Drabeši vald

Drabeši vald
	läti Drabešu pagasts
	Pindala: 120,34 km²
	Elanikke: 2320 (1.01.2023)
	Rahvastikutihedus: 19,3 in/km²
	Keskus: Ausmas

Drabeši vald (läti keeles Drabešu pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Cēsise linnaga ning Amata, Līgatne, Vaive, Raiskumsi ja Straupe vallaga.

Valla pindala on 120 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2644 inimest.^[2] Seda hallatakse piirkonna keskuseks olevast Ausmase talust.^[3]

Ajalugu muuda

1935 oli Drabeši vald Cēsise maakonna üks valdasid. Tollal oli selle pindala 109,07 km² seal elas 2030 inimest.^[4] Aastal 1945 moodustati vallas Rencēni, Ieriķi ja Drabeši külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Drabeši külanõukoguga likvideeritav Ieriķi külanõukogu, aastal 1961 aga likvideeritav Līvi külanõukogu. Aastal 1965 arvati Amata sovhoosi maad Kosa külanõukogu koosseisu. Aastal 1977 liideti Drabeši külanõukoguga osa Vaive külanõukogu maadest.^[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2000. aastal liideti vald Amata vallaga ühiseks Amata piirkonnaks. 2021. aastast kuulub vald Cēsise piirkonda.

Kultuurimälestised muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Drabeši mõisa vesiveski ja möldri maja, lisaks veel häärberi kaks ahju ja kamin-ahi, Vāvere kõrts, sealhulgas kutsarimajake ja kõrtsihoone, Melturi rehielamu, Brušose karjamõisa hoonetekompleks, Āraiši kirikumõisa ansambel, sealhulgas heinalakaga kanala, tall-tõllakuur, jääkelder, ait, koolimaja, õpetajamaja ja kaks sealset ahju, Āraiši kirik, selle orel ja kaks vitraaži, Vāļi, Kalnamežiņi, Ainavase ning Lejaspeļi muinaskalmed, Āraiši ordulinnus koos asulakohaga, Āraiši muuseumpargi ajaloolised hooned ja Āraiši järvelinnus.^[6] Kohaliku kaitse all on Simtēni muinaskalmed, Raksti ristikivid, Mazruki keskaegne kalmistu, Liepiņi muinaskalmed, Uplanti keskaegne kalmistu, Uplanti ristikivi, Uplanti asulakoht, Kalnaastītese asulakoht, Veclauči keskaegne kalmistu, Āraiši kiriku keskaegne kalmistu ja Krustkalni keskaegne kalmistu ehk Rootsi kalmed.^[7]

Loodus muuda

Valla loodepiiri moodustab Koiva jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Amata. Vallas asub Āraiši järv – 32,6 ha suurune veekogu, mis on tuntud Āraiši järvelinnuse asupaigana.

Looduskaitse all on Neļķese tamm, Āraiši Rootsi mänd, Kalnasmīdi allikas, Ieriķi mõisa allee, Cecīļi mänd, Dzilnase pank, Stūķi pank, Ķaubji pank, Ainavase kallas, Rāceņmuiža allee, Dolomiitkallas, Simtēni mänd, Simtēni koobas, Leimaņi mänd, Leimaņi pank, Roči koobas, Rotase pärn, Rotase kask, Zvārte pank, Vanagi pank, Kājiņase koobas, Īļākase pank, Vizuļi pank, Dambji pank ja Bruņi koobas. Lisaks asub vallas viis looduskaitsealust nimetut põlispuud. Valla põhjaosa jääb Gauja rahvusparki, valda jääb 288 hektari suurune Melturi männiku hoiuala.^[8]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 2176 lätlast, 186 venelast, 37 valgevenelast, 14 ukrainlast, 13 poolakas ja 17 leedulast.^[9]

Valla külad:

Küla	Küla tüüp	Elanike arv^[10]
Amata	vidējciems	223 (2019)
Āraiši	mazciems	35 (2007)
Bille	vidējciems	162 (2019)
Drabeši	vidējciems	99 (2019)
Ieriķi	lielciems	454 (2019)
Kalnavērši	mazciems	21 (2007)
Kārļi	vidējciems	76 (2019)
Līvi	lielciems	631 (2019)
Meijermuiža	vidējciems	138 (2019)
Mūrnieki	mazciems	55 (2007)
Rāceņi	mazciems	22 (2007)
Vāļukalns	mazciems	10 (2007)