Taurene vald (läti keeles Taurenes pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Dzērbene, Vecpiebalga, Kaive, Zosēni, Vaive ja Skujene vallaga.

Taurene vald

läti Taurenes pagasts

Vapp

Pindala: 102,4 km²
Elanikke: 694 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,8 in/km²
Keskus: Taurene
Valla maastik

Valla pindala on 102 km². 2016. aasta seisuga elas seal 882 inimest.[2] Valla keskuseks on Taurene küla, vallavanem on Inese Saliņa.[3]

Ajalugu

muuda

Taurene valla eelkäijaks oli Nēķene vald, mis moodustati 19. sajandi alguses Nēķini mõisa maadele. Valla saksakeelne nimekuju oli Nötkenshof. 1920. aasta agraarreformi ajal kuulus vallas Nēķini mõisale 1150 hektarit maad, Lode mõisale 785 hektarit, Gusti mõisale aga 616 hektarit. Lisaks kuulusid valla alla veel osaliselt Dzērbene mõisa (70 hektarit) ja Dzērbene kirikumõisa (109 hektarit) maad.[4]

Aastal 1925 nimetati Nēķene vald ümber Taurene vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 81,7 km² ja seal oli 1303 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Brežģise ja Taurene külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Taurene külanõukoguga likvideeritav Brežģise külanõukogu, aastal 1968 arvati aga Dzērbene sovhoosi maad Dzērbene külanõukogu koosseisu. Aastal 1975 liideti Taurene külanõukoguga osa Sērmūkši külanõukogu maadest.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Vecpiebalga piirkonda.

Loodus

muuda

Vald asub Vidzeme kõrgustikul; mitmed sealsed tipud ulatuvad 200 m üle merepinna. Üks kõrgemaid tippe on Brežģise mägi (255 m).[7] Valda läbib Koiva jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Gaujiņa, Meļļupe ja Pīsla. Vallas on arvukalt järvesid, nende seas ka Bānūži järv – 42,6 ha, Dabari järv – 17,8 ha, Ilze järv – 42,4 ha, Stupēni järv – 37,5 ha ja Taurene järv – 31,6 ha. Valla kagupiiril asub Alauksts pindalaga 774,8 ha.

Looduskaitse all on Nēķene park ja Bānūži kollane allikas. Lisaks asub vallas viis looduskaitsealust nimetut põlispuud. Alaukstsi ümbruskond jääb Vecpiebalga kaitstavale maastikule.[8]

Kultuurimälestised

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Apši või Lode luteri kirik ja selle uksed, Lībieši muinasasula, Liela Lībieši muinaskalmed ehk Kivimägi ja Bānūži linnamägi. Regionaalse kaitse all on Nēķini muinaskalmed, Andrupi keskaegne kalmistu, Bērcēni keskaegne kalmistu, Lejstupi muinaslinnus, Gambase keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Dunkupe keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Zaļkalnsi muinaskalmed ehk Kalmemägi ja Jaunruntese keskaegne kalmistu ehk Kauliņkalns. Kohaliku kaitse all on Silenieki linnamägi ja hiiepaik Bānūži püha allikas.[9]

Looduskaitse all on Nēķene park ja Bānūži kollane allikas. Lisaks asub vallas viis looduskaitsealust nimetut põlispuud. Alaukstsi ümbruskond jääb Vecpiebalga kaitstavale maastikule.[8]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 790 lätlast, 27 venelast, 10 valgevenelast, 5 ukrainlast ja 1 poolakas.[10]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[11]
Andrēni skrajciems 4 (2007)
Bānūži mazciems 5 (2007)
Brežģis skrajciems 15 (2007)
Jērūži mazciems 10 (2007)
Krustakrogs mazciems 20 (2007)
Lodesmuiža mazciems 8 (2007)
Ļūdi mazciems 7 (2007)
Mežrijas mazciems 13 (2007)
Ramdoti mazciems 12 (2007)
Runtes mazciems 12 (2007)
Taurene lielciems 392 (2019)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Vecpiebalgas novads (vaadatud 10.02 2019)
  4. Latviešu konversācijas vārdnīcas XXI. sējuma 42 265 - 42 267 slejas
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Taurenes pagasts
  8. 8,0 8,1 Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 15.08 2023
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda