Bessermani murre
Bessermani murre (ka bessermani keel) on udmurdi keele murre, mida on sajandite vältel tugevalt mõjutanud tatari keel.
Bessermane (vene keeles бесермяне, udmurdi keeles бесерманъёс, tatari keeles бисермәннәр/bisermännär) oli 1926. aastal 10 000, kuid 1989. aasta rahvaloenduse ajal oli neid Venemaal 3122, neist Udmurtias 2998. Rahvaarvu sellise languse põhjustas asjaolu, et alates 1930. aastatest on bessermane rahvuse määramisel nii passi väljastamisel kui rahvaloendustel arvatud nii udmurtideks kui tatarlasteks. Alles 1992. aasta juulis võttis Udmurtia Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse "Bessermani rahva ajaloolise nime taastamisest".[1]
Bessermani keelt räägitakse Põhja-Udmurtias Tšeptsa ja selle lisajõgede ääres. Kümnes külas räägitakse ainult bessermani keelt, 41 külas kasutatakse ka vene keelt.[viide?]
Mõned bessermani traditsioonid erinevad udmurdi traditsioonidest Volga-Bulgaaria ja Kaasani kaganaadi aegse islami mõju tõttu. Ka bessermanide enesenimetus tuleb türgi ja pärsia keele vahendusel araabia sõnast "muslim", mis sõna otsese mõttes tähendab 'kuulekas, alandlik'. Sellegipoolest ei anna etnograafilised ega ajaloolised andmed alust väita, et bessermanide eellased oleksid massiliselt islamit järginud.
Viited muuda