Disambig gray.svg  See artikkel räägib joogist, looma kohta vaata artiklit himaalaja taar, perekonnanime ja selle kandjate kohta Taar (perekonnanimi).

Taar on endisaegne jook, mida valmistati jahule või leivale peale valatud vett hapendades.[1][2]

KirjeldusRedigeeri

Taar oli igapäevane talurahvajook Põhja– ja Ida-Euroopas. Eestis tehti taari alates 19. sajandist kuni 1930. aastateni. Jook oli levinud peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis ning saartel.[3]

Algul valmistati taari jämedast odra- või rukkijahust, 20. sajandi algul aga linnasejahust või rukki- ja linnasejahu segust.[2] Jahude segu või nendest küpsetatud taaripäts pandi taariastjasse kurnale, valati kuum vesi peale ning lasti mõni päev hapneda. Taarile lisati maitseks köömneid, köömnevarsi, musta sõstra oksi, humalakeeduvett jms. Taar oli tunduvalt hapum jook kui hapurokk.[4] Et taari jätkuks pikemaks ajaks, valati tarvitamisel astjasse külma vett juurde. Mõnikord tehti ka taaripudi: kuumale taarile lisati leivatükke ning maitseks suhkrut või mett, samuti muna, sibulat ja soola.[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1] (vaadatud 01.04.2013)
  2. 2,0 2,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 534.
  3. 3,0 3,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 297
  4. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 206

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri