Amata vald

Amata vald (läti keeles Amatas pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Drabeši, Skujene, Nītaure, Līgatne ja Vaive vallaga.

Amata vald

läti Amatas pagasts

Pindala: 108,35 km²
Elanikke: 611 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,6 in/km²
Keskus: Ģikši
Amatas pagasts LocMap.png
Spāre mõisa häärber

Valla pindala on 108 km². 2016. aasta seisuga elas seal 763 inimest.[2] Valla keskuseks on Ģikši küla, vallamaja asub aadressil Egļu iela 1. Vallavanem on Līga Jauniete.[3]

AjaluguRedigeeri

Aastal 1945 moodustati Kosa vallas Kosa külanõukogu, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Kosa külanõukoguga likvideeritav Rencēni külanõukogu. Aastal 1965 arvati Amata sovhoosi maad Kosa külanõukogu koosseisu, ent Skujene sovhoosi ja külanõukogu keskuseks olnud Kosa küla maad arvati Skujene külanõukogu koosseisu. Samal aastal nimetati Kosa külanõukogu ümber Amata külanõukoguks.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2000. aastal liideti vald Drabeši vallaga ühiseks Amata piirkonnaks. 2021. aastast kuulub vald Cēsise piirkonda.

MuinsusmälestisedRedigeeri

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kurmji muinaskalmed ehk Kalmistuküngas, Kaikūņi muinaskalmed, Lejaskauļi muinaskalmed ehk Kalmistuküngas, Doļi linnamägi ja Bērzkalni muinaskalmed ehk Kallisküngas.[5] Kohaliku kaitse all on Olnieki keskaegne kalmistu, Rencēni mõisa keskaegne kalmistu, Rēveļi muinaskalmed koos sealse hiiega, Palmēni keskaegne kalmistu ja Kalnasīļi keskaegne kalmistu ning sealne kirikuase ehk Pühamägi.[6]

LoodusRedigeeri

Valla tähtsaim jõgi on selle piirialadel voolav Amata. Looduskaitse all on Kaļļi allikad, Aleksandrs Čaksi istutatud tamm, üks mets-õunapuu, üks haab, üks mänd, üks kuusk ja neli looduskaitsealust nimetut põlist tamme.[7]

AsustusRedigeeri

Aastal 2011 elas vallas 647 lätlast, 14 venelast, 7 valgevenelast, 8 ukrainlast, 3 poolakas ja 7 leedulast.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Amatas skola aprūpes ciems 5 (2007)
Aparnieki skrajciems 20 (2007)
Ģikši vidējciems 275 (2019)
Kauļi mazciems 11 (2007)
Reinas mazciems 9 (2007)
Rencēni mazciems 18 (2007)
Sīļi mazciems 3 (2007)
Spāre aprūpes ciems 34 (2019)
Stākas skrajciems 8 (2007)
Zāģeri skrajciems 5 (2007)
Velmeri skrajciems 31 (2007)
Venči mazciems 4 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri