Keefir ehk kefiir on täis- või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga. Hapuka maitsega keefir on pisut gaasiline ja selles leidub vähesel määral (tavaliselt 1–2%) alkoholi[1].

Keefir klaasis

Valmistamine

muuda

Keefiri valmistamiseks on vaja piim pastöörida ja jahutada. Hiljem lisatakse keefiriseen ehk juuretis ning sobiva temperatuuri korral toimubki hapnemine. Keefiri valmistatakse lehma-, kaameli-, kitse- või lambapiimast.

Keefiriseene moodustavad kääritavad pärmid (Saccharomyces kefir ja Candida kefir) ning bakterid (Lactobacillus caucasicus, Lactobacillus casei, Lactococcus lactis subsp lactis ja Streptococcus diacetilactis). Bakterid toodavad piimhapet, mis annab keefirile selle iseloomuliku maitse. Pärm teisendab laktoosi süsihappegaasi ja alkoholi seguks. Keefiri alkoholisisaldus konsistents ja viskoossus sõltuvad kääritamise kestusest[1].

Toime

muuda

Keefir põhjustab tarbimisel allergiat oluliselt vähem kui piim, kuna hapnemise käigus kalgenduvad piimavalgud, mis enne joogi lõplikku valmimist mikroorganismide ensüümide poolt juba osaliselt lõhustatakse. Et tegemist on happelise joogiga (keefiri pH jääb vahemikku 4,2–4,6), siis on joogil seedenäärmete tegevust ergutav toime, mis mõjub positiivselt neile, kes kannatavad mao alahappesuse all.

Ajalugu

muuda

Väidetavalt pärineb keefir Elbruse jalamil asuvast mägikülast. Palju aastaid osati keefiri valmistada ainult Osseetias ja Karabahhias. Legendi järgi andis keefiriseened mägilastele prohvet Muhamed[2].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Maailma toiduainete entsüklopeedia, Tea, 2006
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2013. Vaadatud 20. aprillil 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

muuda