Suusaturism

Suusaturism on turismiharu, mis kattub osaliselt taliturismiga. Suusaturism hõlmab nii mäesuusatamist kui ka muid talviseid õuetegevusi, nagu lumelauasõit ja murdmaasuusatamine. Samuti hõlmab see majutust ja muid turismikulusid.

Suusaturism on üsna uus turismiharu. See on hooajaline ja suunatud kitsale huvirühmale.

Ajalugu

Slaalomisuusad 20. sajandi algusest

Suusaturismi alguseks peetakse 1864. aastat, mil hotellid Šveitsi Sankt Moritzi kuurordis olid esimest korda avatud ka talvehooajal. Legendi järgi lubas Sankt Moritzi hotelli Kulm omanik Johannes Badrutt neljale Briti turistile, et kui nad talvel hotelli naasevad, leiavad nad eest karge, ent päikeselise ilma. Samuti olevat ta lubanud maksta tagasi kõik reisikulud, kui kliendid ei saa südatalvel hotelliterrassil lühikeste varrukatega istuda. Kui britid talvel hotelli külastades lubatus veendusid, levis sõna kõrgklassis kiiresti ning Sankt Moritzist sai esimene terve aasta avatud kuurort ja taliturismi sünnipaik. Kõige populaarsem oli tol ajal jäätunud järvedel uisutamine. Mäesuusatamist hakati harrastama 20. sajandi esimesel poolel, kuid selle tänapäevane vorm kujunes välja alles 1990ndatel, kui Enal ja Kneissl valmistasid esimesed selliste mäesuuskade prototüübid, millesarnaseid kasutatakse ka tänapäeval. Mäesuusatamine on kujunenud tähtsaks eelkõige lääneeurooplaste ja põhjaameeriklaste elus: paljud neist eelistavad veeta oma puhkuse mitte liivarannal, vaid lumistel mägedel.

Suusaturism maailmas

2017. aasta seisuga on maailmas umbes 2000 suusakuurorti. 67 riigis on olemas lumikattega välisuusatamisalad ning 20 riigi 50 keskuses pakutakse ka sisesuusatamise võimalust. Suusakuurorte on kõige rohkem Alpides, kus asub 36% suusakuurortidest. Arvuliselt järgmised on Ameerika ja Aasia. Külastatuimad kuurordid on La Plagne Prantsusmaal, SkiWelt Wilder Kaiser-Brixental Austrias ja Les Arcs Prantsusmaal. 2017. aastal külastati suusakuurorte kõige rohkem Prantsusmaal. Teisel kohal olid Ameerika Ühendriigid ja kolmandal Austria.

India lumeturism

Suusaturismi harrastajate arv on olnud stabiilne juba kümme aastat: iga-aastane suusaturistide arv on umbes 400 miljonit. Rahvusvaheline suusaturistide voog on suurim Euroopas. Kõige rohkem turiste (25%) on, Alpe arvesse võtmata, pärit Lääne-Euroopast. Kui Lääne-Euroopa ja USA suusaturismiturg on viimastel aastatel olnud üsna stabiilne ning turistide arv on isegi vähenenud, siis Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas on oodata turistide arvu kasvu. Seal ehitatakse nii uusi kuurorte kui ka uuendatakse vanu, tellides ja rajades uusi suusalifte ja suusanõlvu. Üks uus suusaturismi riik on näiteks Nepal, kus asub kaheksa maailma neljateistkümnest üle 8000 m kõrgusest mäest. See suur eelis võimaldab riigil edendada suusaturismi ja parandada riigi majandust. Suusakuurordid toovad riiki palju turiste ja kapitali ning loovad uusi töökohti. Praegu ei ole Nepal veel rahvusvaheliste turistide seas väga populaarne, kuid rikkaliku maastiku tõttu on riigil siiski suur potentsiaal saada suusaturismi juhtriigiks.

Maailma suurim suusakuurort on 1925. aastal rajatud Les 3 Vallées Prantsusmaal. Kuurort hõlmab kolme mäetippu ja nendevahelisi orge ning koosneb kaheksast keskusest, mida ühendab suusaliftide ja -radade võrgustik. Nõlvade kogupikkus on 600 km ja suurim kõrguste vahe 2130 m. Kuurordis on 143 lifti ning suurim kõrgus, milleni liftiga on võimalik sõita, on 3230 m.

Siseruumides suusatamine on olnud võimalik juba peaaegu sajandi. Esimesed sisesuusakeskused rajati 1920. aastatel Berliinis ja Viinis. Kõige rohkem on sisesuusakeskusi Saksamaal, Hiinas ja Jaapanis. Pindalalt suurim sisesuusakeskus Snowworld Landgraaf asub Hollandis.

Suusakuurordid

Mendoza suusakuurort Argentinas

Et suusakuurorte arendada ja edukas olla, peab arvesse võtma eri tegureid. Neli peamist aspekti, mis suusakeskuste edu mõjutavad, on kuurordi kõrgus, vabaajategevuste rohkus, rahvusvaheline tuntus ja majutusvõimaluste hulk. Kuurordi kõrgus on tähtis nii ilmastiku kui ka turistide eelistuste tõttu. Kõrgemal on lumepuuduse oht väiksem ja päikesepaistelisi päevi on rohkem. Samuti on kõrgemal asuvad suusakuurordid meelepärased suusatajatele, kes soovivad end proovile panna. Vabaajategevused on tähtsad nii peredele ja algajatele, kes ei soovi terve päev suusatada, kui ka professionaalidele, kes õhtuti lõõgastust või vaheldust otsivad. Levinud on näiteks restoranid, poed, spaad ja õhtused meelelahutuskavad, kuid suuremates keskustes on ka jõusaale, ööklubisid, kinosid ja kontserdisaale. Rahvusvaheline tuntus tagab pideva külastatavuse, mistõttu ei ole kuurort sunnitud sõltuma lühikesest tipphooajast, mil keskused on ülerahvastatud. Majutusvõimalustest oleneb kuurordis viibivate külastajate võimalik koguarv ning eri majutusasutuste olemasolu võimaldab turistidel valida just neile sobivaima variandi.

Suusaturism Eestis

Murdmaasuusarada Valgehobusemäel

Maailma mastaabis ei ole Eesti suusakeskustel suusaturismis suurt osa, kuid piirkondlikult on need siiski tähtsad. Eesti populaarseim mäesuusakeskus Kuutsemäe puhkekeskus moodustab koos lähedal asuva Väikese Munamäega Baltikumi suurima mäesuusapiirkonna. Seal on 17 nõlva kogupikkusega umbes 4,5 km. Mäesuusatamist hakati Kuutsemäel harrastama 1970. aastatel ning slaalomiradade kõrval arendatakse seal aktiivselt ka Kuutsemäe lumeparki. Eesti pikimate nõlvadega (kuni 700 m) suusakeskus asub Kiviõli seikluskeskuses. Sealsed suusanõlvad avati 2013. aastal. Peale suuremate mäesuusakeskuste asub Eestis ka väiksemaid talispordikeskusi. Heade lumeolude korral luuakse üle-eestilisi murdmaasuusaradade võrke ja korraldatakse suusamatku.

Kliima mõju suusaturismile

Suusalift Stubai liustikul

Suusaturismi elujõulisust ohustab kliima soojenemine. Kuigi suur osa suusakuurortidest asub kõrgel mägedes, on talvekuude keskmise temperatuuri tõusmine ja lumepäevade vähenemine suusakeskuste jaoks suur probleem, eriti kui keskus asub väiksemal laiuskraadil. Paljud keskused on juba sulgunud või peavad seda lähiaastatel tegema, sest hooaja lühenedes ei tasu hotellide, restoranide ja suusatõstukite tööshoidmine enam ära. See tekitab nn kummituslinnu, sest tühjaks jäänud majutuskohtade ja seisvate tõstukite kõrval kolivad linnast ära paljud elanikud, kes nendes asutustes töötasid, et leida uus võimalus elatise teenimiseks. Selline olukord on näiteks Slovakkias, kus paljud suusakeskused on lumepuuduse tõttu töö lõpetanud ning lähedased asulad on seejärel tühjaks jäänud. Olukorra leevendamiseks kasutatakse lumekahureid, kuid probleemi see ei kaota ning suusaturism ei ole sellistes kohtades enam elujõuline. Suusakuurortide asemel püütakse turiste ligi meelitada loodust reklaamides ja kaitstes.

Suusaturismile on negatiivselt mõjunud ka liustike ja igijää sulamine ning sellest põhjustatud maalihked. Paljud suusanõlvad asuvad liustikel, mistõttu muutuvad mägised alad igijää sulamisest tekkinud maalihete tõttu ohtlikuks ning suusaliftid ja suusakeskuste hooned destabiliseeruvad. Kuna turistid lähtuvad suusareisi sihtpunkti valimisel lumeoludest, on tõenäoline, et kliima soojenemise tõttu koondub suusaturism suurematele kõrgustele, kus lumeolud on stabiilsemad. Selle tulemusel kasvab kõrgmatel asuvates keskustes nõudlus, mis ohustab mäepiirkondade ökoloogilist tasakaalu.

Suusaturismi mõju majandusele

Turismisektor on tänapäeval üks majanduse olulisimatest sektoritest: 2016. aastal moodustas see 10,2% maailma SKP-st ning seal töötab maailma igast kümnest inimesest üks. Paljudes riikides on oluline turismiharu just suusaturism. Näiteks on Austria turismisektori vahetu panus riigi SKP-sse 4,9% ja kaudne mõju 15,4%. Majutuskohtades on talihooajaliste külastajate osakaal 50%, millest enamiku moodustab Alpide suusaturism. Igal aastal külastab Alpe 60–80 miljonit turisti. Seal asub rohkem kui 600 suusakuurorti, mille turismitegevus lisab Austria aastakäibesse ligikaudu 50 miljardit eurot ja moodustab 10–12% tööhõivest.

Riike, mille majandus sõltub suuresti turismist, eriti suusaturismist, on ka teisi. Osas neist on kliima soojenemise tõttu tekkinud majanduslikke probleeme. See on juhtunud näiteks Ameerika Ühendriikides, kus mitmed osariigid sõltuvad taliturismist. USA aastakäibest moodustab taliturism 12,2 miljardit dollarit, mistõttu avaldab suusakeskuste sulgemine majandusele väga negatiivset mõju. Hinnangute järgi on vahemikus 1999–2010 suusakuurortides lumepuuduse tõttu saamata jäänud tulu 1,07 miljardit dollarit ja mõju tööhõivele 13 000 – 27 000 töökoha likvideerimine.