeriti Vaive külanõukogu ja selle maad liideti Priekuļi külanõukoguga. Aastal 1975 loodi Vaive külanõukogu taas (moodustati Rāmuļi ja Priekuļi külanõukogu maadest). ja selle territoorium eraldati Priekuļi külanõukogu omast. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Priekuļi külanõukogu maadest, ent osa Vaive külanõukogu alasid arvati Drabeši külanõukogu koosseisu. Aastal 1987 liideti Vaive külanõukoguga veel üks osa Skujene ja Priekuļi külanõukogu maadest.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Cēsise piirkonda.

Loodus

muuda

Vald asub Vidzeme kõrgustikul; mitmed sealsed tipud ulatuvad 200 m üle merepinna (Ziedu kalns – 201,2 m, Lazdukalns – 225,2 m, Spilvas kalns – 236 m, valla idapiiril ka Jurģu kalns 211,3 m). Valla tähtsamad jõed on Amata jõgi, Raunis ja Vaive jõgi. Vallas on üle 20 järve, nende seas ka Dziļūksnis (Dziļūkstis, Dziļūksnietis, Dziļūksne järv) – 1,2 ha, Klebēķētis (Klabēķītis, Klabeki või Klebeķi järv) – 1,8 ha, Kapainītis pindalaga alla 1 ha, Kūlūni (Kuļāni) järv – 1,7 ha, Lambardi järv pindalaga alla 1 ha, Lazdiņš (Drabeši valla piiril) – 1 ha, Gaucis (Gauči järv) – 11,2 ha, Lejase veskijärv Vaive jõel – 2,1 ha, Mazumsi järv – 25,9 ha, Rāmuļi järv (Raganiņas) – 2,8 ha, Raunis (Rauņa) – 2,2 ha ja Vidusezers pindalaga alla 1 ha.[6]

Looduskaitse all on Krīvi mänd, Dāvida dzirnavase allikad, Ausekļis Ramatase Jurģukalnsi dendropark, Plūči mänd, Raunise nõlvad ja Rāmuļi tammed. Lisaks asub vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla lääneosa asub Gauja rahvuspargis.[7]

Kaitstavad mälestised

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Autine muinaslinnuse arvatav asupaik Sārumkalnsi linnamägi. Regionaalse kaitse all on Veismaņi mõisa hoonetekompleks (park, tall, tõllakuur, laut, endisest teenijate majast rajatud aidaga laut, ait, magasiait, tootmishoone, mõisavalitseja maja ja häärber), Šķesteri muinaskalmed ehk Koolnuküngas, Pūtēji muinaskalmed ehk Rehemägi, Veiti muinaskalmed, Jaunītese keskaegne kalmistu, Veclejas Daudzieši keskaegne kalmistu ehk Katkuküngas, Kalnamieriņi keskaegne kalmistu ehk Isandakalmed, Kalauzi muinaskalmed, Kalauzi keskaegne kalmistu ehk Männiküngas ja Rahuküngas ning Vengāri keskaegne kalmistu.[8] Valla territooriumile jäävad osaliselt muinsusmälestistena riikliku kaitse all olevad Kampi-Ģūģeri muinaskalmed, hiiekivid ja asulakoht.[9] Kohaliku kaitse all on

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 1339 lätlast, 79 venelast, 17 valgevenelast, 13 ukrainlast, 10 poolakat ja 20 leedulast.[10] [11]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[12]
Eicēni mazciems 24 (2007)
Ģūģeri mazciems 28 (2007)
Lielmaņi mazciems 9 (2007)
Krīvi vidējciems 154 (2022)
Mežmaļi skrajciems 45 (2022)
Pinderes mazciems 30 (2007)
Rāmuļi skrajciems 20 (2022)
Rāmuļmuiža mazciems 5 (2007)
Rīdzene vidējciems 352 (2022)
Slaņķi mazciems 38 (2007)
Vaive skrajciems 31 (2007)
Veismaņi mazciems 58 (2022)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[12]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Cēsu novads
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Vaives pagasts
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 15.08 2023
  9. Kampu - Ģūģeru senkapi, apmetne un kulta akmens
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. Ethnic composition of Latvia 2011
  12. 12,0 12,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda