Amata vald
Amata vald (läti keeles Amatas pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Drabeši, Skujene, Nītaure, Līgatne ja Vaive vallaga.
| Amata vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Amatas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 108,35 km² | |
Elanikke: 644 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5,9 in/km² | |
| Keskus: Ģikši | |
 |
Valla pindala on 108 km². 2016. aasta seisuga elas seal 763 inimest.[2] Valla keskuseks on Ģikši küla, vallamaja asub aadressil Egļu iela 1. Vallavanem on Līga Jauniete.[3]
Ajalugu muuda
Aastal 1945 moodustati Kosa vallas Kosa külanõukogu, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Kosa külanõukoguga likvideeritav Rencēni külanõukogu. Aastal 1965 arvati Amata sovhoosi maad Kosa külanõukogu koosseisu, ent Skujene sovhoosi ja külanõukogu keskuseks olnud Kosa küla maad arvati Skujene külanõukogu koosseisu. Samal aastal nimetati Kosa külanõukogu ümber Amata külanõukoguks.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2000. aastal liideti vald Drabeši vallaga ühiseks Amata piirkonnaks. 2021. aastast kuulub vald Cēsise piirkonda.
Muinsusmälestised muuda
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kurmji muinaskalmed ehk Kalmistuküngas, Kaikūņi muinaskalmed, Lejaskauļi muinaskalmed ehk Kalmistuküngas ja Doļi linnamägi. Regionaalse kaitse all on Olnieki keskaegne kalmistu, Rencēni mõisa keskaegne kalmistu, Rēveļi muinaskalmed koos sealse hiiega, Palmēni keskaegne kalmistu, Kalnasīļi keskaegne kalmistu ja sealne kirikuase ehk Pühamägi, ning Bērzkalni muinaskalmed ehk Kallisküngas.[5]
Loodus muuda
Valla tähtsaim jõgi on selle piirialadel voolav Amata. Looduskaitse all on Kaļļi allikad, Aleksandrs Čaksi istutatud tamm, üks mets-õunapuu, üks haab, üks mänd, üks kuusk ja neli looduskaitsealust nimetut põlist tamme.[6]
Asustus muuda
Aastal 2011 elas vallas 647 lätlast, 14 venelast, 7 valgevenelast, 8 ukrainlast, 3 poolakas ja 7 leedulast.[7]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[8] |
|---|---|---|
| Amatas skola | aprūpes ciems | 5 (2007) |
| Aparnieki | skrajciems | 20 (2007) |
| Ģikši | vidējciems | 275 (2019) |
| Kauļi | mazciems | 11 (2007) |
| Reinas | mazciems | 9 (2007) |
| Rencēni | mazciems | 18 (2007) |
| Sīļi | mazciems | 3 (2007) |
| Spāre | aprūpes ciems | 34 (2019) |
| Stākas | skrajciems | 8 (2007) |
| Zāģeri | skrajciems | 5 (2007) |
| Velmeri | skrajciems | 31 (2007) |
| Venči | mazciems | 4 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Amatas novads, vaadatud 13.06 2019
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 14.08 2023
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 8,0 8,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Amata vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis