Vikipeedia

Udmurdi keel

Udmurdi keel (удмурт кыл) on permi keelte hulka kuuluv soome-ugri keel.

udmurdi keel (удмурт кыл)
Kõneldakse Venemaal
Piirkonnad Udmurtia, Tatarstan, Baškortostan
Kokku kõnelejaid umbes 464 000[viide?]
Keelesugulus uurali keeled
 soome-ugri keeled
  soome-permi keeled
   permi keeled
    udmurdi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel de jure Udmurtias
Keelekoodid
ISO 639-1 -
ISO 639-2 udm

Seda kõnelevad udmurdid ja bessermanid. Venemaa Föderatsiooni kuuluvas Udmurdi Vabariigis on udmurdi keel vene keele kõrval ametlik keel

2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal udmurdi keelt 324 338 inimest.[1] 2021. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal udmurdi keelt 255 877 inimest.[2]

Udmurdi keelt räägitakse põhiliselt Udmurtias, Baškortostanis, Tatarstanis, Mari Elis, Permi krais, Kirovi oblastis ja Sverdlovski oblastis.

Lähemad sugulaskeeled on komi keel ja permikomi keel.

Puudub grammatiline sugu. Erinevalt teistest soome-ugri keeltest on udmurdi keeles rõhk viimasel silbil.[3] Seda peetakse turgi keelte mõjuks. Udmurdi keeles puudub vokaalharmoonia.[4] Kultuursõnavaras on võrdlemisi palju tatari ja vene laene.

Udmurdi keeles on 15 käänet.[5]

Udmurdi tähestik põhineb kirillitsal ja näeb välja nii (viimases reas eesti transkriptsioon[6]):

А Б В Г Д Е Ё Ж Ӝ З Ӟ И Ӥ Й К Л М Н О Ӧ П Р С Т У Ф Х Ц Ч Ӵ Ш Щ Ъ Ы Ь Э Ю Я
а б в г д е ё ж ӝ з ӟ и ӥ й к л м н о ö п р с т у ф х ц ч ӵ ш щ ъ ы ь э ю я
a b v g d e/je jo ž dž z dzj/dž i i j k l m n o ö p r s t u f h ts tš tš š štš - õ -/j e ju ja

Treemaga konsonante kasutatakse ainult udmurdi tähestikus.

Keele valdamine udmurtide seas muuda

 
Udmurdikeelne silt Iževskis

Peaaegu kõik udmurdi keele kõnelejad on kakskeelsed: 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel pidas end udmurtideks 552299 inimest, kellest 58,7% märkis udmurdi keele emakeeleks. Udmurdi-vene kakskeelsed on 92,8% udmurdi keele kõnelejatest. On ka udmurdi-tatari-vene kolmkeelseid.

Udmurdi keelt valdavad põhiliselt vanemad inimesed. Suur osa noori on udmurdi keele passiivsed kandjad (saavad aru, aga ei räägi).

Võrreldes 2002. aasta Venemaa rahvaloendusega oli 2010. aastaks udmurdi keele oskajate arv 30% võrra kahanenud: 463 tuhandelt inimeselt 324 inimesele.

Ametlik staatus ning kasutamine hariduses ja kultuuris muuda

Udmurdi keel on üks Udmurtia riigikeeltest.

Udmurdi keelt õpitakse mõnedes Udmurtia koolides. Udmurdi keeles antakse välja raamatuid, sealhulgas algupärast ilukirjandust ja ilukirjanduse tõlkeid, levitatakse tele- ja raadiosaateid ning antakse välja ajalehti ja raamatuid.

Ohuilmingud muuda

Udmurdi keelt peetakse ohustatud keeleks.[7] Udmurdi keele kasutussfäär on kitsas ja prestiiž madal. Ilmub kaks udmurdikeelset ajalehte ja neli ajakirja, raadiosaateid on keskeltläbi 2,5 tundi ja telesaateid 1,5 tundi päevas. 99 000 udmurdi koolilapsest õpib emakeelt vaid 29 000, kusjuures udmurdikeelset õpetust jagub vaid maakoolide algklassides, mis on ettevalmistuseks venekeelsele õpetusele. Nähtavasti pole koolides praegu enam administratiivseid takistusi udmurdikeelse õpetuse laiendamiseks, kuid ei jätku udmurdi keelt oskavaid õpetajaid ega õppevahendeid. Udmurdi Vabariigi parlament on andnud udmurdi keelele riigikeele staatuse, kuid keeleseadus on leidnud tugevat vastuseisu.

2012. aastal ilmus Venemaal 28 nimetust udmurdikeelseid raamatuid ja brošüüre kogutiraažiga 49 500 eksemplari.[8]


Ajalugu muuda

Udmurdi keelt hakati kirjutama 19. sajandi 2. poolel kirillitsas. Tsaari-Venemaal anti udmurdikeelset kirjandust välja mitmes murdes. Esimene udmurdi keele grammatika ilmus 1775. aastal, selle autor oli V. Putsek-Grigorovitš. .

Tänapäeva kirjakeel on põhja- ja lõunamurde segu, milles on arvesse võetud keskmurrakute iseärasusi. Tänapäeva udmurdi keele teadusliku grammatika loomises oli tähtis osa Vassili Alatõrevil, kes töötas välja udmurdi õigekirja teoreetilised alused.

Udmurdi keele kõnelejate arv kahaneb. Praeguste tendentside jätkudes sureb see saja aasta pärast välja. Saidil Ethnologue on udmurdi keelel staatus 6b ("ohustatud").

Murded ja murrakud muuda

Udmurdi keelel eristatakse kolm või viis murret.

Kolme murde süsteem muuda

Viie murde süsteem muuda

  1. põhjamurre (Udmurtia põhjaosas ja Kirovi oblastis, keskus on Glazov)
  2. bessermani murre
  3. keskmurre (sealhulgas Iževsk)
  4. lõunamurre
  5. kaheksa allmurret Baškortostanis ja Tatarstanis moodustavad ääremurde

Murdeerinevused on väikesed, puudutavad põhiliselt foneetikat. Murded on vastastikku arusaadavad.


Foneetika muuda

Udmurdi keeles puudub täishäälikute eristus kvantiteedi järgi ja vokaalharmoonia.

Kaashäälikud</ref>
Labiaalid Alveolaarid Postalveolaarid Alveopalataalid Palataalid Velaarid
Lateraalid Lateraalid
Klusiilid helitud p t c k
helilised b d ɟ ɡ
Afrikaadid helitud (t͡s) t͡ʃ t͡ɕ
helilised (d͡z) d͡ʒ d͡ʑ
Frikatiivid helitud (f) s ʃ ɕ (x)
helilised v z ʒ ʑ
Nasaalid m n Palataalne nasaalɲ
Aproksimandid l j ʎ
Tremulandid r

Konsonandid /f/ ja /t͡s/ esinevad ainult laenudes. Need asendatakse traditsiooniliselt vastavalt häälikutega лишь в заимствованиях /p/ ja /t͡ɕ/.

Täishäälikud
Eesvokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Ümardamata vokaalid Ümardatud vokaalid
Kõrged vokaalid i ɨ u
Keskkõrged vokaalid e ɘ o
Madalad vokaalid a

Kiri muuda

  Pikemalt artiklis Udmurdi kiri

Alates 18. sajandist kasutasid uurijad udmurdi keele kirjapanemiseks kürillilist ja ladina kirja, kuid udmurdikeelsetes väljaannetes on alati kasutatud kürillilist kirja. Esimesed udmurdikeelsed raamatud ilmusid 1847. aastal. Alates 1890ndatest on udmurdi kiri omandanud tänapäevasele lähedase kuju. 1930ndatel kujunes lõplikult välja tänapäeva udmurdi tähestik, milles on 38 tähte  — 33 vene tähestiku tähte ja lisaks viis treemaga tähte: ӝ /d͡ʒ/, ӟ /d͡ʑ/, ӥ /i/, ӧ /ɘ/, ӵ /t͡ʃ/.

А а Б б В в Г г Д д Е е Ё ё
Ж ж Ӝ ӝ З з Ӟ ӟ И и Ӥ ӥ Й й
К к Л л М м Н н О о Ӧ ӧ П п
Р р С с Т т У у Ф ф Х х Ц ц
Ч ч Ӵ ӵ Ш ш Щ щ Ъ ъ Ы ы Ь ь
Э э Ю ю Я я

Tüpoloogia muuda

Grammatiliste tähenduste väljendamise vabaduse aste muuda

Udmurdi keel on põhiliselt sünteetiline. Nimisõna morfoloogia on rikas.

On ka analüütilisi vorme: 

e-j mən-ə, e-d mən-ə, e-z mən-ə

NEG.PST-1SG minema-SG, NEG.PST-2SG minema-SG, NEG.PST-3SG minema-SG

'ma ei läinud, sa ei läinud, ta ei läinud'

Teises (evidentsiaalses) minevikus saab eitust moodustada nii analüütiliselt (bessermani murde andmed): 

evəl vera-lʼlʼa-m-z-ə

NEG.EXIST rääkima-3PL-PST2-3-PL

'tuleb välja, et nad ei rääkinud'

Kui ka sünteetiliselt: 

vera-lʼlʼa-m-te-z-ə

rääkima-3PL-PST2-NEG-3-PL

Analoogseid näiteid tuuakse ka udmurdi kirjakeelest: 

со ӧвол учкем(ез) või со учкымтэ(ез) 'tuleb välja, et ta ei vaadanud'

Morfeemipiiride iseloom muuda

Udmurdi keel on aglutinatiivne: 

Егитъ-ёс-ыз-лэн видимо, кышкан-зы туж бадӟым вал

noor-PL-P.3SG-GEN nähtavasti, hirm-P.3SG väga suur olema.PST

'Noored kartsid nähtavasti väga'

Tegusõna morfoloogias: 

Ужъёс 5-ти южтолэзёзь кутиськ-о-зы

töö-PL viis-ORD märts algama-FUT-3SG

'Tööd algavad 5. märtsil»

Markeerimise lookus muuda

Nimisõnafraasis muuda

Possessiivses nimisõnafraasis on kahekordne markeerimine: 

Мон школалэн директорез, сельсовет исполкомлэн тӧроез вал

mina  kool-GEN direktor-P.3SG külanõukogu täitevkomitee-GEN vanem-P.3SG быть.PST

'Olen kooli direktor, olin külanõukogu täitevkomitee esimees'
Predikatsioonis muuda

Predikatsioonis on sõltuvuslik markeerimine: 

Больница-ын егит сестра Сергей-ез врачъ-ёс-лэн комната-я-зы ӧт-и-з

haigla-LOC noor õde Sergei-ACC arst-PL-GEN tuba-ILL-P.3PL kutsuma-PST-3

'Haiglas kutsus noor õde Sergei arstide tuppa'

Rollikodeeringu tüüp muuda

Udmurdi keeles on nominatiiv-akusatiivne tüüp:

Sihiline predikaat: 

Мон ымме ӧй усьты

mina suu-ACC.P1.SG NEG avama

'Ma ei teinud suud lahti'

Ühekohaline agentiivne: 

Отын со пыласьк-и-з

seal ta suplema-PST-3

'Seal ta suples»

Ühekohaline patsientiivne: 

Иосиф Зотович кул-ӥ-з

Jossif Zotovitš surema-PST-3

'Jossif Zotovitš on surnud


Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2021. Vaadatud 19. juulil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. ↑ Jaak Prozes:Uurali rahvad ja Venemaa 2020. aasta rahvaloendus Sirp, 10. veebruaril 2023. Vaadatud 4. augustil 2023
  3. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 22. juulil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. ↑ http://languageserver.uni-graz.at/ls/desc?id=157&type=r[alaline kõdulink]
  5. ↑ http://terijoki.spb.ru/history/templ.php?page=udmurt&lang=ru
  6. ↑ https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/11/ESKT_soomeugri_nimede_trkr_soovitus_v1.pdf
  7. ↑ http://www.helsinki.fi/~tasalmin/europe_report.html
  8. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2013. Vaadatud 13. detsembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Udmurdi_keel&oldid=6456110"