Veselava vald (läti keeles Veselavas pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Priekuļi, Dzērbene ja Vaive vallaga ning Smiltene piirkonna Rauna vallaga.

Veselava vald

läti Veselavas pagasts

Vapp

Pindala: 59,52 km²
Elanikke: 452 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,6 in/km²
Keskus: Veselava
Veselava kalmistu kabel

Valla pindala on 59,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 623 inimest.[2] Valla keskus on Veselava küla. Vallavanema kohusetäitjaks on Fjodors Puņeiko.[3]

Ajalugu muuda

Veselava vald moodustati 19. sajandil Veselava ja Pauļi mõisa maadest. Saksa keeles kandis vald nime Wesselshof, vene keeles Веселовская.[4] Aastani 1925 kandis see Veselauska valla nime. Aastal 1935 oli valla pindala 55,1 km² ja seal oli 920 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Dikļi ja Vesalava külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti need külanõukogud Veselava külanõukoguks.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Priekuļi piirkonda.

Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all Veselava mõisa häärber, Veselava keskaegne kalmistu ja Lielpintuļi muinaskalmed ehk Kaseküngas. Kohaliku kaitse all onhiiepaik Silabuli Kuradikivi.[7]

Loodus muuda

Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Kõrgeim koht ulatub 228,5 m meetrit üle merepinna.[8]

Looduskaitse all on Vanagi tamm. Valla lääneosa asub Gauja rahvuspargis.[9]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 533 lätlast, 35 venelast, 12 valgevenelast, 2 ukrainlast, 9 poolakat ja 3 leedulast.[10]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[11]
Bērzkrogs vidējciems 148 (2022)
Veselava mazciems 19 (2022)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]


Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Priekuļu novads (vaadatud 8.01 2018)
  4. Волостныя, станичныя, сельскія, гминныя правленія и управленія, а также полицейскіе станы всей Россіи. Изд-во Т-ва Л. М. Фишъ , Кіевъ, 1913
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 15.08 2023
  8. Priekuļu novads
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda