Ava peamenüü

Aliise Johanna Moora (neiuna Karu, 4. detsember 1900 Tallinn8. mai 1996 Järvakandi) oli eesti etnograaf.

TeadustööRedigeeri

Moora õppis Tartu ülikoolis ajalugu, arheoloogiat ja etnograafiat ning lõpetas ülikooli 1927. Õpingute ajal töötas ta 1924–1926 Eesti Rahva Muuseumis. Uuesti asus ta muuseumis tööle Teise maailmasõja järel, mil asus 1946. aastal juhtima muuseumi kirjasaatjate võrgu tegevust. 1950. aastal toimunud „kaadripuhastuse" järel tuli tal aga sellest rollist loobuda ning 1952. aastal lahkus ta muuseumist ning asus tööle Ajaloo Instituuti, kus töötas 1978. aastani. 1964. aastal kaitses ta ajalooteaduste kandidaadikraadi monograafiaga „Peipsimaa etnilisest ajaloost. Ajaloolis-etnograafiline uurimus eesti-vene suhetest“. Tema peamisteks uurimisteemadeks olid Ida-Eesti rahvakultuur ja Eesti rahvapärane toit.[1] Tema peateoseks võib lugeda kaheköitelist mahukat uurimust „Eesti talurahva vanem toit“ (1980, 1991).[2]

IsiklikkuRedigeeri

Aliise Moora oli abielus arheoloog Harri Mooraga, neil oli kuus last. Nende pojad on arheoloog Tanel Moora, soomepoiss Rein Moora ja tütar geograaf Ann Marksoo; väimees oli ajaloolane Herbert Ligi. Nende tütrepojad on poliitik Jürgen Ligi ja arheoloog Priit Ligi; tütretütar on luuletaja Katre Ligi.

ViitedRedigeeri

  1. Esivanemate varandus. [Rahvateaduslik teatmik]. 1993. Toimetanud A. Vaserik. Tartu. Lk 147
  2. "Kes oli Aliise Moora?". Eesti Rahva Muuseum. Vaadatud 5.12.2019.