Priekuļi vald

Priekuļi vald (läti keeles Priekuļu pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Cēsise linna, Liepa, Veselava, Vaive ja Raiskumsi vallaga ning Smiltene piirkonna Rauna vallaga.

Priekuļi vald
läti Priekuļu pagasts
Pindala: 98,36 km²
Elanikke: 3804 (1.01.2023)
Rahvastikutihedus: 38,7 in/km²
Keskus: Priekuļi

Valla maastik

Valla pindala on 798 km². 2016. aasta seisuga elas seal 4350 inimest. Valla keskuseks on Priekuļi küla.

Ajalugu

Priekuļi valla maad kuulusid 19. sajandil mitmele mõisale. Seal asusid Priekuļi mõis, Jāņmuiža mõis, Jaunrauna mõis, osa maadest kuulus ka Võnnu mõisale. Aastal 1935 oli valla pindala 58 km² ja seal oli 1392 elanikku.

Aastal 1945 moodustati vallas Priekuļi külanõukogu, mis aastal 1947 likvideeriti, aga kui vald aastal 1949 likvideeriti, moodustati see taas. Aastal 1954 liideti külanõukoguga likvideeritav Dukuri külanõukogu, aastal 1960 aga likvideeritav Vaive külanõukogu. Aastal 1975 loodi Vaive külanõukogu taas ja selle territoorium eraldati Priekuļi külanõukogu omast. Aastal 1977 liideti külanõukoguga likvideeritav Jaunrauna külanõukogu, ent osa Priekuļi külanõukogu maadest arvati Vaive külanõukogu, osa aga Cēsise linna koosseisu. Aastal 1987 liideti Vaive külanõukoguga veel üks osa Priekuļi külanõukogu maadest. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Priekuļi piirkonda.

Priekuļi vallas Glāzniekis sündis luuletaja Eduards Veidenbaums.

Loodus

Suurim jõgi on Koiva jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõgi Rauna jõgi ning tolle lisajõed Raunis ja Vaive jõgi. Vald asub Vidzeme kõrgustikul ja Koiva ürgorus. Kõrgeim koht ulatub 159,6 m meetrit üle merepinna ja asub valla kaguosas. Suurim järv on 12,5 ha suurune Ninieris. Vallas asub nn Nahkhiirte koobas, kus elutseb Kirde-Euroopa suurim nahkhiirte koloonia.

Looduskaitse all on Ērgļi pank, Ramāta pank, Priekuļi allee, Priekuļi park, Pieškalni (Pieškaļi) Rootsi mänd, Kazase org, Rauna orukalda paljandid, Vaive orukalda paljandid ja Raunise nõlvad. Lisaks asub vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla lääneosa asub Gauja rahvuspargis.

Kultuurimälestised

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Priekuļi selektsioonijaama hooned ja küünid, Jāņmuiža mõisa häärber, selle mansardkorrus, nelja toa laed ja üks uks, uks Jaunrauna mõisa mõisavalitseja majas, Kampi-Ģūģeri muinaskalmed, hiiekivid ja asulakoht ning luuletaja Edvards Treimanis-Zvārgulise elukoht ja haud. Kohaliku kaitse all on Rubeņi keskaegne kalmistu.

Asustus

Aastal 2011 elas vallas 3681 lätlast, 232 venelast, 47 valgevenelast, 10 ukrainlast, 34 poolakat ja 22 leedulast.

Valla külad on:

Küla	Küla tüüp	Elanike arv
Bušugrava	mazciems	70 (2007)
Dukuri	vidējciems	192 (2022)
Garkalne	skrajciems	115 (2007)
Inkuļi	mazciems	33 (2007)
Jāņmuiža	lielciems	524 (2022)
Jaunkalni	mazciems	62 (2007)
Jaunrauna	skrajciems	32 (2007)
Kunči	mazciems	49 (2007)
Ķingas	mazciems	33 (2007)
Leukādijas	mazciems	19 (2007)
Mežciemi	mazciems	12 (2007)
Pieškalni	mazciems	71 (2007)
Priekuļi	lielciems	2136 (2022)
Smurģi	mazciems	11 (2007)
Spāriņi	mazciems	25 (2007)
Strautmaļi	vasarnīcu ciems	28 (2022)
Šautuves	mazciems	83 (2007)
Vaives dzirnavas	skrajciems	4 (2007)
Vīstuči	mazciems	22 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.

• 
  Ninieris
• 
  Kazase kraav
• 
  Vaive jõe org
• 
  Ērgļi pank
• 
  Seitsme Allika kärestik Kazase orus
• 
  Jaunrauna kalmistu
• 
  Edvards Treimanis-Zvārgulise maja
• 
  Priekuļi allee
• 
  Kazase kraav

Välislingid

 Priekuļi vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis