Vikipeedia

Torupilli

asum Tallinnas
(Ümber suunatud leheküljelt Torupilli asum)

Torupilli on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kompassi, Raua, Kadrioru, Sikupilli, Juhkentali ja Keldrimäe asumiga. Torupilli asumi pindala on 0,51 km2.[1]

Torupilli
Pindala: 0,51[1] km²
Elanikke: 3912 (01.01.2017)[1]
Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 46′ E

Torupilli asum sai nime 19. sajandi lõpus eksisteerinud kõrtsi järgi, mille reklaamsildil oli olnud torupillimängija. See kõrts asus praeguse Keldrimäe asumi territooriumil.[2]

Elanikkond

muuda
Aasta Arvestuslik

rahvaarv[3][4][1]

2017 3912
2016 3853
2015 3702
2014 3729
2013 3476
2012 3360
2011 3214

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22% ja üle 68-aastased 10–19%. Eestlaste osakaal elanikkonnas oli 80–100%.[5]

Torupilli asumi tänavad

muuda

Gonsiori tänav sai nime raehärra Jakob Johann Gonsiori järgi, kes ostis piirkonda 1821. aastal suurema maavalduse. Laulupeo tänav sai sellise nime seetõttu, et 1910. aastal toimus selle lähedal platsil VII üldlaulupidu. Pärast laulupidu sai selle sündmusega seotud isikute nime mitu asumi tänavat, näiteks Jakob Pärna tänav, Konstantin Türnpu tänav.[2] Asumis on veel Carl Robert Jakobsoni tänav, Johannes Kappeli tänav, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav, Friedrich Kuhlbarsi tänav, Juhan Kunderi tänav, Juhan Kunderi põik, Laagna tee, Lubja tänav, Ado Reinvaldi tänav, Vesivärava tänav ja Jüri Vilmsi tänav.

Haridus ja kultuur

muuda

Torupilli asumis asuvad Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium ja Torupilli raamatukogu.

Ajalugu

muuda
 
Torupilli asumi alad, 1914. aasta Tallinna linna kaardil

Torupilli kandis asusid 18. sajandi keskpaigas mere- ja maaväelaste juurviljapõllud. Praeguse Politseiaia koha peal asus kunagi köögiviljaaed, mis muudeti 1939. aastal pargiks. Torupilli asum oli pikka aega hoonestamata, esimesed majad kerkisid sinna piirkonda 18.-19. sajandil, kui kõrval asuvasse Raua asumisse tekkis vene asula.[2]

1807. aastal ehitati Laulupeo tänava äärde, praeguse Kadrioru Saksa Gümnaasiumi koha peale puidust palvemaja, kus hakkasid koos käima vanausulised. Selle palvela juurde kuulus ka vaestemaja ja vanausuliste kalmistu. 1865. aastaks oli vanausuliste arv Tallinnas tugevalt vähenenud (kokku 20 vanausulist) ning palvemaja müüdi maha. 1898. aastal see vanausuliste kalmistu suleti. Vanausulisi maeti edaspidi Aleksander Nevski kalmistule, alates 1936. aastast Liiva kalmistule.[2] Vanausuliste kalmistu kohal asub Kadrioru Saksa Gümnaasiumi staadion[6].

1842. aastal avati Tartu maantee 55 krundil Gustav Ehrenbuschi kümblusasutus ja vesiravila.[2] 19. sajandini voolas läbi Torupilli Mardi oja ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänava Park Hotellist Lasnamäe pool asus Mardi mägi.

Carl Robert Jakobsoni tänav 14 / Juhan Kunderi tänav 15 asus 1876. aastal rajatud Tallinna Pärmivabrik (Revaler Presshefe-Fabrik). Pärmivabriku aktsiaseltsil oli neli osanikku: krahv Ewald von Ungern-Sternberg, krahv Ernst von Stackelberg-Isenhof, Tallinna I gildi kaupmees Theodor Hofrichter ja insener Carl Schedl[7]. Hoone ehitati algselt 1880. aastal ja hoonestikuga on teostatud ümberehitused 1921, 1930, 1934 jne. Arhitekt Eestimaa Kubermanguvalitsuse arhitekt Rudolf von Knüpffer, ümberehitused Edgar Kuusiku, Artur Perna, Jaagup Linnakivi poolt. Vabriku kontor ja meistrite korterid paiknesid Jakobsoni tänava äärse tiiva kolmekorruselise hooneosa teisel ja kolmandal korrusel. Hoone kohandati 1907. aastal ümber Tallinna keskmeiereiks (Revaler Zentral-Meierei), kui 1904. aastal ostis mõisnike kooperatiiv Pomeštšik Daniel Callisenilt tema meierei ning 1907. aastal viidi laienev tootmine üle endise pärmivabriku hoonesse Jakobsoni tänaval[8].

1917. aastal keskmeierei riigistati ja selle omandas Tallinna Linnavalitsus. 1921. aastal ostis meierei sisseseade Põllumajanduslik Keskühisus Estonia, kes võttis kompleksi hoonestuse rendile. Keskmeierei tootis peamiselt nõupiima, vähesel määral ka pudelipiima, koort, lahjat kohupiima ja sulatatud võid. Mõni aasta hiljem alustati jäätise, vahvli, keefiri ja sulatatud juustu tootmist. Esimese vabariigi ajal Põllumajanduslik Keskühisus Estonia (kontor Jakobsoni tänav 4) ja Piimaühingute keskliit „Võieksport" keskmeierei[9]. Ettevõte varustas ligikaudu 90% Tallinna elanikest piima ja piimasaadustega[10]. Eesti NSV ajal Tallinna Piimakombinaat, kuni Tallinna Piimatoodete Kombinaat 1962. aastal kolis Pärnu maantee tootmishoonetesse. 1968. aastast Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi õppekompleks. Hoonetes tegutsesid ka mitu ettevõtet, näiteks tootmiskoondiste Uku, Kodu ja Salvo tsehhid.

Jüri Vilmsi tänav 53a asub endise Tallinna linnatapamaja kontorihoone[11]. Teised Tallinna Tapamaja kompleksi hooned on kas lammutatud või kapitaalselt ümber ehitatud. Tallinna linnatapamaja asukohaks valiti Vilmsi tänava pikendusel asunud heinamaa, mis jäi väljapoole selleaegset linnapiiri. Linnainsener Carl Gustav Jacoby projekti järgi alustati ehitustöid 1891. aastal ja ehitus lõpetati 1893. aastal. Hoone esimesel ja katusekorrusel paiknesid teenistujate korterid ja teine korrus oli kasutusel kontoripinnana.

 
Elfriede Lenderi Eragümnaasiumi hoone
 
Hotelli Kungla / Park Hotelli hoone

1917. aastal eraldati luteriusu Tallinna Pauluse kogudusele Politseiaia Torupilli asumi poolsest osast kunagise Mardimäe juures maa-ala, kuhu püüti kirikut ehitada soome arhitekti Armas Lindgreni projekti järgi ja 1930. aastatel Edgar Johan Kuusiku projekti järgi.[12] Kirik pidi kandma Tallinna Vabaduskiriku nime, 1931. aastal ehitati kogudusehoone ja rajati kiriku alusmüür esimese korruse kõrguseni, kuid rahapuudusel aga kaugemale ei jõutudki. EELK Tallinna Pauluse kogudus lõpetas tegevuse 1945. aastal. Poolelijäänud paekivist kirikuhoone seinad lammutati 1967. aastal ja 1970. aastal rajati Pauluse kiriku alusmüürile tänaseks lammutatud hotell Kungla hoone.

Tartu maantee äärne tihedam asustus hakkas laienema 20. sajandil Kadrioru suunas. 1930. aastatel kasvasid Torupilli ja Kadrioru asumid rohkem kokku ning nende vaheliseks piiriks kujunes Gonsiori tänav. 1935. aastal rajati asumisse Elfriede Lenderi Eragümnaasium.[2]

Torupilli asumisse ehitati 1970. aastal hotell Kungla.[2]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  4. ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  5. ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
  6. ↑ Jaak Juske, TALLINNA VANAD EESLINNAD, kes-kus.ee, juuli/august 2014
  7. ↑ Henry Kuningas, APOLOOGIA. TALLINNA PÄRMIVABRIK JA KESKMEIEREI, Muinsuskaitse aastaraamat 2018, ISSN 2228-2033, lk 70–73
  8. ↑ Tallinna piimatööstusel 110. sünnipäev, epl.delfi.ee, 18.12.2003
  9. ↑ Tallinna uus keskmeierei, Ühistegelised Uudised, nr. 2, 15 jaanuar 1937
  10. ↑ Albert Irs — 95, www.eesti.ca, 05 Sep 2003
  11. ↑ Tallinna linnatapamaja kontorihoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)
  12. ↑ Pauluse kiriku lugu (vaadatud 04.03.2016)

Välislingid

muuda
  Torupilli – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torupilli&oldid=6605602"