Skujene vald
Skujene vald (läti keeles Skujenes pagasts) on vald Lätis Amata piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Amata, Zaube ja Nītaure vallaga, Vecpiebalga piirkonna Taurene ning Kaive vallaga ja Cēsise piirkonna Vaive vallaga.
| Skujene vald | ||
|---|---|---|
|
| ||
|
läti Skujenes pagasts | ||
|
| ||
| ||
| Pindala: 176,8 km² | ||
Elanikke: 761 (1.01.2017)[1]  | ||
| Rahvastikutihedus: 4,3 in/km² | ||
| Keskus: Skujene | ||
 | ||
Valla pindala on 177 km². 2016. aasta seisuga elas seal 842 inimest.[2] Valla keskuseks on Skujene küla, vallavanem on Vita Demešenkova.[3]
AjaluguRedigeeri
Aastal 1935 oli Skujene valla pindala 65 km² ja seal elas 1276 inimest.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Skujene ja Kaive külanõukogud, aga vald ise likvideeriti aastal 1949.
Aastal 1954 liideti Skujene külanõukoguga likvideeritav Dūmkalnsi külanõukogu. Aastal 1959 liideti Skujene külanõukogu Leimaņi külanõukoguga, ent aastal 1964 moodustati see taas. Aastal 1965 arvati külanõukogu koosseisu Kosa, Zaube ja Sērmūkši külanõukogudes asunud Skujene sovhoosi ja Kosa külanõukogu keskuseks olnud Kosa küla maad, ent kolhooside Drošais ceļš ning Kaive maad arvati moodustatava Kaive külanõukogu koosseisu. Aastal 1975 liideti Skujene külanõukoguga veel osa Sērmūkši külanõukogu maid. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastal liideti vald Amata piirkonnaga.
MuinsusmälestisedRedigeeri
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Skujene ordulinnus, Drapmaņi muinaskalmed, Ģībēni muinaskalmed, Taurupe muinaskalmed ja Skujene kiriku orel.[6] Kohaliku kaitse all on Skujene kirik, Skujene kiriku keskaegne kalmistu, Eži või Māļi õigeusu kirik, Siši muinaskalmed, Ķibere muinaskalmed ehk Ķibere küngas, Māļi keskaegne kalmistu ja hiiepaik Drapmaņi Kirikumägi.[7]
LoodusRedigeeri
Valla tähtsaim jõgi on selle piirialadel voolav Amata. Looduskaitse all on Andrēni tamm, Dūmkalnsi kased, Dūmkalnsi tammed, Dūmkalnsi kuused, Sērmūkši tammed, Ošiņi kuusk ja Druvase tammed. Lisaks on looduskaitse all veel kolm nimetut põlispuud.[8]
AsustusRedigeeri
Aastal 2011 elas vallas 790 lätlast, 34 venelast, 7 valgevenelast, 2 ukrainlast ja 4 leedulast.[9]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv [10] |
|---|---|---|
| Ģērķēni | skrajciems | 34 (2007) |
| Kosa | skrajciems | 10 (2007) |
| Māļi | mazciems | 10 (2007) |
| Pērkoņi | mazciems | 22 (2007) |
| Sērmūkši | vidējciems | 114 (2019) |
| Skujene | vidējciems | 314 (2019) |
| Vecskujene | mazciems | 30 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10] Varem asus vallas veel Prišņicase küla.
Māļi õigeusu kirik
Skujene luteri kirik
ViitedRedigeeri
- ↑ Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
- ↑ http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
- ↑ Amatas novads, vaadatud 15.06 2019
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt
