Suur terror
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Suur terror (ka Ježovštšina ('Ježovi aeg' vene keeles) või Stalini puhastus; ka suurpuhastus oli aastatel 1936–1938 väldanud poliitiliste repressioonide aktsioon NSV Liidus, mille korraldas NLKP Keskkomitee Poliitbüroo eesotsas Jossif Staliniga.
Venekeelne nimetus "Ježovi aeg" tuleneb repressioone juhtinud NSV Liidu SARKi rahvakomissari Nikolai Ježovi järgi, kelle instruktsioonide järgi represseeriti seni teadmata, kuid miljonitesse ulatuv arv inimesi. Peamiselt represseeriti poliitika ja majandusala juhtivtöötajaid, aga ka intelligentsi.
Repressioonide uurimiseks loodi pärast NLKP XX kongressi, kus muu hulgas mõisteti hukka Stalini isikukultus ning aset leidnud poliitilised tagakiusamised, 1956. aastal Nikita Hruštšovi käsul Suure Terrori ajal aset leidnud kuritegude uurimiseks komisjon eesotsas Nikolai Švernikuga.
Hiljem on selgunud, et ka Saksa luure kasutas olukorda ära, luues võltsitud dokumente, et toita Stalini paranoiat Punaarmee andekaimate juhtide vastu ning kõrvaldada need juhid enne planeeritud sõda. [1]
Nõukogudevastane trotskistlik-zinovjevlik keskus
muuda19.–24. augustini 1936 viidi Moskvas läbi Genrihh Jagoda juhitud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse poolt ette valmistatud ja lavastatud avalik poliitiline kohtuprotsess Ühendatud nõukogudevastase trotskistliku-zinovjevliku keskuse ("Антисоветскй объединенный троцкистскй-зиновьевскй центр" ) süüasja arutamisega, mille juhtimises süüdistati Grigori Zinovjevit ja Lev Kamenevi. Kõik esimest 16 kohtualust mõisteti surma mahalaskmise läbi (Grigori Zinovjev, Lev Kamenev, Grigori Jevdokimov, Ivan Smirnov, Sergei Mratškovski). 10. septembril mõistis NSV Liidu Ülemkohus[viide?] "süüteokoosseisu puudumise tõttu" õigeks ÜK(b)P KK sekretäri Jossif Stalini poliitilised vastased Nikolai Buhharini ja Aleksei Rõkovi.
-
Grigori Zinovjev -
Lev Kamenev
Pärast avaliku kohtuprotsessi läbikukkumist toimunud organisatsioonilist erimeetmete tarvituselevõttu kinnitati seni NSV Liidu Siderahvakomissariaadi rahvakomissarina töötanud N. Ježov ÜK(b)P KK Poliitbüroo poolt NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissariks 26. septembril 1936, pärast eelmise rahvakomissari Genrihh Jagoda kõrvaldamist ÜK(b)P sekretäri Jossif Stalini poolt, säilitades ta positsiooni ÜK(b)P KK sekretäri ja ÜK(b)P KK juures asuva Parteikontrolli Komisjoni esimeheks.
Paralleelne nõukogudevastane trotskistlik keskus
muuda23.–30. jaanuarini 1937 viidi "edukalt" läbi Ježovi juhitud ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse poolt ette valmistatud ja lavastatud avalik poliitiline kohtuprotsess Paralleelse nõukogudevastase trotskistliku keskuse süüasjas. Peamised süüalused Karl Radek ja Georgi Pjatakov, Leonid Serebrjakov, Grigori Sokolnikov. 13 kohtualust mõisteti süüdi ja surma mahalaskmise läbi; hukati 1. veebruaril 1937, Radek ja Pjatakov tapeti 1939. aastal vangistuses.
-
Karl Radek
Nõukogudevastane parempoolne trotskistlik blokk
muuda2.–13. märtsini 1938 viidi "edukalt" läbi Ježovi juhitud ning NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse poolt ette valmistatud ja lavastatud avalik poliitiline kohtuprotsess Nõukogudevastase "paremtrotskistliku bloki" süüasjas, mille tulemusena mõisteti süüalused süüdi ja surmanuhtlus määrati 17 kohtualusele, sh Nikolai Buhharinile ja Aleksei Rõkovile ning eelmisele rahvakomissarile Genrihh Jagodale.
-
Nikolai Buhharin -
Aleksei Rõkov -
Genrihh Jagoda
Kontrrevolutsiooniline sõjalis-fašistlik organisatsioon Punaarmees
muudaSiseasjade rahvakomissari Genrihh Jagoda ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse juhi Mihhail Frinovski poolt viidi läbi ka Kontrrevolutsiooniline sõjalis-fašistlik organisatsiooni Punaarmees "avastamine" ning Mihhail Tuhhatševski[1], Jona Jakiri, Jeronimas Uborevičiuse, August Korgi, Roberts Eidemanise[2], Boriss Feldmani, Vitali Primakovi ja Vytautas Putna asjas eeluurimine, millele järgnes Vassili Ulrichi juhitava NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi erikoosseisu poolne süüdimõistmine ja hukkamine.
-
Mihhail Tuhhatševski
Terrori ulatus
muudaAjavahemikul 1936–1940 langes nõukogude nomenklatuuri ja kõrgemate parteifunktsionääride seast ÜK(b)P XVII kongressil valitud 139 ÜK(b)P KK liikmest ja liikmekandidaadist poliitiliste repressioonide ohvriks 2/3, s.o 98 inimest, ÜK(b)P XVII kongressi 1966 saadikust hukati 1108. Ukraina NSV-s vahistati 1937–1938 kõik Ukraina K(b)P KK Poliitbüroo, Organiseerimisbüroo ja sekretariaadi liikmed ning kõik 17 rahvakomissari.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Сергеев Фёдор Михайлович: Тайные операции нацистской разведки, 1933–1945. — М.: Политиздат, 1991. ISBN 5-250-00797-X
- ↑ Эйдеман Роберт Петрович, http://www.hrono.ru
Välislingid
muuda- Jaanus Piirsalu, «See oli eesti küla hävitamine!» Postimees, 7. juuli 2018