Ava peamenüü

Vecpiebalga vald (läti keeles Vecpiebalgas pagasts) on vald Lätis Vecpiebalga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Taurene, Ineši ja Kaive vallaga, Jaunpiebalga piirkonna Jaunpiebalga ning Zosēni vallaga ja Madona piirkonna Liezēre vallaga.

Vecpiebalga vald

läti Vecpiebalgas pagasts

LVA Vecpiebalgas pagasts COA.png

Pindala: 110,2 km²
Elanikke: 1290 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 11,7 in/km²
Keskus: Vecpiebalga
Vecpiebalgas pagasts LocMap.png
Valla maastik

Valla pindala on 110 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1458 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 1323790 lätlast, 70 venelast, 13 valgevenelast, 9 ukrainlast, 9 poolakat ja kolm leedulast.[3] Valla keskuseks on Vecpiebalga küla.

Aastal 1935 oli valla pindala 187,6 km² ja seal oli 3766 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Vecpiebalga, Alaukstsi, Ineši ja Jaudzumi külanõukogud, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Vecpiebalga külanõukoguga likvideeritav Alaukstsi külanõukogu.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Vecpiebalga piirkonda.

Vald asub Vidzeme kõrgustikul, sinna jääb mitu üle 200 meetri kõrgust tippu, nende seas ka Smetese mägi (243,1 m), Kaibēni mägi (226 m), Incēni mägi (256 m) ja Bāka mägi (265,5 m). Vallas voolab Koiva jõgi, selle lõunapiiril aga Ogre jõgi.[6] Valda jääb mitu suurt järve, nende seas Zobols pindalaga 82,5 ha, Gailītis (25,8 ha), Tauns (70,9 ha) ja Alauksts (774,8 ha).

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Cepļi seltsimaja, Cepļi muinasasulad, Jaunvīļumi muinaskalmed ehk Kuradisüli, kirjanik Kārlis Skalbe elupaik Saulrietis, Kārlis Skalbe muuseum Saulrietis, Vēveris asuv talumeeste-käsitööliste talude grupp, Jauncelmi talu elumaja, Lejasģibuļi muinaskalmed ehk Kõnemägi, Saulgoži muinaskalmed ehk Kuradiseelikud, Virolvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Vecvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Lielvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Mazvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Lejasvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Kalnvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Jaunvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Streinvēveri talumeeste-käsitööliste talu, vendade Kaudzītede elupaik, kirjanik Antons Austriņši elupaik, Ļūdiņi muinaskalmed, Zēniņi muinaskalmed ehk Augstīši mägi, Zēniņi keskaegne kalmistu ehk Vergi kalmed, Raskumi muinaskalmed ehk Kellaküngas, Tašķēni muinaskalmed, Vana-Pebalgi piiskopilinnus ja Vecpiebalga linnamägi ehk Griška mägi.[7] Kohaliku kaitse all on Silakrogsi kõrts, Vecpiebalga kiriku keskaegne kalmistu, Taunsi muinasasula, Ragaiņi keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Žvirbuļi keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Purgaiļi keskaegne kalmistu, Veckaupēni keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Jaunvīļumi keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Jaunmietiņi keskaegne kalmistu ehk Täringumägi, Mietiņi keskaegne kalmistu, Kalnaraskumi asulakoht, Viduskaibēni asulakoht ja Raskumi keskaegne kalmistu.[8]

Looduskaitse all on Kalna Kaibēni vendade Kaudzītede tamm. Lisaks asub vallas neli looduskaitsealust nimetut põlispuud. Suur osa vallast jääb Vecpiebalga kaitstavale maastikule, lisaks asub seal 11 hektari suurune Draugolise hoiuala.[9]

Vallas on nelikümmend seitse küla. Valla keskuses Vecpiebalgas (lielciems) oli 2018. aastal 499 elanikku. Greiveri on staatusega aprūpes ciems ja aastal 2007 oli seal 91 elanikku. Neli küla on staatusega skrajciems - Mūrnieki 13 elanikuga aastal 2007, Raskumi 10 elanikuga aastal 2001, Remeicēni 18 elanikuga aastal 2001 ja Roznēni 8 elanikuga aastal 2001. Nelikümmend üks valla küla on staatusega mazciems – Aļmi 7 elanikuga aastal 2007, Augstlīči 5 elanikuga aastal 2007, Baltaci 8 elanikuga aastal 2007, Baruckas 9 elanikuga aastal 2001, Beitēni 7 elanikuga aastal 2007, Brekti 14 elanikuga aastal 2007, Butlēri 2 elanikuga aastal 2007, Cepļi 6 elanikuga aastal 2007, Gulbji 16 elanikuga aastal 2007, Ģibuļi 12 elanikuga aastal 2007, Igauņi 7 elanikuga aastal 2007, Ilzēni 6 elanikuga aastal 2007, Incēni 3 elanikuga aastal 2007, Īvāni 1 elanikuga aastal 2007, Kabulēni 1 elanikuga aastal 2001, Kagaiņi 12 elanikuga aastal 2007, Kauliņi 11 elanikuga aastal 2007, Kleivas 12 elanikuga aastal 2007, Kriemeļi 5 elanikuga aastal 2007, Krievēni 21 elanikuga aastal 2007, Kurmji 11 elanikuga aastal 2007, Ķāķi 6 elanikuga aastal 2007, Lībieši 7 elanikuga aastal 2007, Ļūdiņi 8 elanikuga aastal 2007, Meirēni 8 elanikuga aastal 2007, Ozoliņi 11 elanikuga aastal 2001, Plauži 3 elanikuga aastal 2007, Prizēni 1 elanikuga aastal 2007, Purgaiļi 17 elanikuga aastal 2007, Ragaiņi 3 elanikuga aastal 2007, Rāgažas 5 elanikuga aastal 2001, Smeiļi 6 elanikuga aastal 2007, Smetes 10 elanikuga aastal 2007, Spuldzēni 10 elanikuga aastal 2007, Staņaudi 4 elanikuga aastal 2007, Zeikari 25 elanikuga aastal 2007, Zēniņi 12 elanikuga aastal 2007, Tašķēni 5 elanikuga aastal 2007, Tomuļi 4 elanikuga aastal 2007, Veļķumuiža 3 elanikuga aastal 2007 ja Vēveri 6 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]


ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri