Bessermanid
Bessermanid (vananenud nimetus bessermannid; vene keeles бесермяне, udmurdi keeles бесерманъёс, tatari keeles бисермәннәр/bisermännär) on väikesearvuline soome-ugri rahvas, kes räägib bessermani murret (udmurdi keele murre). Bessermanid asustavad eelkõige Loode-Udmurtia alasid.
1926. aasta rahvaloenduse järgi oli bessermane 10 000, kuid 1989. aasta rahvaloenduse järgi oli neid 3122, neist Udmurtias 2998. Rahvaarvu sellise languse põhjustas asjaolu, et alates 1930. aastatest on bessermane rahvuse määramisel nii passi väljastamisel kui ka rahvaloendustel arvatud nii udmurtideks kui ka tatarlasteks. Alles 1992. aasta juulis võttis Udmurtia Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse "Bessermani rahva ajaloolise nime taastamisest".[1]
2010. aasta rahvaloenduse järgi oli Venemaal 2201 bessermani.
Bessermanid on tuntud oma traditsioonilise laululaadse žanri kreži poolest. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõpingute raames on kreži lähemalt uurinud udmurdi muusik Maria Korepanova.[2]
Viited muuda
- ↑ О восстановлении исторического имени бесермянского народа
- ↑ Kadri Allikmäe. "Udmurdi lauljanna Maria Korepanova: "Armastus on kõige tähtsam"". // Soome-ugri sõlmed 2019. Tallinn: Fenno-Ugria, 2020. Lk 169–176