Stalinlikud repressioonid

Stalinlikud repressioonid (vene keeles Сталинские репрессии) olid massilised poliitilised repressioonid Nõukogude Liidus stalinismi perioodil (1920. aastate lõpuaastatest kuni 1950. aastate algusaastateni).

Osa ajaloolasi käsitleb stalinlikke repressioone Punase terrori jätkuna.

Stalinlike repressioonide ametlikuks ideoloogiliseks aluseks loetakse kontseptsiooni klassivõitluse tugevdamisest sotsialismi ülesehitamise käigus, mille formuleeris ÜK(b)P Keskkomitee peasekretär Jossif Stalin Üleliidulise Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenumil juulis 1928.

Kõige massilisemate repressioonide, nn Suure terrori (1936–1938) periood, algas Nikolai Ježovi nimetamisega septembris 1936 NKVD juhiks.

Statistilisi andmeid represseeritute kohta (1928–1953)Redigeeri

11. detsembril 1953 NSV Liidu Siseministeeriumi eriosakonna koostatud tõendis esitati aastate lõikes OGPU-s (eksisteeris kuni 1934), NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis (NKVD; 1934–1946) ja NSV Liidu Siseministeeriumis (MVD) arreteeritute (kuni 1939) ja süüdimõistetute (kuni 1953. aasta teise poolaastani) koguarvud[1]:


Aasta Arreteerituid
kokku
Süüdimõistetuid
kokku
Sealhulgas
hukatuid
1928 112 800 33 800 870
1929 162 700 56 200 2100
1930 331 500 208 100 20 200
1931 479 100 180 700 10 650
1932 410 400 141 900 2730
1933 505 300 239 700 2150
1934 205 200 79 000 2060
1935 267 100 1230
1936 274 700 1120
1937 936 800 790 700 353 070
1938 638 500 554 300 328 620


Aastate 1939–1953 kohta ülalmainitud tõendis arreteeritute arv puudub ja süüdimõistetute arv on antud ainult kontrrevolutsioonilise tegevuse eest:

Aasta Kokku süüdimõistetuid
kontrrevolutsioonilise
tegevuse eest
Sealhulgas
hukatuid
1939 63 900 2550
1940 71 800 1650
1941 75 400 8000
1942 124 400 23 280
1943 78 400 3580
1944 75 100 3030
1945 123 200 4250
1946 123 300 2900
1947 78 800 1110
1948 73 300
1949 75 100
1950 60 600 475
1951 54 800 1610
1952 28 800 1610
1953
(I poolaasta)
8400 200

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri