Straupe vald

Straupe vald (läti keeles Straupes pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Līgatne linnaga, Stalbe, Raiskumsi, Drabeši ja Līgatne vallaga, Sigulda piirkonna Krimulda ja Lēdurga vallaga ning Limbaži piirkonna Limbaži vallaga.

Straupe vald

läti Straupes pagasts

Lipp
Vapp

Pindala: 152,15 km²
Elanikke: 1260 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,3 in/km²
Keskus: Plācis
Straupes pagasts LocMap.png
Brasla jõgi

Valla pindala on 152 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1374 inimest.[2] Valla keskus on Plācise küla.[3]

AjaluguRedigeeri

Tänapäeva Straupe valla alad jagunesid aastani 1949 Lielstraupe ja Mazstraupe vallaks.[4] Aastal 1945 moodustati Lielstraupe vallas Straupe külanõukogu, mis aga aastal 1951 likvideeriti ja liideti Lielstraupe külanõukoguga. Aastal 1973 moodustati Straupe külanõukogu taas, sellesse hakkasid kuuluma endise Lielstraupe külanõukogu alad ja osa Mazstraupe külanõukogust.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Pārgauja piirkonda.

LoodusRedigeeri

Suurimaks jõeks on Koiva jõgi, teine tähtsam jõgi on Brasla jõgi. Vald asub valdavalt Idumea kõrgustikul. Kõrgeim koht ulatub 101,7 meetrit üle merepinna. Vallas on ka paar pisikest järve, neist suurim on Sārumsi järv pindalaga 1,89 km².

Looduskaitse all on Klētnieki lehisesalu, Vējiņi koobas ja Elle langatuslehtrid, Katrīna kalju ja Gūdase pank, osaliselt ka Brasla paljandid, vallas asuvad looduskaitsealused põlispuud on nimetud. Valla lõunaosa asub Gauja rahvuspargis.[6]

MuinsusmälestisedRedigeeri

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lielstraupe luteri kirik (sealhulgas kaks vitraaži, talade maalingud, kaks hauaplaati, kantsel ja selle maalingud, orel ja orelirõdu maalingud), Lielstraupe vanalinn ja selle kindlustiste vöönd, Lielstraupe mõisa hoonetekompleks (sealhulgas kellatorn ja üks ahi), Straupe kirikumõisa uksed, Lielstraupe hobupostijaama hoone, Mazstraupe loss ja park, Lielstraupe keskaegne loss, Ērgļi mäed, Zvejnieki muinaskalmed, Vējiņi linnamägi, Pūricase muinaskalmed, Jātnieki muinaskalmed ehk Kalme mägi ehk Vene mägi, Lielgaujmaļi muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Mazstraupe keskaegne linnus, Panūtase mägi, ja Patareimägi.[7]

Kohaliku kaitse all on Baukalnsi keskaegne kalmistu ja kirikuase, Lapaiņi keskaegne kalmistu, Jāņkalni keskaegne kalmistu ehk Jaanimägi, Imakse keskaegne kalmistu ehk Kalmistumägi, Eiķēni keskaegne kalmistu, Baukalni muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Lielstraupe kiriku keskaegne kalmistu koos sealsete ristikividega.[8]

AsustusRedigeeri

Aastal 2011 elas vallas 779 lätlast, 17 venelast, 3 valgevenelast, 6 ukrainlast, 1 poolakas ja 12 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Brasla skrajciems 22 (2013)
Lielstraupe mazciems 39 (2021)
Mazstraupe skrajciems 2 (2017)
Plācis vidējciems 179 (2007)
Raulicas skrajciems 4 (2007)
Straupe lielciems 444 (2021)
Strautiņi skrajciems 32 (2013)
Šņores skrajciems 32 (2007)
Vārnkalni skrajciems 95 (2013)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Pārgaujas novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2017. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri