Priekuļi mõis
Priekuļi mõis (saksa keeles Freudenberg, läti keeles Priekuļu muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Priekuļi piirkonnas Priekuļi vallas Priekuļis.
_m%C3%B5isad_(1903).jpg)
Ajalugu muuda
1526. aastal läänistas Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg Georg Freudenbergile mitu maatükki, millest kujunes mõis. Poola ajal liideti valdus Võnnu staarostkonnaga. Rootsi ajal läks see kantsler krahv Axel Oxenstiernale. XVII sajandi lõpul langes mõis reduktsiooni käigus riigile ja edaspidi oli see riigimõis.[1]
Knēža karjamõis muuda
Priekuļi ainsat karjamõisa (Kneesche) on nimetatud 1826. ja 1909. aastal. Rootsi ajal 1681. aastal oli selle asemel talu (Gesinde Knehse).[2]
Mõisa kõrtsid muuda
Mõisale kuulus kaks kõrtsi. 1900. aastal on nimetatud Knēža kõrtsi (Kneesche-Krug), mille kõrtsmikuks oli Andsch Zimsche. Raune kõrtsi (Raune-Krug) kõrtsmik oli Peter Purmal.[3] Aastast 1908 oli kõrtsmikuks Jan Rumpit.[4]
Mõisa suurus muuda
1892. aastal kuulus riigimõisale 970 tiinu (1060 hektarit) mõisamaad ja 2553 tiinu (2789 hektarit) talumaad; mõisamaast oli õigeusu vaimuliku käsutusse antud 63 tiinu (69 hektarit).[5] Üle 3500 tiinuse valdusena kuulus see suurte mõisate hulka. Edaspidi selle suurus vähenes tuntavalt. 1909. aastal oli selle suuruseks 540 tiinu (590 hektarit),[4] seega oli see muutunud väikese suurusega mõisaks. Kui mõis aastal 1920 maareformi käigus likvideeriti, kuulus sellele 387 hektarit maad.[6]
Mõisamajandus 1909. aastal muuda
Riigimõisa majandus oli võrdlemisi laiaulatuslik. Selle meiereist turustati igal aastal Võnnusse 50 000 toopi piima. Mõisal oli kaks veskit: vesiveski Vaives ning vesi- ja tuuleveski Kunzes. Lisaks sellele kuulus mõisale kaks tellisetehast, saekaater, sindlihöövel ja lubjapõletusahi.[4]
Mõisa nimest muuda
Saksakeelne nimi Freudenberg tuleneb XVI sajandi maavaldaja Georg Freudenbergi nimest. Läti nimekuju on tulnud samuti mõisavaldaja järgi: lätikeelne sõna prieks tähendab rõõmu (saksa keeles Freude).[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Baltisches historisches Ortslexikon. 1990, lk 171.
- ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. 1990, lk 290.
- ↑ Richter, Adolf. Livländisches Adressbuch. Riga, 1900, lk 91.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 478.
- ↑ Kröger, A. Livländisches Verkehrs- und Adressbuch für 1892/1893. Riga, 1892, lk 48.
- ↑ Priekuļu pagasta teritorijas plānojums
Kirjandus muuda
- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 171.