Terminaator (ansambel)

Eesti ansambel

Terminaator on eesti rokkbänd, mis sai alguse Tallinna 10. Keskkoolis (tänane Nõmme Gümnaasium). Jaagup Kreem hakkas tegema bändi 1988. aastal, õppides siis 7. klassis.[1] Enam kui 30 tegevusaasta jooksul on Terminaator välja andnud 10 stuudioalbumit, kaks kogumikku ja kaks kontsertsalvestist, kirjutanud muusika kahele muusikalile ning võitnud kahel korral Raadio 2 aastahiti valimise.

Terminaator
Terminaator esinemas Tallinna vanalinna päevadel (2021)
Terminaator esinemas Tallinna vanalinna päevadel (2021)
Päritolu Tallinn, Eesti
Stiilid rokk- ja popmuusika, hard rock
Tegev 1988
Plaadifirma MFM Records OÜ
Chartmakers OY
Terminaator Music
Veebileht www.terminaator.ee
Koosseis
Jaagup Kreem
Taavi Langi
Roland Puusepp
Henno Kelp
Rene Puura
Endised liikmed
Tiit Must
Arno "Arch" Veimer
Andres Toome
Sulev "Sulliwan" Müürsepp
Eimel Kaljulaid
Elmar Liitmaa
Harmo Kallaste
Indrek Timmer
Sven Valdmann
Tõnu Väärtnõu
Margus Valk

2020. aasta seisuga on Terminaator andnud üle 800 kontserdi, sealhulgas on esinetud ka Lätis, Leedus ja Soomes.

AjaluguRedigeeri

Bändi loomineRedigeeri

Bändi panid kokku Tallinna 10. Keskkooli koolipoisid Arno Veimer ehk Arch ja Jaagup Kreem, kes õppisid toona 7. klassis. Esiti pandi bänd kokku tüdrukute tähelepanu võitmiseks.[2] Terminaatori nime pakkus välja Veimer, kes oli näinud samanimelist ulmefilmi.[3][4] Inspiratsiooni saadi ka sama kooli punkbändist Generaator M, mis oli Kreemile kustumatu mulje jätnud. Kreem on meenutanud: "Generaator, Terminaator – see oli minu meelest nagu loogiline jätk."[5]

Kreem hankis bändile teraviljakombinaadist sponsorkorras trummikomplekti ning proove tehti koolimaja harjaruumis.[3][6] Kohustused jagati bändipoiste vahel pooljuhuslikult: Veimer valis kitarri, Tiit Must nõudis endale trummarikohta ning Kreemi sõnul "ainus muusikaandega vend" Andres Toome hakkas bassimeheks.[3] Kuna Kreemile pilli ei antud, hakkas ta laulma.[3]

„Klassi kõige lahedam kutt Tiit Must oli nagu liider. Kõik tahtsid siis trummarid olla ja Tiidust sai trummar. Arno „Arch“ Veimer sai omale kitarri, mis oli direktori kabinetis seifi taha pandud. Ma olin väiksena päris lühikest kasvu, teistest pisem ja ütlesin, et ma tahaks ka bändi. Nad ütlesid, et muud kohta pole ja järelikult sina laulad.“

Jaagup Kreem

Kreem sai muusikapisiku soomlaste Eppu Normaalilt, Sielun Veljetilt, Pelle Miljoonalt ja Dingolt. Ta tunneb nende muusika ja tekstidega lähedust ning loodab, et põhjamaist kargust ja süngust on ka Terminaatori lugudes. Ka see, et kõik need Soome bändid laulavad oma emakeeles, mõjutas, et Terminaator hakkas tegema just eestikeelseid lugusid.[7]

AlgusajadRedigeeri

Esimene kontsert anti 24. veebruaril 1988. aastal Otepääl Marguse suusabaasis. Toome asemel võis esimesel kontserdil basskitarri mängida Kreemi pinginaaber Margus Paalamaa. Kreemi sõnul esineti klassikaaslastele: "Punnisime kolmveerand tundi õudset müra, kõik olid rahul."[3] Bändi sünniaastaks peetakse siiani ekslikult 1987. aastat, kuna koolipoiste ajaarvamine käis septembris alanud kooli-, mitte kalendriaasta järgi.[1]

Bändi esimene avalik esinemine oli samal aastal Tallinna 47. Keskkoolis toimunud koolibändide festivalil. Esimest korda sattus Terminaator stuudiosse 1989. aastal. Esimeste lugude hulgas olid "Ilmutus", "Kass", "Kõik", "Söemägede poisid", "Tüdruk", "Ma olen", "Märkamatu", "West side story", "Öö hämardub tasa", "Piraadilaev", "Põrgu", "Teel ära".[6] Kreemi sõnul anti esimestel aastatel ainult paar kontserti, kuna pilli mängida veel ei osatud.

1990. aastast jätkas Terminaator kahe kitarriga: ansambliga ühines Sulev Müürsepp ehk Sulliwan.

Esimesed tänaseni mängitavad lood "Charleen" ja "Meeletu maailm" lindistati 1991. aastal. Viimane kirjutati trummar Tiit Musta mälestuseks, kes 1989. aastal suri. Musta surma järel käis bändist läbi mitu lühiajalist trummarit, kuni liitus Eimel Kaljulaid.

Laiema tuntuse saavutas Terminaator 1992. aastal, kui võitis noortebändide festivali Rock In. Ürituse korraldaja Jüri Makarovi sõnul paistis Terminaator silma lihtsuse ja eesti keelega. Terminaator oli üks esimesi, kes levitas oma sõnumit emakeeles.[8] Vahetult enne tähtsat võitu lahkus bändist basskitarrist Indrek Toome, kes läks välismaale õppima. Tema asemel liitus Indrek Timmer. Rock Ini peavõit oli võimalus esineda Rock Summeri B-laval. Terminaatori esinemist kogunes vaatama 5000–6000 inimest.[9] Pärast Sulliwani lahkumist liitus ansambliga kitarrist Elmar Liitmaa, kellest kujunes Veimeri ja Kreemi kõrval põhiline lugude autor.

Suurem läbimurre ja kommertseduRedigeeri

Suurem tuntus tuli 1994. aastal esimese plaadiga "Lõputu päev", kus olid hitid "Torm", "Meeletu maailm" ja "Ainult sina võid mu maailma muuta".[7] Album pühendati Tiit Mustale. "Lõputu päeva" järel vahetas Timmeri välja basskitarrist Sven Valdmann. 1995. aastal lahkus bändist asutajaliige Arno Veimer, mille järel jätkas Terminaator lühidalt ühe kitarristiga. Ansambli muusika muutus käredamaks ja agressiivsemaks. Sellegipoolest võidutses järgmiselt albumilt "Minu väike paradiis" pärit ballaad "Juulikuu lumi" terve aasta Eesti raadiojaamades. Lugu valiti ka Raadio 2 aastahitiks.

1996. aastal pärast "Minu väikese paradiisi" edu lahkusid bändist kitarrist Elmar Liitmaa ja klahvpillimängija Harmo Kallaste. Liitmaa sõnul sai saatuslikuks Kreemi toonane ohtlik eluviis: "Jaagupil oli raskekujuline rock'n'roll'i elustiili periood. Tsiklikambad, peod ja kõik muu sinna juurde kuuluv."[10] Liitmaa soovis keskenduda bänditegemisele, Kreem nautis vast leitud tuntust.

Liitmaa lahkumise järel kutsus Kreem bändi tagasi vana sõbra Sulliwani, kes mängis albumitel "Pühertoonia", "Kuld: ballaadid aastatest 1987–1997" ja "Singapur". Sulliwan olevat pidanud "Kulda" paremaks plaadiks kui "Pühertooniat", kuna "saundid on tugevamad".[11] Kreem on hiljem öelnud, et pole "Pühertoonia" ega "Singapuri" kõlaga rahul.[12] "Kullalt" pärit duett "Kaitseta" Evelin Samueliga pälvis 1997. aastal Raadio 2 aastahiti valimisel 4. koha. Aasta hiljem platseerus samale kohale "Singapuri" avalaul "Aja teenija". Sulliwani kõrval liitus teise kitarristina Margus Valk.

1998. aastat on Kreem nimetanud Terminaatori kõige edukamaks.[13]

Liitmaa tagasitulek, muusikalid ja soomekeelne albumRedigeeri

1999. aastal kutsuti Liitmaa Terminaatorisse tagasi, järgnes album "Head uudised".[10] Naasis ka Kallaste. "Heade uudiste" hitid figureerisid Raadio 2 aastahiti tabeli esiviisikus kahel järjestikusel aastal: "Jää" 1999. aastal neljandal kohal, "See ei ole saladus" ja "6 jalga niisket maad" 2000. aastal vastavalt 2. ja 5. kohal.

Aastal 2000 läks Kreem tööle Nukuteatrisse. Juunis 2001 esietendus Kreemi, Liitmaa ja lavastaja Andres Dvinjaninovi eestvedamisel Terminaatori muusikaga noortemuusikal "Risk". Muusikali jaoks kirjutatud laulud koondati Terminaatori albumile "Risk".

Järgnes töö uue albumi kallal. Esimene singel "Romula" valiti 2002. aastal Raadio 2 aastahitiks. Teine singel, bändi suurim hitt "Carmen", jäi aasta hiljem samas tabelis 4. kohale. 2003. aasta kevadel ilmunud "Kuutõbine" jäi viimaseks albumiks koosseisus Kreem, Liitmaa, Valdmann, Kallaste, Kaljulaid. Esimest korda ansambli ajaloos anti kolm järjestikust albumit ("Head uudised", "Risk", "Kuutõbine") välja muutumatu koosseisuga.

2002. aasta detsembris mängis Terminaator Soomes sisse "Romula", "Portselanist tüdruku" ja "Sinu juurde tagasi" soomekeelsed versioonid (vastavalt "Romua", "Kristallityttö" ja "Sinun luokses' takaisiin").[14][15] Bänd sõlmis lepingu Soome plaadifirmaga Edel. 2003. aasta kevadel nägi ilmavalgust Terminaatori esimene soomekeelne singel "Romua", mille raadiojaamad hästi vastu võtsid.[7] Sama aasta lõpuks pidi järgnema soomekeelne album. Tõlgitud oli vähemalt seitse lugu.[15] Veel 2005. aasta lõpus väitis Kreem, et album on peaaegu valmis.[7] 2008. aastal ütles Kreem, et linti tehti umbes 8 soomekeelset lugu, kuid ei tea, mis neist saab.[13] Siiani on jäänud "Romua" Terminaatori ainsaks soome keeles avaldatud lauluks.

3. septembril 2005 andis Terminaator kontserdi Tallinna Lauluväljakul toimunud Tele2 üritusel "Go Live!", mille salvestis on saadaval MFM Records OÜ väljaantud "Go Live 2005" CD+DVD-na. Tegemist on Terminaatori esimese salvestisega, kus musitseerivad trummar Roland Puusepp ehk Roll ja basskitarrist Henno Kelp. Terminaatoris 12 aastat trumme mänginud Eimel Kaljulaid nimetas oma lahkumise põhjuseks inimsuhteid.[16]

Uue koosseisuga anti 2006. aasta mais välja stuudioalbum "Nagu esimene kord", mis oli senisest loomingust maskuliinsem, agressiivsem ja depressiivsem. Kreemi sõnul ei räägi plaadi lood ainult armastusest, vaid ka ühiskonna valupunktidest.[17] Laulud "Nagu esimene kord", "Pankuri tütar ja töölise poeg" ning "Head ööd" tulid esitusele ka muusikalis "Romeo & Julia", mis esietendus augustis 2006 Nukuteatri hoovis. Muusikalile kirjutasid muusika Liitmaa ja Kreem ning seda esitas Terminaator. Ilmus ka plaat "Romeo & Julia", kuid seda ei antud välja Terminaatori nime alt.

2007. aastal anti välja 30 looga kogumik "20", millega tähistati ansambli 20 tegevusaasta juubelit. Album koosnes kahest uuest loost ("Alkeemik" ja "Ära oota koidikuni"), kahest uusversioonist ("4B" ja "Juulikuu lumi") ning varasematest hittidest ja bändiliikmete lemmiklugudest. "Juulikuu lume" uuele rokilikumale versioonile filmiti ka muusikavideo.[18]

2008. aastal lindistas Terminaator USA märulifilmi "Hired Gun" soundtrack'i jaoks loost "Viski" ingliskeelse versiooni "Whiskey".[19]

"Verevahetus" ja püsiv koosseisRedigeeri

2009. aastal lahkusid Liitmaa ja Kallaste uuesti bändist. Liitmaa sõnul väsitas bändimehe elu ta ära.[10] Kreem vihjas muusikaliste vaadete lahknemisele: "Kui tõele näkku vaadata, siis eks ta üks paras võimuvõitlus oli."[20] Kreem plaanis Liitmaa ja Kallaste lahkumise järel alustada uue bändiga, kuid Kelp ja Puusepp suutsid ta ümber veenda.[4]

Uueks kitarristiks valiti bändikaaslastest kümmekond aastat noorem Taavi Langi, keda Kelp ja Puusepp tundsid ansamblist Pantokraator.[5] Kandidaatide seas oli ka Dramamama kitarrist Laur Joamets.[4] Esimene lugu, mis uue kitarristiga linti tehti, oli bändi algusaegu meenutav "Ballaad Jimmyst". Jimmy prototüübiks on Kreem nimetanud Terminaatori asutajat Arno Veimerit.[6] Uut klahvpillimängijat ei võetud.

Teist korda ansambli ajaloos anti kolm järjestikust albumit ("Rakett", "Vaikuse meri", "Maailm vs. Lilian") välja muutumatu koosseisuga: Kreem, Langi, Kelp, Puusepp. Bändi koosseis püsis ühesugune rekordilised 12 aastat.

2012. aastal tähistati 25. tegevusaastat kontserdiga klubis Rock Café, kus tulid lavale ka endised kitarristid Liitmaa ja Sulliwan.[21]

2017. aasta märtsis toimunud juubeliturneel "30 aastat valguskiirusel" jagas Terminaator lava endiste bändikaaslaste Liitmaa ja Kallaste ning multiinstrumentalist Tiit Kikasega. Aasta lõpus antud lisakontsertidel osales Liitmaa asemel Sulliwan.

2021. aasta mais liitus bändiga klahvpillimängija Rene Puura, kes musitseeris varem Karl-Erik Taukari bändis.[22]

KoosseisRedigeeri

Praegune koosseisRedigeeri

Endised liikmedRedigeeri

*Mängis ainult kontsertidel

DiskograafiaRedigeeri

AlbumidRedigeeri

SinglidRedigeeri

Suuremad hitidRedigeeri

AuhinnadRedigeeri

  • 1998 – 2 Kuldset plaati: aasta parim bänd ja aasta plaat
  • 2001 – Muusikaauhinnad – publiku lemmik
  • 2003 – ajakirja Stiina lemmik
  • 1995, 2002 – Raadio 2 aastalõpu edetabeli võitja

AjajoonRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Terminaator on tegelikult aasta noorem, kui avalikkus teab, ERR, 18. august 2018
  2. Ivar Sild (27. mai 2003). "Jaagup Kreem: kunagi tegime bändi tüdrukute pärast". Õhtuleht.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Aigi Viira (3. veebruar 2007). "«Mulle ei meeldi oma tekste ümber teha. Üldse kohe mitte.»". Õhtuleht.
  4. 4,0 4,1 4,2 "Kohtumisõhtu. Terminaator". Vikerraadio. 29. juuni 2019.
  5. 5,0 5,1 Katharina Toomemets (29. jaanuar 2019). "TEENETEMÄRK 2019 | Jaagup Kreem: teenetemärgi saamine tuli mulle täiesti ootamatult". Õhtuleht.
  6. 6,0 6,1 6,2 Andreas Jürgenson (17. aprill 2021). "Intervjuu Jaagup Kreemiga".
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Gert Kiiler (29. november 2005). "Jaagup Kreem eelistab live'i". Sakala.
  8. Mart Niineste (9. juuni 2012). "Camp, musicals and rock'n'roll!". Eesti Päevaleht.
  9. Tiit Lääne (16. juuni 2018). "Jaagup Kreem toob juulikuise lume Paduverre". Vooremaa.
  10. 10,0 10,1 10,2 "Elmar Liitmaa: lahkusin Terminaatorist, sest Jaagupil oli raskekujuline rock'n'rolli elustiili periood". Õhtuleht. 17. august 2018.
  11. Ülo Külm (20. detsember 1997). "Terminaatori kullakarva ballaadid". Õhtuleht.
  12. Katharina Toomemets (5. oktoober 2012). "Terminaatori solist Jaagup Kreem: minu vaba aeg? Siis meeldib mulle puutööd teha!". Õhtuleht.
  13. 13,0 13,1 Mariann Joonas (22. august 2008). "Online-intervjuu: vastas Jaagup Kreem". Elu24.
  14. Romi Erlach (27. veebruar 2002). "Terminaator lindistab soomekeelset plaati". Eesti Päevaleht.
  15. 15,0 15,1 "Terminaator asub Soomet vallutama". Kroonika. 5. märts 2003.
  16. "Kokku mänginud 36 bändis". Õhtuleht. 4. jaanuar 2012.
  17. "Terminaator esitles uut plaati". Postimees. 20. mai 2006.
  18. Aigi Viira (1. september 2007). ""Juulikuu lumi": Liitmaa tegi säraküünalt, Kreem püstolikangelast". Õhtuleht.
  19. Mariann Joonas (16. aprill 2008). "Valmis eestlasest Hollywoodi režissööri uue filmi treiler". Elu24.
  20. Elu24 (17. märts 2009). "Elmar Liitmaa lahkus Terminaatorist". Elu24.
  21. "GALERII: Terminaator andis Rock Cafés vägeva juubelikontserdi!". Õhtuleht. 6. oktoober 2012.
  22. Katharina Toomemets, Mondela Urbala (26. mai 2021). "Rene Puura liitus Terminaatoriga: Jaagup on kolm aastat mänginud ideega, et selles eepilises ansamblis klahve vajutaksin". Õhtuleht.
  23. Terminaator esitleb elutöö plaati. 28. august 2007. Internetiportaal Delfi

VälislingidRedigeeri