Ava peamenüü

Köömned on hariliku köömne (Carum carvi) viljad, mida tarvitatakse droogi[1], sööda ja maitseainena, samuti parfümeerias. Need kuuluvad vanimate teadaolevate maitseainete hulka.

MaitseaineRedigeeri

Eesti köögis pruugitakse köömneid ennekõike peenleiva jt küpsetiste (köömneküpsised, köömnekook) hapukapsa ja kartulite maitsestamiseks. Läti traditsiooniliste toitude hulka kuulub köömnejuust. Skandinaavias on levinud köömneviin akvaviit.

Köömned on ka Tuneesia maitsesegu tabil'i ja tšillipasta harissa koostisosa.

DroogRedigeeri

Droogina kasutatakse köömnetest valmistatud teed – kas külma või sooja vesitõmmisena[1], alkoholitõmmisena[1] ja pulbrina[1] aga ka köömneleotisena (vannivees).

Kuna köömned sisaldavad rikkalikult eeterlikke ja rasvaseid õlisid (umbes 3–7%), park- ja mõruaineid, soodustavad nad seedimist. Eeterlikud õlid leevendavad kõhukrampe ja puhitust, rahustavad magu ja ergutavad söögiisu. Kasutatakse kõhugaaside, kõhulahtisuse, nahaallergia, sügeliste, neerupõletike ja kuseteede põletike korral, südame tegevuse rahustamiseks jm.

SöödanaRedigeeri

Köömneid kasutatakse ka söödamaterjalina.[2]

AsendusRedigeeri

Võib asendada nõmm-liivateega (Thymus serpyllum L.).

VastunäidustusRedigeeri

Ülitundlikkus sarikaliste sugukonna taimede suhtes.[1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 171 ,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  2. KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, Veebiversioon (vaadatud 17.11.2013)

VälislingidRedigeeri