Turkmeenia eeslik
Turkmeenia eeslik ehk kulaan (Equus hemionus kulan) on Kesk-Aasiast pärit eesliku alamliik. Turkmeenia eeslik kuulutati 2016. aastal ohustatud alamliigiks.[2]
| Turkmeenia eeslik | |
|---|---|
 Turkmeenia eeslik (Equus hemionus kulan) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kabjalised Perissodactyla |
| Sugukond |
Hobuslased Equidae |
| Perekond |
Hobune Equus |
| Liik |
Eeslik |
| Alamliik |
Turkmeenia eeslik |
| Trinaarne nimetus | |
|
Equus hemionus kulan Groves & Mazák, 1967 | |
| Sünonüümid | |
|
Equus hemionus finschi | |
Liigi arvukus looduslikul asualal on vähenenud. Arvukus Kasahstani, Usbekistani ja Ukraina taasasustatud asualadel on vaikselt tõusuteel.
2015. aastal hinnati Turkmeenia eesliku populatsiooni suuruseks kuni 2500 suguküpset isendit.[2] On oletatud, et väikesed turkmeenia eesliku karjad võivad elada inimestele ligipääsmatutes kohtades, näiteks Badkhyzi, Lääne-Köpetdagi (Sumbari-Chandyri oru), Üstirti platoo ja Sarıkamışi järve ümbruses.
Välimus muuda
Turkmeenia eeslik on eesliku alamliikidest üks suuremaid. Turkmeenia eesliku kehapikkus on 200–250 cm, turjakõrgus 100–140 cm, kaal 200–240 kg. Isased on emastest suuremad.
Turkmeenia eeslikku iseloomustavad kahvatupruun karvastik, tume seljatriip ning valged laigud külgedel, seljal ja kõhul. Suviti on turkmeenia eesliku karv õhem ja pruunim. Talvel muutub karv tihedamaks ja hallikaspruuniks.
Elupaik ja levik muuda
Turkmeenia eeslik elab Kesk-Aasia jõgede deltades, külmades ja kuumades kõrbetes ja poolkõrbetes, steppides, kuivadel rohumaadel ja põõsastikes.
Turkmeenia eeslik oli kunagi kõige laialdasema levikuga eeslik. Tema levila ulatus Põhja-Iraanist, Põhja-Afganistanist, Taga-Karpaatiast ja Lääne-Hiinast Lõuna-Siberini. Samuti elas turkmeenia eeslik ka Kasahstani Sarõjesikatõrau kõrbes.
Toit ja käitumine muuda
Turkmeenia eeslikud on taimtoidulised imetajad. Nad suudavad ilma joomata hakkama saada kauem kui enamik hobuslasi, sealhulgas kauem kui Prževalski hobune, kelle levila kulaani omaga osaliselt kattub. Siiski mängib veekogude olemasolu eeslikute elupaigavalikul olulist rolli.[3]
Nagu enamik hobuslasi, on kulaanid polügüünsed. Märad elavad koos noortega väikestes karjades.[3] Tiinus kestab umbes ühe aasta. Märal sünnib enamasti üks varss, kes jääb ema juurde kaheks aastaks.
Kesk-Aasia kõrbete päevase kuumuse tõttu on turkmeenia eeslikud peamiselt aktiivsed päikeseloojangul, mil temperatuurid on madalamad. Turkmeenia eeslikud, nagu enamik eeslikke, on ühed kiiremad maismaaimetajad. Mõnedel andmetel suudavad eeslikud (Equus hemionus) joosta kiirusega kuni 70 km/h.[4]
Ohud muuda
Nagu kõiki eeslikke, ohustavad ka turkmeenia eeslikke salakütid, kes kütivad neid liha ja naha pärast, looduslike elupaikade vähenemine põllumaa suurenemise tõttu, konkurents kariloomade näol ja kiskjad.[2] Sarnaselt teiste eeslikega on turkmeenia eeslikul kaitseks kiskjate vastu välja kujunenud oma käitumismustrid, näiteks võivad isased täkud teha koostööd ja kiskjaid peletada.
Kaitse muuda
1919. aastal kuulutas Nõukogude Liit turkmeenia eesliku looduskaitsealuseks liigiks, kuid see ei päästnud neid väljasuremisest näiteks Kasahstanis, kust liik kadus 1935. aastaks. Viimastel aastatel[viide?] on eesliku populatsioon märkimisväärselt vähenenud.
Viited muuda
- ↑ Kaczensky, P. (2016). Equus hemionus ssp. kulan. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2015.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 IUCN Red List of Threatened Species. "Equus hemionus ssp. kulan (Kulan, Turkmenian Kulan)". Vaadatud 20. detsember 2017.
- ↑ 3,0 3,1 P. Kaczensky, O. Ganbaatar, H. Von Wehrden, C. Walzer (24. september 2008). "Resource selection by sympatric wild equids in the Mongolian Gobi". Journal of Applied Ecology. Vaadatud 21. detsember 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ R. Nowak (1999). Walker's Mammals of the World, Sixth Edition. Baltimore ja London: The Johns Hopkins University Press.